Haigestumus pahaloomulistesse kasvajatesse, 2016

Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2016. aastal 8788 vähi esmasjuhtu, neist meestel 4377 ja naistel 4411. Kõige sagedamini esines naha mittemelanoomi, eesnäärmevähki, käär- ja pärasoolevähki ning kopsuvähki (vastavalt 1433, 1164, 955 ja 865 esmasjuhtu).

Meestel oli kõige sagedam eesnäärme- ja kopsuvähk, naistel naha mittemelanoom ja rinnavähk, kolmandal kohal oli mõlema soo puhul käär- ja pärasoolevähk. Kümne sagedama hulka kuulusid lisaks eelnimetatutele nii meestel kui ka naistel mao-, neeru- ja kõhunäärmevähk; meestel naha mittemelanoom, kusepõievähk, mitte-Hodgkini lümfoom ja nahamelanoom ning naistel kopsu-, emakakeha-, emakakaela- ja munasarjavähk.

Üle 60% esmasjuhtudest diagnoositi 65-aastastel ja vanematel. Lastel vanuses 0–14 aastat diagnoositi 2016. aastal 31 pahaloomulist kasvajat.

Tervisestatistika ja -uuringute andmebaasi lisati Eesti vähiregistri andmetel põhinev statistika 2016. aastal diagnoositud pahaloomuliste kasvajate kohta ning uuendati 2000.–2015. aasta andmeid.

Vähiregistri andmete detailsem analüüs toimub edasiste uuringute raames. Tulemused avaldatakse vähiregistri veebilehel ja teadusartiklites.