Kuidas planeerida paremini kehalist aktiivsust suurendavaid programme
Tervise Arengu Instituudil on värskelt valminud Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel raport, mis annab sisendi tulevaste kehalise aktiivsuse sekkumiste kavandamiseks Eestis.
Ülemaailmselt on vähese kehalise aktiivsuse parandamiseks välja töötatud ja rakendatud suur hulk sekkumisi, kuid siiski on nii Eestis kui mujal jätkuvalt suur hulk inimesi, kes ei liigu piisavalt. Hoolimata selgetest teaduspõhisest soovitustest ning poliitikaraamistikest näitab värskeim statistika, et ligi pooled Euroopa Liidu täiskasvanutest ei täida WHO kehalise aktiivsuse miinimumsoovitusi.
Raport analüüsis liikumisprogrammide ülesehitust
Värske raporti eesmärk oli välja selgitada, kui läbimõeldult on seni tehtud liikumist suurendavad programmid kavandatud. Täpsemalt analüüsisid TAI teadlased, kas programmide loojad on selgelt analüüsinud ja raporteerinud, miks ja kuidas nende programmi tegevused peaksid inimeste käitumist muutma. Ülevaade hõlmas 90 eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud käitumusliku sekkumist, kus kehalist aktiivsust oli mõõdetud objektiivsetelt.
Edukamad programmid keskendusid käitumist mõjutavatele teguritele
Selgus, et kolmandik programmidest ei tuginenud ühelegi teaduslikule teooriale. Samas ei piisanud edukuseks ka ainult sellest, et programm põhines mõnel tuntud teoorial. Kõige edukamad olid sekkumised, kus teadlikult keskenduti konkreetsetele inimese käitumist mõjutavatele teguritele ja neid ka mõõdeti. Sellisteks teguriteks on näiteks:
- psühholoogiliste baasvajaduste (autonoomia, kompetentsus, seotus) rahuldatus ehk inimese tunne, et tal on valikuvabadus ja kontroll oma tegevuse üle, oskus seda teha ning tagatud kuuluvus- ja seotustunne;
- enesetõhusus ehk usk enda võimesse (olla kehaliselt rohkem aktiivne);
- tajutud takistused ja nendega toimetulek.
Programmid, mis neid või teisi asjakohaseid psühholoogilisi käitumist kujundavaid tegureid sihtisid ja mõõtsid, saavutasid tõenäolisemalt pikaajalisi muutusi inimeste liikumisharjumustes. Programmid, mis küll viitasid teooriatele, kuid ei tegelenud päriselt nende käitumist mõjutavate teguritega, ei erinenud tulemuslikkuselt eriti teooriavabatest lähenemistest.
Ainult teooriast ei piisa
Seega, ainult heast teooriast ei piisa, vaid oluline on see, kui täpselt ja läbimõeldult programmi ellu viiakse. Seega tuleks tulevaste liikumisprogrammide loomisel selgelt läbi mõelda, milliseid inimese käitumist mõjutavaid tegureid soovitakse muuta ning neid muutusi ka regulaarselt mõõta. Ilma selge toimimisloogikata programmid võivad küll vahel omada lühiajalist mõju, kuid nende tulemused ei pruugi püsida ega korduda.
Käitumisteadlastel on üha suurem roll
Seetõttu kaasatakse maailmas üha rohkem liikumisprogrammide loomisse ja hindamisse käitumisteadlasi.
Raport on mõeldud kehalise aktiivsuse sekkumiste välja töötajatele, edendajatele, rakendajatele, hindajatele ja ka poliitikakujundajatele. Sellest saavad abi kõik, kelle töö eesmärk on erinevatel viisidel inimeste käitumist tõenduspõhiselt ja mõjusalt kujundada või muuta.
Tutvu värske raportiga TAI kodulehel: Ülevaade käitumisteaduslikest teooriatest ja sekkumistest kehalise aktiivsuse muutmiseks
Raporti ja uurimistöö koostasid TAI krooniliste haiguste osakonna teadurid Kerli Ilves, Aave Hannus, Hedvig Sultson, Merle Havik, Carolina Murd ja Kenn Konstabel.