Hea töö ei sünni Excelis – lastekaitsetöötajad ootavad järelevalvelt selgust ja tuge

Lastekaitsetöötajate tegevus on avalikkusele sageli nähtamatu seni, kuni mõni keeruline juhtum või konflikt jõuab meediasse. Kuigi üldsuses on levinud mure lastekaitsesüsteemi toimimise pärast, näitab järelevalvepraktika, et aastatega on toimunud sisuline areng. Töötajad dokumenteerivad põhjalikumalt iga sammu, mis on seotud abivajava lapsega (Lon 2025). Infosüsteemi sissekannete alusel saab olulist teavet jagada ka siis, kui pere kolib teise omavalitsusse. Praegune tööprotsess on märgatavalt süsteemsem ja jälgitavam. Küll aga on süsteemide areng kaasa toonud uued probleemid: sisulise töö kõrval on kasvanud lastekaitsetöötajate dokumenteerimis- ja vormistamiskoormus.

Lastekaitse liit korraldas 2025. aasta kevadel kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate hulgas küsitluse, et uurida nende kogemusi seoses järelevalvega. Küsitlusele vastas 46 lastekaitsetöötajat kogu Eestist. Vastajatest vähemalt 60% oli varem oma töös kokku puutunud sotsiaalkindlustusameti järelevalvega.

Lastekaitsetöötajate arvates keskendutakse järelevalves pigem formaalsetele asjaoludele.

Suur osa küsitluses osalejatest tõid kahjuks välja, et on toetuse ja koostöö asemel kogenud hoopis ülemäärast kriitikat ning järelevalvemenetlus tõi niigi ülekoormatud spetsialistidele tööd veelgi juurde. Lastekaitsetöötajate arvates keskendutakse järelevalves pigem formaalsetele asjaoludele ja dokumentatsioonile ning sisulise tööga seotud selgitused otsuste õigsuse või perele osutatud abi tõhususe kohta jäävad tagaplaanile. Kirjeldan, milliseid probleeme küsitluses tõstatati.

Liigne keskendumine formaalsusele

Järelevalveametnikud kinnitavad, et omavalitsuses on töö peredega muutunud oluliselt sisulisemaks (Lon 2025). Siiski on tekkinud olukord, et sageli ei jõua lastekaitsespetsialist korraga tegeleda kõigega, mida temalt oodatakse. Esimesena kannatab andmeregistrisse toimingute ja hindamiskokkuvõtete sissekandmine. Siis võibki juhtuda, et hilinenud või vähese dokumentatsiooni põhjal tuvastab järelevalve rikkumise, mis töötegijate sõnul ei pruugi tähendada klienditöö tegematajätmist.

„Meilt oodatakse midagi, mida me ei saa teha.“

Lastekaistetöötajad peavad ebaõiglaseks ettekirjutusi, mis põhinevad hilinemisega sisestatud andmetel, olenemata asjaolust, et töö on tehtud: „Otsus tehti dokumentatsiooni pealt. See, et reaalselt töö käib ja ükski laps abita ei ole, ei huvitanud kedagi.“ – „Minu jaoks ongi ebaõiglane see, et ma olen teinud kõik ära, aga kirja ei jõudnud panna.“

Statistika ei kajasta kogu olukorda

Sotsiaalkindlustusameti järelevalve 2024. aasta tegevusaruanne tõi välja 315 rikkumist lastekaitsetöös. Kõik kontrollitud omavalitsused said ettekirjutuse, mis oli seotud lapse abivajaduse hindamisega. (Sotsiaalkindlustusamet 2025) Rikkumiste arv aga ei räägi lastekaitsetöötajate hinnangul sellest, mis tegelikult juhtumite ajal toimus.

