TAI uuring: 60% õpilastest sööb koolilõunat peaaegu iga päev
Algaval õppeaastal hakkavad koolides ja lasteaedades täielikult kehtima uuendatud toitlustamise nõuded. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringust selgub, et 60% vastanutest sööb koolitoitu peaaegu iga päev, 85% vähemalt korra nädalas.
168 koolis ja enam kui 10 300 õpilase seas läbi viidud uuringust selgub, et kõige usinamad koolilõuna sööjad on 3. klassi lapsed, kellest 72% sööb koolitoitu iga päev. Vanuse kasvades koolilõuna populaarsus väheneb – 12. klassis on sama näitaja 58%. Õpilaste keskmine rahulolu koolitoiduga 10-palliskaalal on 6,9, samal ajal kui koolijuhid hindavad seda 8,3 punktiga.
Õpilased, kes koolilõunat üldse ei söönud, tõid peamiste põhjustena välja, et toit ei ole piisavalt maitsev (63%) või erineb kodusest toidust (43%). Lisaks märkis 21% neist – eelkõige teismelised –, et nad ei soovi süüa teiste juuresolekul.
„See näitab, et laste söömisharjumuste kujundamisel on oluline roll nii toidu maitsel kui ka kodustel harjumustel. Koolilõuna ei ole lihtsalt üks toidukord, vaid osa keskkonnast, kus kujunevad eluaegsed hoiakud,“ selgitas TAI toitumise ja liikumise osakonna teadur ning uuringu üks elluviija Tagli Pitsi.
Puhvetite mõju ja uued nõuded
Uuring tõi välja ka koolikeskkonna ja müügikohtade tugeva mõju laste valikutele: koolides, kus oli olemas müügikoht või -automaat, ostsid sealt süüa või juua 60% õpilastest (oluliselt enam tüdrukud ja 6. klassi õpilased).
Paraku jõuavad koolis ja kooliteel paiknevatest müügikohtadest õpilaste toidulauale peamiselt magusad näksid ja joogid, mida ostab vähemalt neljal päeval nädalas vastavalt 58% ja 32% õpilastest. Värskeid puu- või köögivilju ei osta müügikohtadest aga mitte kunagi 56% õpilastest. Pitsi sõnul näitavad andmed ka seda, et müügikohata koolides käib oluliselt vähem õpilasi vahetundide ajal lähedalasuvast müügikohast süüa-juua ostmas.
Tervisliku toidukeskkonna loomisel peavad koolipuhvetid võtma aluseks värskelt uuendatud müügikohtade juhendi. Seda toetavad ka uuest õppeaastast täielikult rakenduvad toitlustamise nõuded, mis pööravad senisest rohkem tähelepanu menüü mitmekesisusele, puu- ja köögiviljade pakkumisele ning lisatud suhkrute ja soola piiramisele.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar toob välja, et määruse uuendamine oli vajalik, sest laste kasvav ülekaal viitab selgelt vajadusele muuta toidukeskkonda tervist toetavamaks. Samuti oli vaja ajakohastada koolitoidu nõudeid, et need oleksid kooskõlas uusimate teaduspõhiste soovitustega.
„See on väga oluline ja oodatud muudatus, millega luuakse paremad tingimused ja eeldused, et igapäevane toidukeskkond toetaks laste tervist ja heaolu. Paljudes koolides olid uued nõuded suuremas osas tänu rangetele toitlustushangete tingimustele täidetud juba enne määruse jõustumist,” sõnas Põldsaar.
Koolitoidu arendamine eeldab Tagli Pitsi sõnul koostööd koolide, omavalitsuste, toitlustajate, riigi, lapsevanemate ja laste endi vahel. „Kool ei vastuta laste tervislike harjumuste kujundamise eest üksi. Lapsevanemad on lapse esimesed eeskujud, kuid laste valikuid mõjutab kogu ümbritsev keskkond. Üheskoos saame kujundada seda nii, et tervist toetavad valikud oleksid lastele lihtsad ja loomulikud,“ rõhutas Pitsi.
Koolide ja lasteaedade uued toitlustamisnõuded jõustusid 2025. aastal sügisel osalise üheaastase üleminekuajaga, vahetades välja seni kehtinud 2008. aasta nõuded.
Koolitoidu uuring viidi ellu 2024. aasta lõpus kõikides Eesti maakondades. Osales 168 kooli 181 õppehoonega. Küsimustikule vastas üle 10 300 õpilase 3., 6., 9. ja 12. klassidest ning iga õppehoone juhtkonna ja toitlustaja esindaja.
Materjalid, mis toetavad määruse rakendamist:
- Tutvu koolitoidu-uuringu tulemustega TAI visuaalsel andmelaual ja maakondlike kokkuvõtetega infolehtedel
- Tutvu uue määruse ja seletuskirjaga
- Tutvu koolide puhvetite ja müügiautomaatide juhendiga
- Vaata toitlustamise nõudeid
- Vaata toitlustajate juhendit
- Tutvu söömisharjumuste hea tava juhendiga