Alkoholi litsentsisüsteemid Euroopas. Analüüs
Riikliku regulatsiooni vormide üheks alatüübiks on nö “positiivsel litsentseerimisel” põhinevad litsentsisüsteemid, kus kaupleja peab toote müügiks vajaliku litsentsi saamiseks vastama teatud miinimumnõuetele. Antud tüüpi litsentsisüsteemi peamised eesmärgid võivad olla nii info kogumine, järelevalve hõlbustamine kui ka alkoholi tarvitamisega seotud kahjude ja/või kogukondlike mõjude vähendamine.
Maailmas leidub mitmesuguse ülesehitusega alkoholi litsentsisüsteeme, mis põhinevad erinevatel eesmärkidel ja on seega ka sisult ja ülesehituselt erinevad.
Seetõttu võib olla keeruline hinnata litsentsisüsteemi kui ühtse konstrukti efektiivsust, sest litsentsisüsteem, mis on välja töötatud teatud eesmärki silmas
pidades, ei pruugi olla efektiivne teiste eesmärkide saavutamisel. Seega on litsentsisüsteemi disainimisel oluline läbi mõelda, mis on planeeritava süsteemi
eesmärk. Lisaks selgelt sõnastatud eesmärkidele on litsentsisüsteemi planeerimisel oluline muuhulgas arvesse võtta ka seda, et litsentsisüsteemi
põhimõtted on kõigile osapoolstele selgelt arusaadavad ning litsentsisüsteemi nõuete täitmise osas on korraldatud efektiivne järelevalve süsteem.
Litsentsisüsteemi kasutatakse paljudes riikides alkoholi müügikohtade arvu piiramise ehk alkoholi kättesaadavuse vähendamise eesmärgil, mis aitab
omakorda mõjutada rahvastiku alkoholitarbimist ning sellest tulenevaid kahjusid. Alkoholi müügikohtade kontsentratsiooni ning alkoholikahjude seoste
hindamiseks on läbi viidud kümneid läbilõike- ja longituuduuringuid. Valdav osa läbiviidud uuringutest kinnitab, et suurem müügikohtade kontsentratsioon
seostub suurema alkoholitarvitamisega ning suuremate alkoholikahjudega (eelkõige vägivallaga seotud alkoholikahjudega).
Euroopa Liidul puudub hetkel selgelt defineeritud seisukoht seoses alkoholi litsentsisüsteemi kehtestamisega. WHO on seevastu selgelt defineerinud
seisukoha, et litsentsisüsteemi kehtestamine on efektiivne vahend alkoholi kättesaadavuse piiramiseks ning alkoholi tarvitamise ja sellega seotud kahjude
vähendamiseks ning sellest tulenevalt andnud soovituse võimalusel alkoholi litsentsisüsteem kasutusele võtta.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on Euroopa regiooni 53 riigist monopoli- või litsentsisüsteem 41-s (77%). Täpsemalt on monopolisüsteem 7 riigis (13%) ning litsentsisüsteem 36 riigis (68%) (sh 2 monopolisüsteemiga riigis, kus lahja alkoholi müük on litsentsiga lubatud). 11 riigis (21%) (sh Eestis) litsentsisüsteem puudub. Balti- ja Põhjamaade seas on Eesti ainuke riik, kus alkoholi litsentsisüsteem puudub täielikult.