„315 rikkumist järelevalve aruandes – mis tähendus on sellel numbril tavainimese jaoks? Et meid karistati? Aga keegi ei selgita, mida see tegelikult tähendab.“

„Ainult formaalsele dokumentatsioonile ongi minu hinnangul kõik keskendunud.“

„On olnud olukordi, et juhtumile ei ole sotsiaalkindlustusameti erinevatel üksustel midagi sisulist juurde lisada. Ka seda ette teades pöördub KOV [kohalik omavalitsus – toim.] nõustamiseks SKA-sse [sotsiaalkindlustusamet – toim.], sest siis ei saa hiljem süüdistust, et pole „kõiki meetmeid“ kasutanud.“

„Kurb on, kui avalikus meedias presenteeritakse lastekaitsetöö puudulikkust, aga sisusse süvenedes on etteheited seotud ainult formaalsega. “

Vaadates juhtumeid sisuliselt, võib lastekaitsetöötaja reageerida kiiresti: ta kohtub lapse ja perega, kaasab partnereid, kuid kui selle kohta ei ole õige aja jooksul tehtud kandeid sotsiaalteenuste andmeregistrisse (STAR), peetakse seda rikkumiseks. Töö on küll tehtud, aga osaliselt dokumenteerimata või sisse kantud mõni päev liiga hilja. Lastekaitseseadus näeb ette, et lapse abivajadust tuleb hinnata viivitamata ja pakkuda abistamiseks meetmeid, kuid seda tehes peab lastekaitsetöötaja andma hinnangu lapse füüsilisele, tervislikule, psühholoogilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele, kognitiivsele, hariduslikule ja majanduslikule seisundile, last kasvatava isiku vanemlikele oskustele ning kaasama hindamisesse nii lapse kui ka last kasvatava isiku või lasteasutuse, kus laps viibib (§ 28 lg 2 p 1–3, § 17 lg 1 p 3). Kõigi nende andmete kogumine ei olene üksnes spetsialistist. Tervikpildi saamiseks on vaja andmeid ja infot võrgustiku liikmetelt, näiteks psühhiaatrilt, õpetajalt, perearstilt või tugiisikult ja selleks tuleb teha ametlikud päringud. Võrgustiku liikmete seisukohad on sisuline alus, et teha põhjendatud otsuseid lapse abivajaduse kohta. Kui vastused aga ei laeku piisavalt kiiresti, võib see takistada menetluse dokumenteerimist.

„Meilt oodatakse midagi, mida me ei saa teha. Me ei saa mõjutada koostööpartnerite, nt meditsiini- või haridusasutuste tööd, kiirendada info edastamist, tekitada juurde spetsialiste, keda ei ole /---/.“

Dokumenteerimiseks napib aega

Lastekaitseseaduse järgi (§ 29 lg 3 ja 4) peab lastekaitsetöötaja aga juba kümne päeva jooksul tegema otsuse juhtumimenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta. Spetsialistide sõnul on sisulise töö kõrval muutunud dokumenteerimiskohustuse maht nii suureks, et see piirab otseselt nende võimalust keskenduda tööle laste ja peredega. Kogu info ei jõua andmesüsteemi automaatselt: iga vestlus, kohtumine või toiming tuleb käsitsi ja ajakriitiliselt sisestada. Kui dokumentatsioon viibib, peetakse seda rikkumiseks, isegi kui töö on tegelikult tehtud. Vastustest jääb mulje, et probleem seisneb hoopis selles, et seadusest tulenevad dokumenteerimisnõuded ei arvesta töö tegelikku mahtu, ajasurvet ega koostöövajadust: „Bürokraatia on läinud nii suureks, et see takistab sisulist tööd.“ 

Endiselt on puudus toetavatest digilahendustest. Praeguse tehnoloogilise võimekuse juures oleks oluline, et ka lastekaitsetöötajate kasutatavad süsteemid, nende sünkroonsus ja esmane kontroll oleks suures osas automatiseeritud. Digitööriistade abil peaks olema võimalik teha ära rutiinne kontroll, näiteks vorminõuete, tähtaegade ja kohustuslike toimingute täitmise kohta. Siiski peab automatiseeritud süsteemide kõrval säilima inimlik hinnang sisulisele tööle, seda ei saa asendada masin. Just selle poolest on vaja mõistmist, soovitusi, parandusettepanekuid, koostööd ja konteksti hindamise oskust: tundub, et just seda ka paljud lastekaitsetöötajad ootavad. Kui vorm saab sisust tähtsamaks, võib paratamatult kannatada just see, kelle pärast kõnealust tööd üldse tehakse.

