TAI avaldas Tallinna ja Rakvere piirkonna reovee uuringu tulemused
Tervise Arengu Instituudi (TAI) eestvedamisel 2024. aasta sügisel Tallinnas ja Rakveres ning selle lähiasumites ellu viidud reoveeuuring uimastite jääkide suhtes näitab Tallinnas kanepi tarvitamise jätkuvat kasvu ja kokaiini tarvitamise mõningast vähenemist. Rakvere piirkonnas on narkootikumide tarvitamise näitajad elaniku kohta oluliselt madalamad kui Tallinnas.
Uuringu peamiseks leiuks on kanepi tarvitamisjääkide (THC-COOH) koguse hüppeline suurenemine Tallinnas. Kui 2023. aastal oli Tallinna keskmine THC-COOH kogus reovees 1000 elaniku koha 9915 mg, siis 2024. aastal 12 610 mg (tõus 27%). Rakvere piirkonna kanepi tarvitamise jääk reovees oli 8737 mg 1000 elaniku kohta. Kui kanepi kogused parema ülevaate saamiseks annusteks ümber teisendada, siis tarvitati ühes päevas Tallinna elanike kohta keskmiselt 48 480 ja Rakvere piirkonnas 1317 kanepi annust. Mõlemas uuringupiirkonnas on levinud kanepi igapäevane tarvitamine, millele lisandub meelelahutuslik episoodiline tarvitamine.
TAI narkootikumide valdkonna juhi teaduri Katri Abel-Ollo sõnul on kanepitoodete tarvitamine kõikjal Euroopas tõusuteel. Kanepitarvitajate osakaaluks hinnatakse umbes 8% Euroopa elanikest, kusjuures 1,3% (3,7 miljonit) on igapäevased tarvitajad. „Euroopas toimuvate kanepi legaliseerimise teemaliste debattide ja mõne riigi seadusemuudatuse kontekstis ei ole põhjust imestada järjest suureneva huvi üle kanepi vastu, kuid ei maksa unustada kanepi tarvitamisega kaasnevat võimalikku tervisekahju. Näiteks nii alaealistel kui ka noortel seostatakse kanepitarvitamist aju arenguhäirete, suurenenud sõltuvusriski ning koolis toimetuleku ning õpiraskustega,“ tähendas Katri Abel-Ollo.
Kokaiini tarvitamise jääkide keskmine sisaldus 1000 elaniku kohta oli 2024. aastal Tallinnas mõnevõrra väiksem kui 2023. aastal (557 mg vs. 650 mg). Rakvere piirkonna kokaiini tarvitamise keskmine päevane näitaja oli 407 mg 1000 elaniku kohta. Kõrgeim kokaiini tarvitamise näitaja nii Tallinnas kui ka Rakvere piirkonnas oli pühapäeval vastu esmaspäeva, mil tarvitatav kogus 1000 elaniku kohta päevas oli Tallinnas 1019 mg (10 annust) ja Rakvere piirkonnas 807 mg (8 annust).
Katri Abel-Ollo selgitas, et kokaiini kiire levik on nii Eestis kui ka mujal Euroopas on tingitud mitmetest asjaoludest, kus oma osa mängib kättesaadavus, aastatega langenud hind ja kõrge puhta aine kontsentratsioon. „Kokaiin on kergesti sõltuvust tekitav aine, mille jätkuv tarvitamine tähendab oodatud mõju saavutamiseks vajadust järjest suuremate koguste järele. Kokaiinisõltuvusega kaasneb varem või hiljem mitmeid füsioloogilisi ja vaimse tervise probleeme, mis seab nii Eesti kui ka Euroopa tervishoiusüsteemi tugeva surve alla. Eestis on niigi piiratud abi võimalused narkootikumide tarvitajatele, mis riigi nappide ressursside ning rahastuse kärbete juures vähenevad lähiaastatel veelgi,“ märkis Katri Abel-Ollo.
Amfetamiini kontsentratsioon reovees on alates 2019. aastast Tallinna reovees püsinud stabiilsena, keskmiselt 353 mg 1000 elaniku kohta päevas. Rakvere piirkonna reovee amfetamiini jääk sarnanes Tallinna näitajaga, olles keskmiselt päevas 319 mg 1000 elaniku kohta. Amfetamiin on uimasti, millel on Eestis tarvitajaid nii uimasteid süstivate inimeste kui ka muul viisil tarvitajate hulgas. Igapäevastele tarvitajatele ja sõltuvuses olevate inimeste tarvitatud kogustele lisanduvad puhkepäevadel reovette hüppelise tõusuga ka meelelahutuslikul eesmärgil tarvitatavad kogused.
