Otsingu tulemused

Eelmisel aastal registreeriti Eestis 2,45 miljonit esmashaigusjuhtu (v.a pahaloomulised kasvajad), millest veerandi moodustasid laste ehk kuni 14-aastaste (k.a) haigusjuhud, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast.

Arsti ambulatoorsete vastuvõttude arv eelmisel aastal veidi vähenes, seevastu on 16% võrra suurenenud õendustöötajate iseseisvate visiitide hulk, selgus Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast. Õendustöötajate visiitide suurenemine tuleneb sellest, et tööülesannete laiendamise tõttu on neil üha enam õigusi teha oma pädevuse piires iseseisvat tööd.

Eelmisel aastal tehti Eestis 1,5 miljonit hambaravi visiiti, mille käigus raviti rohkem kui 1,03 miljonit hammast. Kümnendiku võrra enam külastati ortodonti, veelgi enam kasvas suuhügienistide teenuste kasutamine, selgus Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud statistikast.

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89% neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aasta novmebris tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud täpsustatud statistikast. 2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3%. Arstide arv kasvas 1%, hambaarstide arv 1,5% ja õdede arv 1,6%. Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257.

Tervishoiutöötajate keskmine vanus on 47 aastat ja 89 protsenti neist on naised. Kokku oli Eesti tervishoiusektor eelmisel aastal tööandjaks 34 652 inimesele, kellest 23 387 olid tervishoiutöötajad, selgub Tervise Arengu Instituudi avaldatud lõplikust statistikast. 2015. aastaga võrreldes kasvas tervishoiutöötajate arv 1,3 protsenti. Arstide arv kasvas 1, hambaarstide arv 1,5 ja õdede arv 1,6 protsenti. Töötavaid arste oli eelmisel aastal 4548 ja õdesid 8029, nendest perearste oli 940 ja pereõdesid 1193. Hambaarste oli 1257.

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Uuringu tulemused kajastavad seisu enne aprillikuus sõlmitud tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Tervishoiutöötajate kuupalk võrreldes 2016. aastaga küll kasvas, kuid tõus ei olnud nii suur kui mullu, selgus Tervise Arengu Instituudi läbi viidud tervishoiutöötajate palgauuringust. Arstide keskmine brutokuupalk koos lisatasudega oli tänavu märtsis 2537 eurot, kasvades aastaga 2,7%. Õendustöötajate keskmine brutokuupalk koos lisatasudega jäi 2016. aasta tasemele: 1249 eurot. Hooldajate keskmine brutokuupalk kasvas 2,7%, olles 794 eurot. Eelmisel aastal oli palgakasv märkimisväärselt suurem: arstide brutokuupalk kasvas siis ligi 10%, õdedel 9,1% ning hooldajatel 14,6%.

Tänavu septembrikuus toimunud kampaanias „Septembris ei joo“ osales ligi 22 000 inimest, selgus järeluuringust.

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti. See tähendab, et statsionaaris aktiivravil (v.a õendusabi) viibinutest opereeriti 38% ja päevaravil 69%, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast. Viimase kümne aasta trendi iseloomustab opereeritute arvu vähenemine statsionaaris ja suurenemine päevaravis. Võrreldes eelneva aastaga jäi 2016. aastal haiglaravil opereeritud patsientide arv samaks, kuid päevakirurgia patsientide arv kasvas 3,8%.

2016. aastal opereeriti haiglaravil ligikaudu 75 000 ja päevaravil ligikaudu 56 000 patsienti. See tähendab, et statsionaaris aktiivravil (v.a õendusabi) viibinutest opereeriti 38% ja päevaravil 69%, selgub täna avaldatud Tervise Arengu Instituudi statistikast. Viimase kümne aasta trendi iseloomustab opereeritute arvu vähenemine statsionaaris ja suurenemine päevaravis. Võrreldes eelneva aastaga jäi 2016. aastal haiglaravil opereeritud patsientide arv samaks, kuid päevakirurgia patsientide arv kasvas 3,8%.