Liigu edasi põhisisu juurde
Loomisaasta
2023, Eesti
Sihtgrupp
varane murdeiga (11-15 a)
Elluviimise keskkond
haridusasutus
Elluviijad
väljaõppe läbinud päästetöötajad, keda toetab vajaduse korral komandopealik. Koolituse ettevalmistamist toetavad päästeameti piirkondlikud ennetuspartnerid ning koolitusprotsessi nõunik.
Ennetustegevus sisaldab
Väljaõpet päästjatele, juhendmaterjale, õppekeskkonda Moodles, koolitusi 7.klasside õpilastele, praktilisi harjutusi, tagasiside kogumist, päästekomandode ruume ning vahendeid.
Ennetustasand
universaalne ennetus
Märksõnad
riskikäitumise ennetus
Eesmärk

vähendada laste riskikäitumist ja suurendada nende valmisolekut tegutseda ohuolukordades teadlikult ja turvaliselt, kujundades neist hoolivad ja ennetusvõimelised ühiskonnaliikmed

Läbis Ennetuse teadusnõukogu hindamise
2025
Ennetustegevuse veebileht
KEAT 60

Ettepanekud uurimiseks: 

  • Sõnastada selgelt programmi eesmärgid ja soovitud muutus ning luua programmiteooria, mis seob tegevused, mõjutatavad tegurid ja tulemused. 
  • Määratleda, kas KEATi koolitus on iseseisev sekkumine või osa laiemast programmiraamistikust (nt tule- ja veeohutus eelkoolist põhikooli lõpuni). 
  • Täpsustada, millist muutust soovitakse saada 7. klassi õpilaste seas.  
  • Töötada välja mõju hindamise raamistik, mille raames mõõdetakse teadmistele lisaks ka muutusi hoiakutes ja oskustes. Mõju hindamisel peab olema võimalik eristada KEATi mõju muude tegevuste mõjust. Hindamine peab sisaldama eel- ja järelmõõtmist, võrdlusrühma ja kasutama usaldusväärseid meetodei
  • Tulemusnäitajate määratlemiseks ja hindamiseks kaasata eksperdid, sh teadlased. Lähtuda teaduskirjandusest, mis rõhutab oskuste korduva praktika ja kaitsetegurite tugevdamise olulisust.   
  • Analüüsida, kas laste ohuteadlikkuse uuring sobib KEAT koolituse mõõdikuks. Võib kaaluda uuringusse õpilaste kaasamist kuni 14–15. eluaastani, et tagada sihtrühmale sobivad mõõdikud.   
  • Koguda eraldi õpetajate ja õpilaste tagasisidet, et saada selgem ülevaade sihtrühma kogemustest ja hinnangutest.  
  • Kujundada programmi eetiline raamistik, sh mõelda läbi riskide hindamine, maandamine ning õpilaste õiguste austamine. Lähtuda traumateadliku lähenemise põhimõtetest. 
  • Mõelda läbi tegevuse võimalik soovimatu mõju nagu ärevuse tõus, eakohatu vastutuse andmine, segaste sõnumite levik, ja luua juhised nende ennetamiseks. Võimaluse korral konsulteerida tumeloogika läbimõtlemisel psühholoogidega.  
    • Oluline on hoida fookus tegevustel, mis on eakohased ning mille üle neil on kontroll, nt vältides sõnumeid, mis asetavad lastele vastutuse koduse turvavarustuse või vanemate otsuste eest.  
    • Koolitusel antavad juhised peavad olema lihtsad, arusaadavad ja järjepidevad, et vältida segadust ohuolukorras (nt kas tulekahju korral esmalt kustutada või eemalduda).  
  • Kaasata sidusrühmi (õpetajaid, lapsevanemaid, kohalikke omavalitsusi) programmi arendusse ja hindamisse, et tagada parem sobivus sihtrühma vajadustega. Samuti kaasata õpetajad koostööpartneriteks.  
  • Läbi mõelda kvaliteetseks rakendamiseks vajalikud ressursid (programmivajaduste analüüs, programmiteooria arendus, andmete kogumise ja analüüsi meetodid). 
  • Luua programmi elluviimiseks ühesugune kvaliteediraamistik ja koolitusstandardid (nt vaatluslehed rakendustäpsuse hindamiseks). 
  • Kavandada edasised uuringud, mis kasutavad kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid meetodeid ning loovad järjepideva teadmistebaasi programmi mõjususe kohta. 

Ettepanekud kasutamiseks: 

  • Tagada eri piirkondades ühesugused juhised ja miinimumstandardid, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja anda võrdne võimalus osaleda kõigile sihtrühma õpilastele.  . 
  • Rahastust kavandades tuleb arvesse võtta, et kulutõhususe hindamine eeldab usaldusväärset mõju mõõtmist. Vajaduse korral tuleb eraldada lisaressursse andmete kogumiseks ja analüüsimiseks.