Erakorralise meditsiini vastuvõttu pöörduti koroonapandeemia tõttu senisest vähem
Haiglate erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördus aasta jooksul kokku 424 289 inimest ehk keskmiselt 1159 inimest ööpäevas (aasta varem 1421). Võrreldes varasema aastaga on erakorraliste patsientide arv vähenenud 18,2 protsenti, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud andmetest.
Kui aasta-aastalt on erakorraliste patsientide arv olnud tõusuteel, siis 2020. aasta koroonapandeemia vähendas erakorraliste patsientide arvu märgatavalt. 2020. aastal vajas erakorralist meditsiiniabi 72 488 last vanuses 0–14 aastat ja 351 801 üle 15-aastast. Nende arv on aastaga vähenenud vastavalt 32 ja 15 protsenti.
„Suuremat langust on näha just laste hulgas. Eriolukorra ajal paljude ettevõtete ja asutuste töö peatati, piirid suleti, koolid viidi distantsõppele, inimeste liikumine oli piiratud ning viibiti tõenäoliselt rohkem aega kodus. See vähendas haiglate andmetel oluliselt kukkumiste, vigastuste, traumade ja muude hooajaliste haiguste tõttu erakorralise meditsiini vastuvõttu pöördumist. Samuti vähenes reisipiirangute tõttu ka välismaalastest patsientide pöördumiste arv,“ selgitas TAI analüütik Gettrin Kivisild.
2020. aastal saabus erakorralise meditsiini vastuvõttu ise 70% patsientidest ning 23 protsenti toodi kiirabiga. Võrreldes 2019. aastaga on erakorralise meditsiini vastuvõttu ise saabunud patsientide osatähtsus 3,5 protsendipunkti langenud, seevastu kiirabiga saabunute osatähtsus aga 4 protsendipunkti tõusnud. „Haiglate andmetel on siin põhjuseks asjaolu, kus kergemate juhtude korral inimesed eriolukorra ajal enam nii kergekäeliselt haiglasse pöörduda ei julgenud, raskematel juhtudel aga kutsuti abi saamiseks kohale kiirabi,“ lisas Kivisild.
Suur osa ehk 86% kuni 14-aastastest patsientidest toimetati erakorralise meditsiini vastuvõttu lähedaste poolt, vaid 10 protsenti toodi kiirabiga. Üle 15-aastaste erakorralise meditsiini patsientide seas oli seevastu ise pöördujate osatähtsus väiksem ning kiirabiga toodi rohkem – vastavalt 67 ja 26 protsenti.
Sarnaselt varasemate aastatega suunati 2020. aastal 5% patsientidest erakorralisse vastuvõttu teistest raviasutustest ning vaid väike osa patsientidest (2%) pöördus erakorralise meditsiini vastuvõttu muul viisil – kas politsei saatel või tagasikutsel, näiteks juhul, kui patsiendi seisund halvenes või ta vajas korduvat protseduuri, või vajas erakorralist abi haigla oma tervishoiutöötaja.
2020. aastal suunati enamik erakorralise meditsiini patsientidest peale esmaabi osutamist kodusele ravile. Vaid viiendik patsientidest jäi edasi haiglaravile. Võrreldes 2019. aastaga on hospitaliseerimist vajavate patsientide osatähtsus nii piirkondlikes kui keskhaiglates mõnevõrra tõusnud (1,6 protsendipunkti), samas kui kodusele ravile suunati samavõrra vähem.
Erakorralise meditsiini statistika on kättesaadav TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Andmebaasis on kättesaadavad ka erakorralise meditsiini andmed haiglavõrgu arengukava haiglate kaupa.