Tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine Eestis on langustrendis

Tervise Arengu Instituudi (TAI) tuberkuloosiregistri juhataja Piret Viiklepa sõnul on Eestis tuberkuloosi haigestumine Euroopa keskmisest küll veidi suurem – kui Euroopa Liidus haigestus 2020. aastal 7,3 inimest 100 000 elaniku kohta, siis Eestis 9,3 ning 2021. aastal 8,3 inimest 100 000 elaniku kohta. Samas on Eestis tuberkuloosi nakatumine ja haigestumine pidevalt vähenenud – veel 2001 registreeriti Eestis koguni 810 tuberkuloosi juhtu ja haigestumuskordaja oli 58,4. Kas viimasel kolmel aastal registreeritud haigusjuhtude (2020. aastal 124 tuberkuloosi haigusjuhtu, 2021. aastal 111 ja 2022. aastal 129 haigusjuhtu) langustrend on ka päriselt peatunud, näitab aeg. 2021 aasta madal tase võis olla seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud tuberkuloosi diagnoosimise viivitusega analoogselt kogu Euroopas toimunuga.

„Tuberkuloos on tänapäeval ravitav, ravimresistentse tuberkuloosi ravi on oluliselt lühenenud ning ravi on suukaudne ja paremini talutav. Eestis on kasutusel kiirtestid tuberkuloosi diagnoosimiseks, kättesaadavad on kõik uued ja efektiivsed tuberkuloosiravimid ning need on patsiendile tasuta, ravi korraldatakse paindlikult ja patsiendisõbralikult. Eesti on integreerinud oma ravisüsteemi ja taganud tasuta ravi 15 Ukrainast saabunud sõjapõgenikule, kelle ravi või haiguse diagnoosimine kodumaal jäi pooleli.“ kommenteeris  Piret Viiklepp.

Euroopas on tuberkuloosi haigestumine küll madalam kui Aafrika ja Aasia riikides, kuid arvesse tuleb võtta, et inimesed üha enam reisivad, töötavad ja õpivad välisriikides, viimasel aastal on Ukraina sõja tõttu oma kodudest lahkunud miljonid inimesed ning koos inimestega liiguvad ka nakkushaigused.

Eesti tuberkuloosi haigestumuse andmed on saadavad TAI tervisestatistika andmebaasis. 2022. aasta lõplikud haigestumise andmed avaldatakse 26. mail 2023.

Teiste riikide viimased võrdlusandmed ja  Euroopa 2021. aasta tuberkuloosi haigestumuse andmed avaldavad Euroopa haiguste ennetamise ja kontrolli keskus (ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalkontor ühiselt 24. märtsil.

Ühiselt pööratakse tähelepanu tuberkuloosi kiirema diagnoosimise,  uute ja efektiivsete ravimite  kättesaadavusele ning vajadusele jätkuvalt investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

141 aastat tagasi – 24. märtsil 1882. aastal teatas Saksa mikrobioloog ja epidemioloog Robert Koch avalikkusele tuberkuloositekitaja Mycobacterium tuberculosis'e avastamisest. Samal kuupäeval – 24. märtsil tähistatakse WHO algatusel kogu maailmas nüüd ka tuberkuloosipäeva, et pöörata tähelepanu tuberkuloosi ülemaailmsele levikule ja toetada jõupingutusi tuberkuloosi kui haiguse likvideerimisel.

Mis on tuberkuloos?

Tuberkuloos on õhu teel piisknakkusena leviv nakkushaigus, mis kõige sagedamini kahjustab kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid (sh neerud, luud-liigesed, närvisüsteem, lümfisõlmed, silmad jne). Tuberkuloosi tekitaja on mükobakter nimega Mycobacterium tuberculosis.

Kui inimene põeb nakkusohtlikku (kõnekeeles lahtist) kopsutuberkuloosi, siis köhimisel, rääkimisel ja aevastamisel satub õhku hulgaliselt rögapiisku, mis sisaldavad mükobaktereid.

Tuberkuloositekitaja kandumisel inimeselt inimesele on määravaks järgmised tegurid: haige nakkusohtlikkus ehk õhku paiskunud bakterite hulk, kontakti kestvus haigega ja vastuvõtva inimese hingamisteede ja üldine immuunsüsteemi seisund.

Tuberkuloosi haigestub 10% nakatunutest, neist pooled esimese kahe aasta jooksul ja teised kogu ülejäänud elu jooksul.

Tuberkuloosi ravis on kõige efektiivsem otseselt kontrollitud ravi, kus tuberkuloosiravimeid võetakse igapäevaselt meditsiiniõe juuresolekul tervishoiuasutuses või haige kodus. Ravikuur kestab sõltuvalt haigustekitaja ravimtundlikkusest 6–18 kuud, enamasti alustatakse ravi haiglas, tuberkuloosiravimid on patsientidele kogu ravikuuri vältel tasuta.