Endiselt on puudus toetavatest digilahendustest.

Lastekaitsetöötajad on meile juba aastaid kurtnud, et sageli peavad nad dokumente vormistama töövälisel ajal. Lepingud ja ametlikud otsused saab lisada andmesüsteemi kiiremini, kuid just sisulist tööd (nt vestlusi ja kohtumisi) kajastavad kanded hilinevad, sest sageli ei ole selleks piisavat aega ega automatiseeritud süsteeme. Vestluste kokkuvõtted tuleb kirja panna, kohtumised protokollida, telefonikõnedest kokkuvõtete tegemiseks aga puudub salvestamisvõimalus. Paljud abivajaduse hindamised aga põhinevad just neil sisulistel sissekannetel: kuigi kõigist toimingutest pole jõutud kandeid teha, võib abivajadus olla spetsialisti jaoks juba selge ja teada, aga süsteemis see ei kajastu.

Kõigele vaatamata on lastekaitsetöötajad rõhutanud, et ajasurvest hoolimata on STAR-i infosüsteem nende jaoks ülioluline. Leiti, et info peab olema kättesaadav ka juhul, kui ametnik peaks näiteks tervislikel põhjustel töölt eemal olema.

Vajalik toetus jäi sageli saamata

Enamik spetsialiste tõi lastekaitse liidu küsitluses välja, et nad ei kogenud SKA järelevalvele eelnenud ja järgnenud tuge või jäi sellest väheseks. See osutab vajadusele välja töötada üheselt mõistetav toetav süsteem, mille käigus saaks spetsialist pärast järelevalvet selged soovitused edaspidiseks.

Kui vorm saab sisust tähtsamaks, võib paratamatult kannatada just see, kelle pärast kõnealust tööd üldse tehakse.

Need mured ilmnevad ka vastustest: „Järelevalve oli kontroll, mitte „toetav järelevalve“, nagu SKA ise seda nimetab.“ – „Mitte mingisugust tuge ei ole saanud.“ – „Pärast järelevalvet soovisin töölt lahkuda, sest neid nõudmisi ei ole võimalik ühel ametnikul täita.“

See viitab vajadusele pöörata järelevalvesüsteemis kontrollimeetmete täiustamise kõrval senisest rohkem tähelepanu toetusele ja koostööle, et järelevalvet ei kogetaks hirmu ega ärevuse allikana, vaid see toetaks lastekaitsetöö paremat kvaliteeti.

Küsitluse tulemuste põhjal tehtud järeldused

Vastustes leidus nii konstruktiivseid arendusettepanekuid kui ka viiteid tõsistele kitsaskohtadele ja kujunenud olukorra negatiivsest mõjust. Järelevalve käigus ilmnes ka õpikohti. Näiteks mõeldi läbi, kuidas edaspidi juhtumeid paremini käsitleda ja dokumenteerida või teadvustati töökorralduse muutmisvajadus. Järelevalvemenetluse mõju hinnates aga tõsteti esile ka muresid: „Parandused dokumentatsioonis said tehtud, kuid selle arvelt jäi praktiline töö peredega ja muud kohustused tahaplaanile.“ – „Ebameeldiva järelevalvekogemuse korral võib tulevikus juhtuda, et tehakse järelevalve hirmus asjad justkui paberil korda.“

Mitmes vastuses tuli välja, et järelevalve andis hoogu personali vahetumisele ning mõjus paljudele spetsialistidele rusuvalt. Näiteks kirjutati: „Ettekirjutuse tulemusel oleme olnud kuid ilma spetsialistita /---/, uut spetsialisti ei ole õnnestunud mitme konkursiga leida ja oleme sunnitud võtma inimese, kellel puudub igasugune kogemus ja ettevalmistus, kuid tema vastab järelevalve silmis järgnevad kaks aastat nõuetele.“ – „Kui mul poleks tööandja ja koostööpartnerite tuge, siis ma enam ei töötakski.“

Spetsialistide kogemused järelevalvega on mitmetahulised ja vaja on sisulist analüüsi.

