Jaanuaris põhjustas koroonaviirus kümnendiku surmadest
Esialgsetel surma põhjuste registri andmetel suri 2021. aasta jaanuaris 1468 Eesti elanikku. Põhjustest olid esimesel kohal vereringeelundite haigused (706 juhtu), teisel kohal pahaloomulised kasvajad (269 juhtu). Kolmandal kohal on hingamiselundite haigused 199 juhuga, millest 154 põhjustas COVID-19.
Kõikidest jaanuarikuu surmadest moodustab see 10 protsenti. Vaata täpsemalt tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.
COVID-19 haigestumus on kõrge kogu Eestis, mida ilmestab ka see, et 2020. aastal suri Eestis COVID-19 tõttu 203 Eesti elanikku, tänavu jaanuaris 154. Selleks, et meditsiinisüsteem vastu peaks ja me ei seaks ohtu teiste inimeste elu ja tervist, peame kinni pidama kõigist kaitsvatest abinõudest. Väldime kontakte, hoiame distantsi, võimalusel teeme kaugtööd ning kanname maski. Vii oma kontaktid teiste inimestega miinimumini, et vähendada riski ise nakatuda ja kanda nakkust pereringis edasi.
Kuidas kogutakse ja määratakse surma põhjuste andmed?
Surma põhjuse teatise täidab arst. TAI surma põhjuste register (SPR) pärib surma põhjuste andmeid elektroonselt Tervise infosüsteemist (TIS) igal tööpäeval.
Surma algpõhjus valitakse surma põhjuste teatisega kogutud info põhjal SPR-is vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhistele. COVID-19 valitakse surma algpõhjuseks siis, kui surma põhjuse määranud arst märkis selle või sellest põhjustatud kopsupõletiku surma tinginud seisundina.
Surma algpõhjus võib muutuda, kui arstil on täiendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (näiteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia analüüsid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma põhjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasipäringuid arstidele, kui dokumendis puudub piisav info, et surma algpõhjust valida. Pärast esialgsete andmete kogumist võrdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.