Kui Eesti kindlustatute tervishoiuteenuste kasutamine Euroopa riikides on kasvanud, siis välismaalaste ravi Eestis on jäänud samale tasemele

Aastal 2018 esitasid teiste Euroopa riikide tervishoiuteenuse pakkujad Eesti Haigekassale seal riigis ajutiselt viibivate Eesti kindlustatute või seal elavate Eesti pensionäride ja lähetatud töötajate tervishoiuteenuste eest arveid ligi 10 miljoni euro eest, mis on ligi 40% rohkem kui aasta varem, selgus täna avaldatud statistikast. Juba aastaid on eesti patsientide arv teistes Euroopa riikides olnud suurim meie naaberriigis Soomes, millele järgneb Saksamaa.
Välismaal ravi saanud inimeste arv, kelle eest esitati Haigekassale arve, suurenes veerandi jagu. Sellisel viisil tasutakse aastas umbes 8500 inimese raviarvete eest.
Eestis kindlustatud inimesed said ravi 30 Euroopa riigis. Kui 2015. ja 2016. aastal kasutati enim tervishoiuteenuseid Saksamaal, siis 2017. ja 2018. aastatel esitati enim raviarveid Soomest.
Tegemist on kuludega, mis ei sisalda plaanilise ravi ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius alusel esitatud arveid, mis moodustavad lisaks mainitud 10 miljonile veel umbes 10 miljonit eurot.

Eesti tervishoiuteenuseid kasutas omakorda aastas ligi 7000 Euroopa riikide kindlustatud inimest ja see suurusjärk on viimasel neljal aastal püsinud stabiilselt samas suurusjärgus. Enim said Eestis ravi Soomes kindlustatud inimesed – neid oli üle nelja tuhande.

Sarnaselt varasemate aastatega on nii välismaa mehed kui ka naised kasutanud Eestis enim üldkirurgia teenust. Järgnevad ortopeedia ja sisehaiguste teenused. Teiste Euroopa riikide kindlustatud on abi saanud valdavalt eesti kesk- ning piirkondlikes haiglates ambulatoorse teenusena.
Andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.