Nagu lastekaitsetöötajate tagasisidest näha, ei seisne probleem ainult töökorralduses, vaid sügavamal süsteemsetes ootustes. Need küsimused kinnitavad, et spetsialistide kogemused järelevalvega on mitmetahulised ja vaja on sisulist analüüsi. Kuigi järelevalve võib olla arendav, ootavad paljud lastekaitsetöötajad usaldavamat, sisulisemat ja toetavamat suhtumist.

Spetsialistide kriitikat pälvis ootuste ja nõuete erinev käsitlus eri ametkondades. Märgiti, et kuigi kohalikelt lastekaitsetöötajatelt oodatakse kutsetunnistuse olemasolu, ei kehti sama nõue riigiasutuste töötajatele, kes samuti on lastekaitseseaduse §-st 18 tulenevalt lastekaitsetöötajad.

Tulevikuvaade: süsteemide arendamisvajadus

Automaatsete lahenduste, kõnesalvestuse ja süsteemide sünkroonimise puudumine tähendab, et dokumenteerimine toimub sageli alles pärast tööpäeva lõppu, segades taastumist ja tekitades lisastressi. Digilahendused peaksid spetsialisti toetama, mitte varjutama sisulise töö väärtust. Kui lastekaitsetöötaja saab keskenduda lapse ja pere kuulamisele, sünnib sellest sisulisem abi kui kümnest STAR-i hilinemiseta tehtud kandest. Loomulikult on dokumenteerimine lastekaitsetöös vältimatult oluline – see tagab läbipaistvuse ja järjepidevuse –, kuid kui võimalused on piiratud, see ei tohi toimuda pere abistamise arvelt.

Vaja on hoopis koostööd ja häid soovitusi.

Lisaks inimlikule toetusele on vaja ka nutikamaid tööriistu: lõimitud infosüsteeme, mis väldivad topeltsisestust, osaliste automaatselt sünkroonitud andmeid ning esmast infot (vestlusi, märkmeid) talletada võimaldavaid lihtsaid lahendusi. Selle kõrval on oluline, et tööandjad kohalikus omavalitsuses looksid tingimused, mis aitavad lastekaitsetööd paremini teha. Tuleks tagada piisav töötajate arv ja võimaldada spetsialistidele kaasaegsed töövahendid ning regulaarne enesetäiendus. Samuti tuleks kehtestada selged töökorralduslikud raamid ning pakkuda administratiivset tuge, mis aitaks dokumenteerimiskoormust vähendada.

Tähtsaim on sisuline tugi

Lastekaitse liidu juhataja Varje Ojala ütles küsitluse tulemuste kohta järgmist: „Lõppkokkuvõttes peab iga süsteem toetama last. Kui spetsialist tunneb hirmu või kannatab ülekoormatuse all, siis jääb päris abi tahaplaanile. Kutsume üles kujundama lastekaitsesüsteemi, kus sisuline tugi on alati olulisem kui vorm.“

Lastekaitsetöötajate vastuseid võib tõlgendada vaikse, aga selge soovina: ehk ei ole vaja niivõrd palju hirmu ja kontrolli, kuivõrd hoopis koostööd ja häid soovitusi. Spetsialistide jaoks on oluline, et neil oleks võimalus keskenduda tööle inimestega ja süsteeme arendataks nii, et see muudab lastekaitsetöö hõlpsamaks, mitte ei lisa koormust ega bürokraatlikke takistusi. Nagu sõnastas üks küsitluses osaleja, on avatud dialoog, vastastikune austus ja sisukas koostöö olulised eeldused, et lastekaitsetöö kvaliteeti parandada.

