Otsingu tulemused
1324 tulemust leiti otsingule ""
Eesti Sotsiaaluuringus palutakse eestimaalastel hinnata oma tervise olukorda. Eestis hindab selle Statistikaameti korraldatud uuringu andmetel oma tervist heaks või väga heaks 58% inimesi, Euroopas keskmiselt 68% inimestest. Tervise Arengu Instituudi teadurid Rainer Reile ja Jane Idavain selgitavad selle mõõdiku tausta ja kuivõrd usaldusväärne on see näitaja rahvastiku terviseseisundi hindamisel.
Äsja läbisid Tervise Arengu Instituudi (TAI) juures töötava ennetuse teadusnõukogu hindamise ennetustegevused „PREP“ ja „programm VALIK“ – ennetustegevuste kasutusvalmidus on vastavalt väga heal ja heal tasemel. See tähendab, et ennetuse teadusnõukogu soovitab neid ennetustegevusi Eestis kasutada.
Uuringute kohaselt on lapsed ja noored vaimse tervise osas elanikkonna kõige haavatavam grupp. 2022. aastal valminud rahvastiku vaimse tervise uuring näitas, et noortel oli enesekohase küsimustiku põhjal nii depressiooni kui ka ärevushäirete risk kuni kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitab teismeliste seas masenduse ja kurbuse ning depressiivete episoodide järjepidevat kasvu juba alates 2013/2014. aastast.
Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet avaldasid raporti, mis kajastab HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogilist olukorda Eestis aastatel 2013–2022.
Reedel, 19. aprillil, välja antud raadioreklaami Kuldmuna on tunnustus Tervise Arengu Instituudi (TAI) meeskonnale ja see näitab, et oleme teinud õigeid samme inimeste terviseteadlikkuse parandamisel.
Hiljutise Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) kohaselt on viimase paari kuu jooksul koolis kiusamist kogenud kolmandik 11–15-aastastest Eesti õpilastest. Kuigi Eesti näitajad on juba 16 aastat langustrendis, ütlevad Tervise Arengu Instituudi vanemanalüütik Jaanika Piksööt ja teadur Leila Oja, et Eestis esineb kiusamist Euroopa keskmisest endiselt rohkem.
Janne Lauk, TAI toitumise valdkonna juht
Liigsest kehakaalust ja kehalisest inaktiivsusest tuleneval tervisekaotusel on suur majanduslik mõju
Täiskasvanute kehaline inaktiivsus ja liigne kehakaal on käitumuslikud riskitegurid, mis on paljude krooniliste haiguste otseseks või kaudseks põhjuseks.
Eesti esimese kuni seitsmenda klassi õpilastest on liigse kehakaaluga iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Kehaliselt inaktiivseid inimesi on Eesti täisealisest rahvastikust ligi kolmveerand. Liigse kehakaaluga on üle 60% Eesti täiskasvanud rahvastikust. Liigsest kehakaalust põhjustatud haigusi esineb igal viiendal täiskasvanul Eestis.
Värskelt valminud