Uuring: Alkoholi tarbimine on 2019. aastast järjest kasvanud
Eesti elanikud tarbisid 2022. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,2 liitrit absoluutalkoholi, mida on 1,2% rohkem kui aasta varem. 2019. aasta aktsiisilangetuse järel tekkinud alkoholitarbimise kiiret kasvu aitas veidi pidurdada üldine elukalliduse tõus. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse ja alkoholist põhjustatud õnnetuste tõttu suri 845 inimest, mis on viimaste aastakümnete halvim näitaja.
2022. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu (vanuses 15+) kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 11,2 liitrit (+0,1 liitrit), selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust. Suurima osa tarbitud alkoholist moodustasid kanged alkohoolsed joogid ja õlu. Jookideks ümberarvestatuna tähendab 11,2 liitrit absoluutalkoholi 11,9 liitrit kangeid alkohoolseid jooke, 79,6 liitrit õlut (ca 160 pudelit), 16,1 liitrit viinamarjaveine (ca 21 pudelit) ja 10,6 liitrit muid lahjasid alkohoolseid jooke ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tulenes peamiselt kangete alkohoolsete jookide tarbimise suurenemisest, õlle tarbimine veidi vähenes (-0,1 liitrit).
„Alkohoolsetest jookidest kasvas muu kange ja lahja alkoholi tarbimine, veini ja viina tarbimine jäi samale tasemele, kuid õlle tarbimine langes. Alkohoolsete jookide ostujõud on viimastel aastatel kasvanud, kuna elanike sissetulekud on suurenenud alkoholihindadest kiiremini,“ ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. „Ka 2022. aastal kasvasid alkoholi hinnad 5,9% ja brutopalgad 8,9%, kuid samas suurenes tarbijahinnaindeks 19,4%, mis viis üldkulutused elanike jaoks väga kõrgeks ja vähendas palkade reaalset väärtust. Selle tulemusel jäi ka alkoholitarbimise kasv madalamaks, kui oleks võinud alkoholi ostujõu põhjal eeldada.“
Kaupade ja teenuste hindade tõus oli Eesti tarbijate jaoks 2022. aastal väga kiire (+19,4%), samas alkohoolsed joogid kallinesid oluliselt vähem (+5,9%). Veidi tõusid õlle ja viinamarjaveinide hinnad, kuid kange alkoholi hind jäi 2021. aasta tasemele või odavnes. Eesti inimeste sissetulekud 2022. aastal jätkuvalt kasvasid (+8,9%) ja alkohol muutus kättesaadavamaks. EKI arvutuste kohaselt sai 2022. aastal osta Eestis keskmise netokuupalga eest 6 liitrit viina rohkem kui aasta varem, võrreldes üle-eelmise aastaga saanuks viina enam osta 12 liitrit ja õlut 24 liitrit.
Lisaks soodsale hinnale on Eestis alkohol ka füüsiliselt lihtsasti kättesaadavam. Ligi 90% inimestest jõuaks enda sõnul lähimasse alkoholi müügikohta kuni 10 minutiga. Müügikohti on alates 2020. aastast järjest lisandunud ja alkohol on kättesaadav ka läbi e-kaubanduse ning kiirkullerite. Kui 2022. aasta alguse seisuga oli kehtiv alkoholi müügiluba 9082 müügikohal, siis 2023. aasta mai alguses 9374 müügikohal (+3,2%).
Tervise Arengu Instituudi andmetel suri 2022. aastal otseselt alkoholi liigtarvitamisest tingitud haigustesse 753 inimest, keda on 58 inimest rohkem kui eelmisel aastal. Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64. Otseselt alkoholist põhjustatud surmade arv suureneb juba viiendat aastat. Võib oletada, et lisaks alkoholi kogutarbimise suurenemisele mõjutas alkoholiga seotud haigustesse suremist osaliselt ka piiratud juurdepääs tervishoiuteenustele COVID-19 pandeemia ajal ja inimesed ei jäid õigel ajal pöördumisega hiljaks.
Surmade statistikasse lisandus 2022. aastal veel ka 92 õnnetusjuhtumit, milles hukkunud inimesel tuvastati alkohoolne joove. Seega kaotasime otseselt alkoholi tõttu kokku 845 elu, millele lisanduvad veel kaudselt alkoholist põhjustatud surmad, mis jäävad surmatunnistustel kajastamata.
„Alkoholist tingitud surmade ja eeldatavasti ka teiste kahjude suurenemise taga on viimastel aastatel alkoholi suhteliselt odav hind, mida soodustas majandustõus ja 2019. aastal tehtud aktsiisilangetus. Samuti mängib rolli alkoholi lihtne kättesaadavus ja nõrk järelevalve alkoholiseaduse jõustamisel. Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal tehtud alkohoolsete jookide testostlemise uuring näitas, et alkoholi osta soovivalt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltel juhtudel. Samuti on probleemiks alkoholi müük ja serveerimine joobe tunnustega inimestele, mis suurendab vigastuste ja surmade hulka,“ ütles TAI direktor Annika Veimer. „Alkoholitarbimise ja selle kahjude vähendamise trendi peatamiseks on vajalik kõikide tasandite koostöö ja ka lisaressursid järelevalve tugevdamiseks müügikohtades.“
„Tervisele ohutut alkoholikogust ei ole olemas: isegi väike kogus alkoholi päevas suurendab vähki haigestumise riski, rääkimata alkoholitarvitamise negatiivsest mõjust vaimsele tervisele. Üldise palgakasvu taustal on alkohol muutunud kättesaadavamaks ning viimase nelja aasta jooksul on suurenenud ka otseselt alkoholist tingitud kahjud, inimeste haigused ja surmad,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Selle trendi pööramiseks peame jätkama erinevate tõenduspõhiste alkoholipoliitika meetmetega. Ja see võiks tähendada nii füüsilise kättesaadavuse piiramist kui ka alkoholiaktsiisi järjepidevat tõstmist, hoidmaks ära alkoholi odavnemise ja piirates kättesaadavust.“
Euroopa alkoholi kahjude vähendamise tegevuskavas on lepitud kokku vähendada alkoholi tarbimist 10% aastaks 2025 (baastase on 2010. aasta). Seega selle eesmärgi täitmiseks peaks olema Eestis 2025. aastal tarbimine 10,28 või vähem.
Uuringus toodud tarbimismahud on arvutatud Eesti Statistikaameti tootmise, Eurostati väliskaubanduse ja ettevõtete tootmise ning sise- ja välisturu müügi andmetele tuginedes. Lisaks kogub EKI regulaarselt jaehindu ja viis läbi elanike välismaalt ostmise ja salaturu uuringu.