Taastumiskool
- Loomisaasta
- 2010 (Inglismaal), 2025 (Eestis)
- Sihtgrupp
- varane täiskasvanuiga (19-25 a)
- täiskasvanuiga
- Elluviimise keskkond
- kogukond
- Elluviijad
- spetsialistid ja kogemusteadmisega koolitajad
- Ennetustegevus sisaldab
- õppetööd juhendavad ühiselt kogemuskoolitaja ja spetsialist. Koolitajate töö toetamiseks on koostatud õppekavad ja käsiraamat ning kasutusel on enesehindamisküsimustik. Pakutakse nii lühemaid kui ka pikemaid kursusi, mis kestavad enamasti 3–12 nädalat.
- Ennetustasand
- kolmandane ennetus
- Eesmärk
-
taastumiskooli eesmärk on tugevdada kogukonna vaimset heaolu, suurendades inimeste teadlikkust ja igapäevast toimetulekuvõimet ning ennetades vaimse tervise probleemide süvenemist. Kaasava ja koostööpõhise õppimise kaudu soovitakse vähendada ka tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koormust.
- Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
- 2026
- Retsensendid
- Ennetustegevuse veebileht
- Taastumiskool
Sekkumise laia eesmärgi tõttu käsitletakse esmaseid ja teiseseid tulemusnäitajaid koos. Oodatavad muutused hõlmavad teadmiste ja oskuste paranemist, enesehäbimärgistamise ja stigma vähenemist, enesekindluse ja enesetõhususe suurenemist, enesemääratluse ja enesevõimestamise tugevnemist, sotsiaalse osaluse, igapäevase toimetuleku, taastumise, kogukonna sidususe ja vaimse heaolu paranemist ning tervishoiuteenuste kasutamise muutumist. Eestis ei ole esmaseid ja teiseseid tulemusnäitajaid veel määratletud.
- Ühes uuringus täheldati muutusi sotsiaalses kaasatuses, vaimses heaolus, enesestigmas ja enesejõustamises nii kontrollrühmas kui ka Taastumiskoolis osalenute seas (Van Wezel jt, 2026).
- Teises uuringus ilmnes enesejõustamise paranemine osalejatel, kes olid kursustel osalenud vähemalt 14 tundi (Durbin jt, 2021).
- Ühes avaldamata uuringus täheldati personali hinnangul vaimse tervise ja toimetulekuprobleemide vähenemist kuue ja 12 kuu ning viie aasta järel (Ronaldson jt, 2025).
- Mitmes uuringus on täheldatud heaolu, taastumise ja enesejõustamise paranemist ning ärevuse ja enesestigma vähenemist. Enamiku uuringute tõendatus on siiski madal ning tugevama uuringukavandiga uuringud ei ole neid tulemusi järjepidevalt kinnitanud (Gruau jt, 2026; Rapisarda jt, 2025; Ambord jt, 2025; Briand jt, 2024; Allard jt, 2024; Yoeli jt, 2022; Rapisarda jt, 2022; Wilson jt, 2018; Stevens jt, 2018; Ebrahim jt, 2018; Nurser jt, 2017; Meddings jt, 2015).
- Elukvaliteedi, sotsiaalse kaasatuse, enesejuhtimise ja tööhõive kohta saadud tulemused on vastuolulised ega võimalda teha kindlaid järeldusi (Van Wezel jt, 2026; Briand jt, 2024; Durbin jt, 2021; Sutton jt, 2019; Wilson jt, 2018; Meddings jt, 2015).
- Kolmes mõõduka tõendatusega uuringus täheldati 6–12 kuu jooksul tervishoiuteenuste kulude vähenemist. Vähenesid ka erakorraliste haiglaravijuhtude arv, kogukonna vaimse tervise teenuste kasutamine, haiglapäevade arv ning tahtest olenematu ravi päevade arv. Viie aasta järel tehtud hindamisel statistiliselt olulist erinevust võrdlusrühmaga ei leitud (Ronaldson jt, 2025; Cronin jt, 2023; Bourne jt, 2018).
*Esmane tulemusnäitaja on ennetustegevuse mõju või toime uuringu peamine tulemusnäitaja.
*Teisene tulemusnäitaja on muu tulemusnäitaja, mille vastu huvi tuntakse.
