„Räägime Lastest“
-
Loomisaasta
2016 (Eestis esimesed katsetused), 2023; Soomes 2001
-
Sihtgrupp
täiskasvanuiga
-
Elluviimise keskkond
- haridusasutus
- perekond ja kodu
- sotsiaalsüsteem
- tervishoiusüsteem
-
Elluviijad
sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistid, haridustöötajad (lasteaed, kool)
-
Ennetustegevus sisaldab
hõlmab 1-2 kohtumist vanematega ja vajadusel võrgustikukohtumist. Spetsialistide väljaõpe sisaldab praktilist peretööd, supervisiooni ja juhtumianalüüse. Olemas on õppekavad ning juhendmaterjalid (logiraamatud).
-
Ennetustasand
- universaalne ennetus
- valikuline ennetus
-
Märksõnad
- sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine
- väärkohtlemise ja vägivalla ennetus (sh kiusamine)
- vaimse tervise probleemide ennetus
-
Eesmärk
„Räägime Lastest“ eesmärk on kujundada vanemate, lapse ja teiste lapse elus oluliste inimeste vahel ühine arusaam lapse olukorrast ning leida võimalusi koostööks, et tugevdada lapse igapäevaelu turvalisust ja sujuvust, edendada heaolu ning ennetada probleemide teket.
-
Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
2026
- Retsensendid
„Räägime Lastest“ on lapse heaolule keskenduv ennetustegevus, mille eesmärk on vähendada vanema vaimse tervise probleemidest tulenevat lapse vaimse tervise probleemide riski. Seetõttu käsitletakse esmaste tulemusnäitajatena lapse vaimse tervise näitajaid, sealhulgas ärevust, depressiooni ja muid vaimse tervise raskusi. Esmaste tulemusnäitajate* hindamisel tuginetakse laste ja vanemate antud hinnangutele, mida on kogutud kuni 18 kuud pärast sekkumise lõppu.
- Kolm juhuslikustatud kontrolluuringut, milles osalesid diagnoositud meeleoluhäirega vanemad, näitasid laste vaimse tervise näitajate statistiliselt olulist paranemist pärast sekkumist. Positiivne mõju püsis ka 18 kuud pärast sekkumise lõppu.
- Sekkumise mõju laste vaimse tervise näitajatele ei ole koolikeskkonnas rakendamisel hinnatud.
- Eestis ei ole ennetustegevuse „Räägime Lastest“ mõju laste vaimse tervise näitajatele uuritud.
Teiseste tulemusnäitajatena käsitletakse lapse heaolu ja käitumise näitajaid, vanema vaimse tervise näitajaid, vanemlikke oskusi, pere stressitaset ning lastekaitseteenuste kasutamist. Teiseste tulemusnäitajate* hindamisel tuginetakse laste ja vanemate antud hinnangutele ning registriandmetele, mida on kogutud kuni 18 kuud pärast sekkumise lõppu.
- Soomes tehtud uuring näitas, et sekkumispiirkondades oli lastekaitseteenuste kasutamise määr oluliselt madalam kui Soomes keskmiselt.
- Depressioonidiagnoosiga vanemate sihtrühmas tehtud uuring näitas, et pärast sekkumist paranesid laste tajutud sotsiaalne tugi, prosotsiaalne käitumine ning enesehinnanguline tervis ja heaolu. Positiivne mõju püsis ka järelhindamisel.
- Vanemate vaimse tervise paranemist täheldati kahes uuringus, kuid tulemused mõju püsivuse kohta olid vastuolulised. Tulemusi võis mõjutada vanemate samaaegne ravi.
- Vanemlikku pädevust ja stressitaset hinnati neljas uuringus, millest kolm näitasid positiivset ja püsivat mõju.
- Enamik teiseseid tulemusnäitajaid käsitlenud uuringutest on tehtud kliinilises keskkonnas.
- Üksnes haridusvaldkonnas rakendatud sekkumise mõju lapsega seotud tulemusnäitajatele ei ole hinnatud.
Ettepanekud uurimiseks:
- Hinnata ennetustegevuse mõju Eesti rakenduskeskkondades. Eestis rakendatakse ennetustegevust universaalse ja valikulise ennetuse tasandil, kuid enamik mõju-uuringuid on tehtud psühhiaatrilist ravi saavate vanemate peredes. Seetõttu võib ennetustegevuse mõju Eesti rakenduskeskkondades erineda uuringutes täheldatust. Eelkõige tuleks hinnata ennetustegevuse mõju laste vaimse tervise näitajatele koolikeskkonnas, sest selle kohta on praegu vähe andmeid.
- Uurida ennetustegevuse vastuvõetavust. Uurida Eesti vanemate hoiakuid „Räägime Lastest“ metoodika suhtes ning selle vastuvõetavust eri vanuses laste ja nende vanemate jaoks erinevates rakenduskeskkondades.
- Kaasata lapsi mõju hindamisse. Koguda uuringutes laste vaimse tervise ja heaolu kohta andmeid ka lastelt endilt, arvestades nende vanust ja arengutaset ning kasutades vajaduse korral küsimustike kõrval muid eakohaseid andmekogumismeetodeid.
- Arvestada elluviijate pädevuse ja rolliga. Mõju-uuringute kavandamisel arvestada ennetustegevuse elluviijate erialase ettevalmistuse, pädevuse ja tööalase rolliga, näiteks õpetajate puhul haridusvaldkonnas ning nõustajate, terapeutide ja perearstide puhul tervishoius.
- Määratleda metoodika põhikomponendid. Määratleda metoodika aktiivsed ja toetavad komponendid, mis peavad eri rakenduskeskkondades säilima, ning uurida nende rolli soovitud tulemuste saavutamisel.
- Uurida rakendustäpsust. Uurida ennetustegevuse rakendustäpsust ja seda mõjutavaid tegureid, sealhulgas seda, kui paljud koolituse läbinud spetsialistid metoodikat tegelikult kasutavad, kuidas nad seda rakendavad ning mis tegurid rakendamist soodustavad või takistavad.
Ettepanekud arendamiseks:
- Tagada ennetustegevuse järjepidev rakendamine. Toetada ennetustegevuse süsteemset ja järjepidevat rakendamist haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna asutustes ning Eesti eri piirkondades, sest praegu on rakendamine ebaühtlane. Kavandada uuring, mis võimaldab hinnata järjepideva rakendamise mõju.
- Suurendada laste kaasatust. Pöörata universaalse ennetuse tasandil rohkem