KOMMENTAAR

Järelevalve aitab lastekaitsetööd järjepidevalt arendada

Aasa Harjak
sotsiaalkindlustusameti järelevalvetalituse juhtivspetsialist

Kohalike omavalitsuste (KOV) lastekaitsetöö järelevalve esmane eesmärk on tagada laste õigused: jälgida, et KOV-i tegevus oleks kooskõlas lapse õiguste konventsiooni, lastekaitseseaduse ja teiste asjakohaste õigusaktidega.

Avalikkusel on tõhusale järelevalvele väga suured ootused. Sotsiaalkindlustusameti järelevalve lastekaitsetöö üle suurendab KOV-i tegevuse läbipaistvust ja ühiskonna usaldust.

Järelevalve raames võimaldatakse järelevalve tegijale ligipääs KOV-i menetlustele sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistris STAR, lisaks palutakse lastekaitsetöötajatel ja nende vahetul juhil vastata kirjalikult küsimustikule, et saada ülevaade KOV-i töökorraldusest, lastekaitsetöö peaeesmärkidest, peredele osutatavatest teenustest, koostööpartneritest (küsime tagasisidet koostöö kohta) ja selle kohta, kas lastekaitsetöötajatel on täidetud seadusega sätestatud hariduse ja kutsenõuded.

Järgneb vahetu kohtumine KOV-is, mille käigus vesteldakse juhi ja lastekaitsetöötajatega ning käsitletakse järelevalve menetlusse võetud juhtumeid. Vestluse käigus saab lastekaitsetöötaja kirjeldada kõiki meetmeid, mida pere abistamiseks on juhtumit menetledes rakendatud, ka neid, mis on veel jäänud STAR-i kandmata. Lastekaitsetöötajatele antakse täiendavalt aega teha järelevalve analüüsi võetud menetlustesse täiendusi ja lisada STAR-i dokumente. See peaks tagama, et järelevalve hinnang menetlusele ei tugine vaid formaalsel dokumentatsioonil.

Lastekaitsetöö järelevalve suurendab KOV-i tegevuse läbipaistvust ja ühiskonna usaldust selle vastu.

Järelevalve akt koostatakse eespool kirjeldatud meetoditel kogutud info ja analüüsi põhjal.

Järelkontrollid toimuvad STAR-i andmete alusel, kuid ka siis teavitame KOV-e, millised juhtumid on valimis ja anname aega täiendusi teha.

Järelevalve ülesanne on järjepidevalt arendada ja parendada lastekaitsetööd: järelevalve kaudu tehakse kindlaks kitsaskohad ja antakse parendamissoovitusi. Koos lastekaitsetöötajatega arutleme järelevalve käigus analüüsi võetud juhtumite seadusliku ja tõhusa menetluse üle ning julgustame andma täiendavat infot, selgitama ja küsimusi esitama.

Järelevalveaktis keskendume ennekõike puuduste tuvastamisele, selgitades-nõustades, kuidas rikkumine mõjutab lapse heaolu. Julgustame lastekaitsetöötajaid kasutama sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna tasuta nõustamisteenust, mis abistab juhtumite lahendamisel.

Esmane on tagada laste õigused.

Toome aktis välja ka positiivsed küljed ja juhime tähelepanu kitsaskohtadele KOV-i töökorralduses, mis mõjutavad negatiivselt lastekaitsetöö kvaliteeti ega sõltugi lastekaitsetöötajast (näiteks piisavalt lastekaitsetöötajaid, peretugevdustöötaja teenuse võimaldamine jne). Lastekaitseseadusest tulenevalt on KOV-i ülesanne luua tingimused, et lastekaitsetöötaja saaks oma ülesandeid täita seaduse nõuete kohaselt.

Kahjuks näeme, et lastekaitsetöötajad on sageli ärevad ja tunnevad ennast üksijäetuna suure vastutusekoorma all. Töö abivajava lapse perega on äärmiselt keeruline. Perele kvaliteetse abi andmiseks on lastekaitsetöötajal vaja toetavat töökeskkonda, optimaalset töökoormust, väärilist palka ja lastekaitsetöö väärtustamist.