Veredoonorid 2015
Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis avaldati 2015. aasta veredoonorluse, sh veretoodete kasutamise statistika.
Eelmisel aastal loovutasid 34 640 doonorit 59 013 korral verd. Keskmine vereloovutuste arv ühe doonori kohta oli 1,7 ning see näitaja on viimastel aastatel olnud stabiilne. Esmakordselt loovutas 2015. aastal verd 5960 inimest, moodustades 17% kõikidest veredoonoritest.
Aasta varasemaga võrreldes vähenes doonorite arv 4,5%, sh esmaste doonorite arv 14%, ja vereloovutuste arv 3,1%. Doonorite arvu kahanemine tuleneb noorte vähenemisest veredoonorluses. Vereloovutusi vanuserühmade lõikes vaadates selgub, et 18-24-aastasi doonoreid oli aastaga 11% vähemaks jäänud. Seevastu veidi kasvas doonorlus vanemates vanuserühmades – üle 45-aastaseid doonoreid oli aastaga 2% enam.
Veredoonorite seas oli eelmine aasta 629 afereesi doonorit, kes loovutasid 2612 doosi teatud tüüpi vereosasid: trombotsüüte, erütrotsüüte, plasmat, multikomponenti. Ühe afereesi doonori kohta oli eelmine aasta keskmiselt 4,2 afereesiprotseduuri.
Kui üldiselt on veredoonorite arv kahel viimasel aastal vähenenud, siis afereesi doonoreid on aasta-aastalt rohkem – mullu 2014. aastaga võrreldes 21%. Kuna patsientide vereülekandel (transfusioonil) vajatakse tavaliselt rohkem kui ühte vere ravidoosi, on parem, kui üle kantakse ka ühe ja sama doonori verd, sest see vähendab patsiendil võimalikku transfusioonireaktsiooni riski. Siin saabki afereesi doonor abiks olla. Afereesiprotseduuride käigus kogutud veredoosid moodustavad kõigist vereloovutustest 4,4%, viis aastat varem moodustas see veel 2,4%.
Et tulla lähemale doonoritele, korraldavad verekeskused doonoripäevi õppeasutustes, töökohtades, kultuurikeskustes ja suviti doonoritelkides. Möödunud aastal moodustas 41% kogutud veredoosidest väljasõitudelt. See on ka viimase kümne aasta keskmine näitaja.
Enne iga vereloovutust hinnatakse inimese doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorvere saajate ohutus. Eelmisel aastal registreeriti doonoriks ajutiselt või alaliselt mittesobivaid isikuid kokku 7587 korral. See on 4,6% vähem kui aasta varem. Peamine põhjus veredoonorlusest kõrvale jäämisel oli inimese madal vere hemoglobiini tase – 37% kõigist doonorlusest kõrvale jäänutest (2014. a 44%).
Kõik doonorvere doosid läbivad ka testimise, kus uuritakse enam levinud verega edasikanduvate nakkushaiguste tekitajate esinemist. Eelmisel aastal leiti kogutud doonorveres 52 positiivse nakkushaigustekitaja juhtumit (2014. a 53), nende seas esines enim C hepatiiti – 22 doonori veres. Nakkushaigustekitajaga veredoosid hävitatakse.
Vereülekandeid sai haiglates üle Eesti kokku 18 687 patsienti, mis on aasta varasemaga vähenenud 4 protsendi võrra. Vereülekande saajate arv sõltub otseselt doonorite hulgast – kui doonorite arv väheneb, siis paraku väheneb ka verekeskustes ettevalmistatud verekomponentide hulk, mida patsientide ravis kasutada saab.