Otsingu tulemused

Projekti töös rakendatakse DAMA protokolli (dokumenteerimine, hindamine, jälgimine, tegutsemine), mis võimaldab hinnata ja vähendada uute tekkivate haiguste riske.

Täiskasvanute seas tehtud alkoholi valdkonna senised uuringud (Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise uuring, Täiskasvanud elanike uimastite tarvitamise uuring, Eesti terviseuuring ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring), lõimituna mitme teise terviseaspektiga, selgitavad välja

Riskikäitumisega seotud nakkushaigused Uurime riskikäitumisega seotud nakkushaiguste HIV-i ja hepatiidiviiruste levimust eelkõige riskirühmades nagu näiteks narkootikume süstivad inimesed, meestega seksivad mehed ja prostitutsiooni kaasatud naised. Eesti eri piirkondades tehtavad uuringud annavad põhjaliku ülevaate sihtrühma riskikäitumisest, narkootikumide tarvitamisest, vere teel levivate nakkushaiguste (HIVi, B- ja C-hepatiitide) levimusest ja nende muutusest ajas.

Peamised uuringud COVID-19 mõju rasedustulemile – registripõhine uuring (2022–2023) Uuringu põhieesmärk on hinnata COVID-19 pandeemia mõju rasedustulemitele Eestis. Selleks võrreldakse SARS-CoV-2 positiivsete sünnitajate tulemeid tervete sünnitajatega ja uuritava nakkuse vastu vaktsineeritud sünnitajate tulemeid vaktsineerimata sünnitajatega, võttes ühtlasi arvesse patoloogiliste rasedustulemite ja sekkumiste teisi riskitegureid.

Uuringute jaoks kasutatakse meie meditsiiniregistrite ja teiste andmekogude andmeid.

Vähi valdkonna teadusuuringute tulemused võimaldavad hinnata vähiennetuse, sõeluuringute, varase avastamise ja ravi tõhusust ning aitavad kaasa tõenduspõhiste poliitiliste ja kliiniliste otsuste tegemisele.  Uuringute tulemused aitavad vähendada vähihaigestumust ja -suremust ning suurendada vähiravi efektiivsust.

Tehtud tegevusedLoodi infomaterjal, mis juhib tähelepanu eetilistele aspektidele, mida tuleks arvesse võtta vaimse tervise andmete kogumisel koolides ja töökohtadel.Lepiti kokku ennetuse sõnavara, mis on leitav tervisesõnastikust.

Olemas on head teadmised sellest, kuidas ennetada laste ja noorte riskikäitumist (sh uimastite tarvitamine, vägivald) ja vaimse tervise probleeme. Teadmisi tõenduspõhisest ennetusest on jagatud otsustajate ja poliitikakujundajatega UPC-Adapt ja ASAP-projektide raames, kuid tekkinud on nõudlus sarnase koolituse järele ka kohalikul tasandil noortega töötavatele spetsialistide (sh koolitöötajatele, politseinikele, tervishoiu-, noorsoo- ja sotsiaaltöötajate) seas.

Tulemus Lastega töötavad spetsialistid oskavad märgata laste vaimse tervise probleeme ja neid õigel ajal abistada.