Reoveeuuring andis kinnitust, et metamfetamiin on endiselt Eesti uimastiturul vähe levinud narkootiline aine. Ka MDMA ehk ecstasy kontsentratsioonid mõlema linna reovees olid suhteliselt madalad. Kui Tallinna reovees oli MDMA keskmine näitaja reovees 46 mg 1000 elaniku kohta, siis Rakvere piirkonnas oli see oluliselt väiksem, 29 mg 1000 elaniku kohta. Tallinnas oli MDMA kontsentratsioon reovees suurim pühapäeval vastu esmaspäeva, tööpäevadel oli MDMA tarvitamine väiksem kui üks annus 1000 elaniku kohta. Selline tendents viitab Tallinnas MDMA tarvitamisele enamasti meelelahutuslikus kontekstis. Rakvere piirkonnas oli MDMA jääke reovees enam teisipäeval vastu kolmapäeva.
Uutest psühhoaktiivsetest ainetest leiti 2024. aasta uuringus mõlema linna reoveest α-PVP-d (alfa-pürrolidinovalerofenoon). Uue ainena leiti Tallinna reoveest mefedrooni (3/4-MMC). Tallinna reovees oli igapäevaselt ka ketamiini, mille kogused varieerusid 6─34 mg 1000 elaniku kohta päevas. Ketamiin on kasutusel nii meditsiinis, veterinaarias kui ka illegaalse ainena. Siiski on tarvitatavatest kogustest märgata suurimaid koguseid nädalavahetusel ja nädala alguses, mis võib viidata meelelahutuslikule tarvitamisele.
Varasemate aastate reoveeuuringud on suuremates uuringulinnades ja -piirkondades näidanud nädalavahetusel uimastite tarvitamise taseme tõusu. Ka 2024. aasta Tallinna ja Rakvere piirkonna reovee analüüsi tulemustest võib näha nädalavahetusel meelelahutuslikul otstarbel tarvitatavate narkootikumide (amfetamiin, MDMA, kokaiin) kõrgemat kontsentratsiooni, kuid nädalavahetusele sarnaseid tarvitamise näitajaid leidub ka tööpäevadel. Katri Abel-Ollo märgib, et selline tarvitamise ühtlustumine nädala jooksul on murettekitav trend, mis võib viidata asjaolule, et lisaks piirkonnas toimunud üritustele, on illegaalsed uimastid saanud lõõgastuse eesmärgil argipäeva elu osaks või ka sellele, et järjest suuremal hulgal inimestest on välja kujunenud vajadus tarvitada uimasteid nädalapäevast sõltumata.
Uuring uimastijääkide tuvastamiseks Tallinna ja Rakvere ning selle lähiasumite (Tõrma, Tõrremäe, Roodevälja, Näpi, Sõmeru, Piira) reovees viidi ellu ajavahemikul 08.–15.10.2024. Mõlema piirkonna reoveest analüüsiti eelkõige narkootikumide, alkoholi ja tubaka metaboolseid ehk läbi ainevahetuse tekkivaid jääke (organismi läbimata jäägid tulemust ei mõjuta). Amfetamiini, metamfetamiini, ketamiini ja MDMA puhul analüüsiti puhta aine sisaldust reovees mitte metaboolseid jääke (võib sisaldada ka organismi läbimata jääke).
Rakvere piirkond valiti lisaks Tallinnale uuringupiirkonnaks lähtuvalt Justiitsministeeriumi korraldatud reoveeuuringu tulemustest, mis põhjustasid laialdast meediatähelepanu, aga ka Rakvere linna huvist saada enam teavet piirkonna narkootikumide tarvitamise olukorra kohta.
Rakvere linnapea Triin Varek: „Oleme TAI-le väga tänulikud hea koostöö eest. Tänu valimisse kaasamisele oleme saanud teadlikumaks piirkonna narkootikumide tarvitamise olukorra kohta. Omavalitsusena püüame teha kõik, mida suudame – haridusasutustes tegeletakse ennetustegevustega ja sotsiaalvaldkonnas nii toetamise kui abivajajatega. Teeme koostööd kõigi osapooltega, et info narkootiliste ainete mõju kahjulikkusest jõuaks laiema elanikkonnani ning inimesed teaksid ka seda, kust saab abi. Omavalitsusjuhina soovin aga, et riigisektoris toimuks äratus. Väga oluline on ressursside lisamine, et nii PPA kui haridusasutused, TAI jt saaksid praegusest enam panustada võitlusesse narkootikumidega.“
Uimastijääkide leidude koordinaator, algataja ja rahastaja on TAI. Uuringu koostööpartneriteks veeproovide kogumisel olid AS Tallinna Vesi ja AS Rakvere Vesi. Reoveeproovide analüüsimudeli väljatöötamisel ja analüüsi tegemisel on TAI koostööpartner Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI).
Uuringu kokkuvõte on kättesaadav TAI veebilehel.
Justiitsministeeriumi tellitud kvartaalsetest ühepäevastest reoveeseiretest saab ülevaate siit.
Narkootikumide, nendega seotud riskide ning tarvitajatele ja nende lähedastele suunatud abivõimaluste kohta leiab täpsemat infot narko.ee veebilehelt.
Narkootikumidega seotud küsimuste ja muredega saab iga päev kell 9–21 pöörduda narko.ee tugiliinile:
- lühinumbril 1747 või +372 641 4100
- e-posti aadressil 1747@narko.ee
- narko.ee veebilehe vestlusrakenduses