Liigu edasi põhisisu juurde

Elanike hoiakud ja arvamused alkoholitarvitamisest (EHAAT)

Täiskasvanute seas tehtud alkoholi valdkonna senised uuringud (Täiskasvanud Rahvastiku Tervisekäitumise uuring, Täiskasvanud elanike uimastite tarvitamise uuring, Eesti terviseuuring ja Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring), lõimituna mitme teise terviseaspektiga, selgitavad välja Eesti elanike alkoholi tarvitamise taseme (sagedused, kogused, alkoholi liigid).

Dokumenteeritud on ka käitumist raamistav keskkond (kättesaadavus ja seadusandlus) ning liigtarvitamise kahjud.  Andmed Eesti inimeste teadmiste, sotsiaalsete normide, uskumuste, hoiakute ja väärtuste kohta on ainult osalised, need pärinevad 2015. aastast, mil tehti Alkoholi tarvitamist, hoiakuid ja kahjusid hindav üle-eestiline uuring.

Nii alkoholi tarvitamisel kui ka sellest loobumisel on sotsiaalne keskkond väga oluline personaalsete käitumisvalikute kujundaja, seetõttu on oluline tunda ja kujundada sotsiaalseid norme nii tarvitajate seas kui ka ühiskonnas üldiselt.

Mida me uurime?

  • teadmisi (riskipiire, infoallikaid, abivõimalusi)
  • käitumist (koguseid, sagedust, hankimise kanaleid)
  • arvamusi tarvitamise riskidest ja nende realiseerimise tõenäosust ning personaalset tähendust
  • tarvitamise vähendamise tajutud kasusid ja kahjusid
  • sotsiaalseid norme, sh hoiakuid, uskumusi õigest ja lubamatust käitumisest,  teiste käitumisest 
  • hoiakuid alkoholipoliitika seadusandlike meetmete suhtes

Kuidas uurime?

Tervise Arengu Instituut kogus uuringu andmeid inimuuringute eetikakomitee heakskiidul (nr 1072, väljastatud 27.04.2022). Andmed koguti veebi- ja postiküsitluse kombineeritud meetodil perioodil 6.09.–21.11.2022.

Valimisse kaasati rahvastikuregistrisse kantud 15–74-aastaste elanike seast juhuvalikul 5000 inimest põhivalimisse ja 3500 mittevastajate asendusvalimisse. Kokku vastas uuringule 2059 inimest.

Uuringu esimeste andmete tabelitega saab tutvuda TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Tulemused ja publikatsioonid