Valdo Jahilo: üle 70% noorelt infarkti saanud meestest teeb kahte sama viga

Need ei ole sellised näitajad, mida saaks parandada mõne üksiku kampaania või projekti käivitamisega. Kuna mõjutajaid, mis tervena elatud aastaid võiksid suurendada, on palju, annavad mõne uue terviseraja avamine, alkoholist või nikotiinist loobumise üleskutsed või tervisliku toitumise soovitused küll mõningase efekti, kuid ei pruugi anda püsivat tulemust. Teekond tugevama tervise ja parema enesetundeni on pigem maraton kui sprint ning eeldab osalejalt pidevat tööd iseenda teadlikkuse ja harjumuste kujundamisega.

Veel üks fakt Tervise Arengu Instituudi 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamatust: mehed saavad infarkti keskmiselt umbes kümme aastat nooremas eas kui naised.

Nagu muid muresid veel vähe oleks – veel üks asi, mille pärast kasvavat stressi kuklas maha suruda! „Andke mulle tablett, mis mu tervemaks teeks!“, tahaks hüüda. Aga me ju teame, et alati on mõistlikum midagi ennetada, selmet tegeleda tagajärgedega. Ja et ei ole olemas üht ja ainsat imerohtu, mida võttes elu jälle ilusaks muutuks. Kui mõistus juba südamele koputab, et kui sa end nüüd käsile ei võta, siis pead leppima ja õppima tagajärgedega elama, on see ilmselt olnud mitme inimese jaoks elumuutev hetk. Aga seda diagnoosi pole vaja käed rüpes ootama jääda.

TAI enda teadurid viitavad, et suures osas mängivad elukvaliteedi sümfoonias esimest viiulit nii bioloogilised tegurid kui ka meeste endi kasinam tervisekäitumine. Näiteks esineb alla 65-aastaste infarktipatsientide seas nii suitsetamist kui ka ülekaalu rohkem kui 70 protsendil. Igapäevasuitsetamine ja liigne kehakaal kujunevad meestel välja varasemas eas ning püsivad kõrgemal tasemel kui naistel. Ligi kahel kolmandikul infarktiga haiglasse sattunud noortest meestest esineb kõrgvererõhutõbi ning ligi kolmel neljandikul lipiidide ainevahetushäireid (kõrge kolesteroolitase), mis kahjustavad südame pärgartereid pikka aega enne esimese infarkti teket.

Teisisõnu – ohud, mis meie tervist varitsevad, ei pruugi sageli oma olemasolust üleliia häälekalt märku anda. Pigem kipub kõik juhtuma natuke äkki ja ootamatult. Terviserikke tagajärjel oma eluvalikuid ja harjumusi korrigeerida on vähim. Aga teadlik inimene oskab neid riske ennetada ning teeb seda siis, kui krahhiohtu veel ei tunnetagi.

Novembris meeste ninade all vohama löövad vuntsid on märgiks, et mehed oskavad end ja oma tervist väärtustada ja teadvustada. Või et nad vähemasti mõtlevad sellele pisut rohkem kui tavalisel argipäeval aastas. Või märkavad enda ümber neid sõpru, kes vajaksid oma elukommetes või harjumustes sõbra tuge või nügimist selleks, et end rohkem käsile võtta.

Eks olen minagi sisimas rohkem laisk ja mugavusi armastav (või on see eelistus tulnud koos vanusega – ei oska öelda) inimene. Seepärast olen pannud oma nimekirja asjad, mis ei tähenda päeva pealt elumuutust, kuid mis aitavad õiget suunda hoida.

Mõned näited enda nimekirjast:

• Nii nagu külastad kord aastas hambaarsti, võiks end korra aastas ka üldarstil kontrollida lasta ning olulisemad vereproovid anda. 
• Kui saan kontoris telefonikõne (või helistan ise), siis kõnelen alati püsti seistes või vaikselt (näiteks akna juurde või mujale) sammudes, et korrakski end sundasendist välja venitada. 
• Kui majal on olemas trepid, siis kasutan neid rohkem kui lifti. 
• Ühel päeval nädalas valin põhitoidukorrana taimse menüü. Oma menüüst olen teadlikult jätnud kõrvale viinerid ja sardellid ning eelistanud neile väiksema lisaainete sisaldusega lihatooteid. 
• Unerutiin – igal päeval heidan magama kindlal kellaajal, et anda võimalus korralikult välja puhata. 
• Ei eelista alkoholi teistele jookidele (aitäh kampaaniale „Septembris ei joo“, mille tulemusel on alkoholipaus veninud juba aastate pikkuseks).
• Vähemalt kaks teadlikku treeningut nädalas, millest üks oleks suunatud keha tugevdamisele (jõuharjutused) ning teine vastupidavuse treenimiseks (kõnd, ratas, ujumine, sörk, matk jms).
• Püüan iga päev teha mõne sellise teo või öelda mõne sellise asja, mis paneks teise korrakski naeratama – et hoida enda ja teiste vaimset tervist.

Kui tulla pealkirja istutatud ahastuse juurde tagasi – siis tegelikult ei peagi tegema väga palju. Täiesti piisab ka igapäevastest väikestest valikutest. Aga neid peaks siis tegema pidevalt ja mitte vaid juhul, kui juba mõni häda kusagilt pitsitama hakkab.

Ei, me ei ela vaid ühe korra. Me elame iga päev!

Artikkel ilmus tervis.postimees.ee lehel