Eesti alkoholi kogutarbimine on kolmandat aastat mõõdukas langustrendis
Eesti elanike keskmine alkoholitarbimine on vähenenud juba kolmandat aastat järjest ning alkoholiaktsiisi tõstmine ei ole toonud kaasa kardetud piirikaubanduse kasvu. Seda kinnitab valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüs.
Võrreldes 2024. aastaga on alkoholi kogutarbimine langenud 2025. aastal 2,8 protsenti. Tarbimisnäitajad on saavutamas sama taset, mis oli enne 2019. aastal toimunud järsku aktsiiside langetamist (-25%).
Alkoholiaktsiisi tõstmine on olnud tõhus tööriist, et reguleerida alkoholi ostujõudu ning seeläbi selle soetamist ja tarbimist. Kui varasematel aastatel ületas elanike netopalga kasv alkoholi hinnakasvu, siis 2025. aastal kasvas arvestuslik netopalk aeglasemalt kui alkoholi hinnad.
2025. aastal oli alkoholi kogutarbimine ühe 15+ vanuses elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi. Jookide lõikes tarbiti alkohoolseid jooke järgmiselt:
- kanged joogid: 4,1 liitrit;
- õlu: 3,7 liitrit;
- viinamarjaveinid: 2,1 liitrit;
- muud lahjad alkohoolsed joogid: 0,4 liitrit.
See tähendab tootekanguses näiteks 145 purki (0,5 l) õlut, 22 pudelit (0,5 l ) viina ja 23 (0,7 l) pudelit veini aastas. Nädalas teeb see kas ühe pooleliitrise pudeli viina, või 1,6 pudelit veini või 8 pooleliitrist õllepurki.
„Oodatavalt on alkoholi kogutarbimise vähenemine toonud kaasa ka alkoholist põhjustatud suremuse vähenemise, mis samuti langeb juba kolmandat aastat. See näitab, et alkoholi hinna reguleerimine aitab kiiresti mõjutada ka inimeste tervisenäitajaid,“ selgitab Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubakavaldkonna juht Anneli Sammel.
Eelmisel aastal suri otseselt alkoholist põhjustatud haiguste tagajärjel 643 inimest, neist 508 olid mehed ja 135 naised.
Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro täiendab: „Aktsiisi järk-järguline tõstmine ei tähenda tingimata salaturu laienemist või piirikaubanduse elavnemist. Kõigist küsitlusele vastanuist käis 2025. aasta jooksul spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 4% inimestest, kelle hulgas on teistest enam Lõuna-Eesti elanikke. See näitaja pole 2024. aastaga võrreldes muutunud.“.
Ka salaalkoholiturg püsis 2025. aastal endiselt madalal tasemel ning küsitluse järgi oli illegaalset alkoholi ostnud vaid 1% alkoholitarbijatest.
Elanike hinnangud alkoholi kättesaadavusele ei ole viimase 5 aasta jooksul palju muutunud. Suurtes piirides oli alkohol lihtsasti kättesaadav kõigis Eesti regioonides, kus 88% vastanute hinnangul kulub neil lähima müügikohani jõudmiseks kuni 10 minutit.
„See näitab, et alkoholi kahjude vähendamiseks on peale hinnakujundamise ka teisi võimalusi, millega saab vähendavad alkoholi füüsilist kättesaadavust, nagu näiteks müügikohtade tiheduse piiramine.“ kommenteerib Sammel.
2025. aastal arvas 62% vastanutest, et elanike alkoholitarbimist tuleks Eestis vähendada. Elanike hinnangul on Eestis kõige teravamateks alkoholitarbimisega seonduvateks probleemideks alkoholist põhjustatud pereprobleemid (väga tõsine või tõsine kokku 87%), alkoholijoobes sõidukijuhtimine (väga tõsine või tõsine kokku 86%) ja kodune vägivald (85%).
Peamised näitajad:
Alkoholi kogutarbimne (L absoluutalkoholis) muutus -2,8%
Viina ostujõu langus muutus -1,2%
Õlle ostujõu langus muutus -3%
Kangete jookide tarbimine (L) muutus -4,7%
Õlle tarbimine (L) muutus -5,1%
Veini tarbimine (L) ei muutunud
Salaalkoholi ostjate osakaal (%) ei muutunud
Lätist spetsiaalselt alkoholi ostnute osakaal (%) ei muutunud