Alkoholi tarvitamise häire ravi mõju patsientidele
Uuringu eesmärk oli hinnata alkoholi tarvitamise häire ravi mõju patsientidele. Alkoholi tarvitamise häire raviteenus on osa programmi „Kainem ja Tervem Eesti“ (KTE) raames väljatöötatud teenustest, mille eesmärgiks on alkoholi liigtarvitamise ja sellega kaasnevate kahjude vähendamine ühiskonnas.
Uuringu läbiviimiseks koguti 2020. jaanuarist kuni 2021. septembrini andmeid 60 alkoholi tarvitamise häire ravile pöördunud patsiendi kohta kolmest KTE ravi teenust osutavast tervishoiuasutusest. Andmeid koguti osalejatelt kahel
vaatlushetkel: esimest korda KTE raviteenusele pöördumisel ning teist korda kuue kuu möödumisel raviga alustamisest.
Tulemustest selgus, et keskmine AUDIT testi punktisumma vähenes 23,7 punktilt 13,4 punktini, tugeva alkoholi tarvitamise päevade arv vähenes keskmiselt 9,5 päevalt 2,1 päevani ning kainete päevade arv kasvas keskmiselt 16,8 päevalt 24,5 päevani.
Emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) puhul langesid kuue kuu jooksul alates ravi alustamisest tulemused kõigi alaskaalade lõikes. Kõige enam liikus uuringu käigus otsusepiirist allapoole patsientide depressiooni (40,7% osalejatest) ning unetuse (35,6% osalejatest) sümptomite esinemine.
Samuti paranesid osalejate elukvaliteedi hinnangud AQoLS küsimustiku põhjal: koguskoori keskmine vähenes 42,3 punktilt 15,4 punktini (madalamad skoorid indikeerivad alkoholi väiksemat negatiivset mõju elukvaliteedile). Mõõdeti ka käe pigistusjõudu, kuid seal statistiliselt olulisi muutusi ei ilmnenud.