Ettepanekud arendamiseks:
- Rakendada kokkulepitud kvaliteedimeetmeid enne tegevuse laiendamist ja uute koolide avamist. Võtta esimeses koolis kasutusele rakendamise kontrollnimekiri, uute koolitajate mentorlus, igakuine supervisioon, igal aastal toimuv täienduskoolitusprogramm ja koolitajate kompetentsimudel. See aitab vähendada riski, et tegevus kaldub esialgsest mudelist kõrvale või kujunevad välja erinevad, mudelile mittevastavad versioonid.
- Koostada ühine ja kokkulepitud loogikamudel, ühtlustades mõisted ning tegevuste ja soovitud muutuste seosed. Arutada mudelit meeskonna, koolitajate ja partneritega, et kujuneks ühine arusaam selle ülesehitusest ja toimimisest. Ühtne mudel toetab ka uuringute kavandamist ja tulemuste tõlgendamist.
- Leppida vähemalt ühe tervishoiupartneriga kokku osalejate suunamise korraldus, näiteks haiglast väljakirjutamisel või vaimse tervise õe või perearsti vastuvõtul. Täpsustada, kellele kursusi soovitatakse, kuidas neid tutvustatakse ja kuidas inimene kursusele jõuab.
- Koostada tegutsemis- ja suunamisjuhend juhuks, kui osaleja vaimse tervise probleemid süvenevad. Määratleda, kes ja kuidas olukorrale reageerib, millistel tingimustel saab inimene kursusel jätkata ning kuidas aidatakse tal vajaduse korral edasist abi saada.
- Täpsustada tagasiside kogumise, analüüsimise ja jagamise põhimõtteid, arvestades osalejate äratuntavuse riskiga väikestes rühmades. Selgitada osalejale, millist teavet jagatakse tööandja või Töötukassaga, kui kursuse eest tasub üks neist.
- Luua ühtne andmehaldussüsteem, mis sobib mitme kooli tegevuseks. Hinnata senise andmehoiu riske ning valida lahendus, mis võimaldab hallata juurdepääsuõigusi, andmete varundamist ja säilitamist ning kaitsta isikuandmeid.
- Hinnata vene- ja ingliskeelsete kursuste vajadust ning pakkumise võimalusi, et parandada kursuste kättesaadavust. Lisaks kaaluda nii veebi- kui ka lähiõpet, arvestades sihtrühma eelistusi, digipädevust ja osalemisvõimalusi.
- Kasutada kursuste kavandamisel esimese aasta nõudluse ja osalemise andmeid. Väikese osalejate arvuga teemade puhul kaaluda esmalt tasuta teabe- või tutvustuskohtumisi, et selgitada välja huvi ja võimalik vajadus kursuse järele.
Ettepanekud rahastajale
- Toetada osalustasu vähendamist või sellest vabastamist inimestele, kellel hind takistab osalemist. Osalustasu võib piirata suurema vaimse tervise probleemide koormusega inimeste võimalusi kursustel osaleda. Rahastuse kavandamisel arvestada nii tegevuse jätkusuutlikkuse kui ka osalemise taskukohasusega.
- Arvestada, et tegevuse kulud ja võimalik kasu võivad jaguneda eri osaliste vahel. Kooli ülalpidaja kannab tegevuse kulud, samal ajal kui võimalik kokkuhoid võib tekkida tervishoiuteenuste kasutamise vähenemisest. Seetõttu kaaluda eri valdkondade ühist rahastamist, et vältida tegevuse alarahastamist.
- Rahastada lisaks kursustele ka nende kvaliteeti toetavaid tegevusi. Arvestada eelarves koolitajate väljaõppe, mentorluse, supervisiooni, rakendustäpsuse hindamise ja andmete kogumise kulusid ning siduda rahastus ka nende tegevuste elluviimisega.
- Eelistada mitmeaastast rahastust, mis võimaldab mudelit rakendada järjepidevalt, võtta kasutusele kvaliteedisüsteemi ja jälgida tulemusi.
- Kavandada uuringute ja sõltumatu hindamise jaoks eraldi rahastus, sealhulgas teadlase või ülikoolipartneri kaasamiseks. Hindamise kulusid ei saa jätta ainult osalustasudest saadava tulu kanda.
- Siduda tegevuse laiendamine rakendustäpsuse ja kvaliteedisüsteemi toimimisega. Alustada vähestest mudelile vastavatest koolidest ja otsustada edasine laienemine hindamistulemuste alusel. Nõudlusele ja rahastusvõimalustele lisaks arvestada suutlikkusega säilitada mudeli põhikomponendid ning toetada uusi koolitajaid.