Otsingu tulemused

Tehtud tegevusedLoodi infomaterjal, mis juhib tähelepanu eetilistele aspektidele, mida tuleks arvesse võtta vaimse tervise andmete kogumisel koolides ja töökohtadel.Lepiti kokku ennetuse sõnavara, mis on leitav tervisesõnastikust.

Olemas on head teadmised sellest, kuidas ennetada laste ja noorte riskikäitumist (sh uimastite tarvitamine, vägivald) ja vaimse tervise probleeme. Teadmisi tõenduspõhisest ennetusest on jagatud otsustajate ja poliitikakujundajatega UPC-Adapt ja ASAP-projektide raames, kuid tekkinud on nõudlus sarnase koolituse järele ka kohalikul tasandil noortega töötavatele spetsialistide (sh koolitöötajatele, politseinikele, tervishoiu-, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate) seas.

Tulemus Lastega töötavad spetsialistid oskavad märgata laste vaimse tervise probleeme ja neid õigel ajal abistada.

2023. aastal valminud uuringu „Hoolekandeasutuste sisekoolitajate dementsuseteemalise koolitusprogrammi tulemuslikkuse hindamine (2018–2023)“ tulemustest lähtub, et dementsuseteemaline koolitusprogramm on Eestis väga vajalik (Varik & Kookla, 2023, lk 49 ). Arendusettepanekutest selgus vajadus suurendada programmi raames andragoogilist tuge.

Projekti tegevused Personaalmeditsiini IT-taristu loomine (osa terviseinfosüsteemist) Õigusliku raamistiku ja teenuspakkujate kvaliteedi tagamise süsteemi loomine Ter

Eesti teadlaste elluviidav uurimistöö on maailmas ainulaadne pikaajaline uuring, mis autojuhtide liikluskäitumist uurides võtab arvesse nii psühholoogilisi tegureid, bioloogilisi markereid kui ka registripõhiseid andmeid.Uuringute fookused on olnud erisugused, kuid eesmärk on välja selgitada riskikäitumise mõjurid ja pakkuda lahendusi, mis viiksid autojuhtide turvalisema liikluskäitumiseni.

Projekti raames on tegevused lõppenud. Raviteenused on üle viidud tervishoiuteenuste loetellu ja nende korraldus on alates 2023. aastast Tervisekassas. Perearstide ja -õdede koolitusi koordineerib jätkuvalt Tervise Arengu Instituut.Programmi tegevused:

Emakakaelavähi sõeluuringu HPV kodutestide pakkumine laieneb sel aastal kõigi maakondade apteekidesse üle Eesti. Sel aastal emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma kuuluvad naised, kes veel ei ole jõudnud sõeluuringut teha, saavad valida, kas võtta vajalik proov ise ja saata see postiga laborisse või teha sõeluuring tervishoiuasutuses.

Võrdleme saadud tulemusi teiste riikide näitajate ja soolatarbimise vähendamiseks mujal kasutatud praktikatega ning pakume välja tõenduspõhised meetmed soola tarbimise vähendamiseks Eestis. Andmeid kogutakse nii bioproovidest, küsimustiku ja toidupäeviku abil kui ka antropomeetriliste mõõtmiste teel.Soola on organismile vaja, ent soola pikaajaline liigtarbimine kujutab endast olulist ohtu tervisele, olles üheks peamiseks kõrgvererõhu ning südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguriks.