Võlanõustamise kättesaadavus kohalikes omavalitsustes

---

Kaitsesin Tallinna Ülikoolis 2022. aastal magistritöö, kus uurisin võlanõustamisteenuse kättesaadavust ja teenuse korraldust Pärnumaa ning Viljandimaa kohalikes omavalitsustes ja püüdsin välja selgitada, mis on erinevuste põhjused.

Teenus aitab inimestel taastada kontrolli oma rahalise olukorra üle ja leida lahendusi oma võlaprobleemidele.

Sotsiaalhoolekande seaduse (2015) järgi on kohalikel omavalitsustel kohustus tagada võlanõustamisteenus, et aidata oma elanikel majanduslikult toime tulla. Nõustamise käigus saadakse ülevaade majanduslikust olukorrast, tehakse kindlaks makseraskused ja koostatakse nende ületamise tegevuskava. Võlanõustamisteenust on hea kasutada ka probleemide ennetamiseks. Kohalikele omavalitsustele koostatud juhises (Sotsiaalkindlustusamet 2020) on kirjas, et inimene tuleks suunata võlanõustamisele juba siis, kui tal ilmnevad tarbimisharjumused, mis võivad tulevikus osutuda probleemseks.

Võlanõustamisteenus on enamasti kättesaadav

Uurimistöö põhines 2021. aastal tehtud intervjuudel Pärnu- ja Viljandimaa kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate ning võlanõustajatega, kes osutavad nendes maakondades võlanõustamisteenust. Andmete analüüsimiseks kasutasin temaatilist sisuanalüüsi.

Kohaliku omavalituse töötajad tõid intervjuudes välja, et võlanõustamisteenus on enamasti kättesaadav kõigile vajajatele. Kui selle eest tasub kohalik omavalitsus, siis hindab vajadust teenuse järele sotsiaaltöötaja, kasutades oma kaalutlusõigust. Mõnes omavalitsuses kehtisid ka lisatingimused teenuste saamisel. Näiteks suunati töötu teenust saama töötukassasse, kuigi seaduse järgi peaks ka omavalitsus teenuse võimaldama. Mõnikord ei saanud inimene teenust põhjendusega, et tal on piisav sissetulek olemas, või arvati, et teenust tuleks osutada alles tõsiste raskuste korral. Enamasti siiski ei seatud omavalitsuse rahastatavale teenusele piiranguid, v.a juhtumid, kui teenuse soovija ei olnud omavalitsusse sisse kirjutatud või otsustas ise tasulist teenust kasutada.

Võlanõustamisteenust on hea kasutada ka probleemide ennetamiseks.

Pärnumaa omavalitsustes kasutati peamiselt välist võlanõustamisteenust ehk osteti teenus sisse mõnelt lepingupartnerilt. Viljandimaal aga pakkusid sotsiaaltöötajad võlanõustamisteenust peamiselt ise, kaasamata spetsialiseerunud teenuseosutajaid. Seega suunas osa sotsiaaltöötajaid inimese kohe teenuseosutaja juurde, teised küsisid lisainfot ja tõendeid, et hinnata teenuse vajadust, oli ka neid, kes püüdsid ennekõike olukorra ise lahendada. Viimasel juhul peab töötaja olema võlanõustamise sisust väga teadlik, et osata finantsprobleemidega klienti õigesti aidata.

Mõlema maakonna sotsiaaltöötajad tõid välja, et võlanõustamise vajajatel on sageli mitu sotsiaalset probleemi. Abi saamiseks pöördutakse aga viimasel minutil, tavaliselt siis, kui menetlusse on segatud juba kohtutäitur ja arvelduskonto arestitud. Sagedasemad teenuse vajaduse põhjused on olnud probleemid inkassofirmade ja kohtutäituritega. Üksikud abivajajad oskavad võlanõustamisteenust ise küsida. Tavaliselt selgub teenuse vajadus alles siis, kui inimene taotleb mõnd sotsiaaltoetust, näiteks toimetulekutoetust. Kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed jäävad seevastu sotsiaaltöötaja vaateväljast sageli välja ja neil on ka keerulisem teenusele pääseda.

Teenuse järele on järjest suurem nõudlus

Üldiselt on raskustesse sattunud inimesed nõus abi vastu võtma. Siiski on ka neid, kes ei pea võlanõustamist vajalikuks, sest ei mõista, kuidas nõustaja võiks nende majanduslikku olukorda muuta. Mõnes inimeses tekitab võlanõustamisteenuse küsimine omavalitsusest ebamugavust või kardetakse oma probleemide avalikustamist.

Uurimistöö tegemise ajal oli Pärnumaal sotsiaaltöötajate hinnangul piisavalt teenuseosutajaid, mõned Viljandi maakonna omavalitsuste töötajad aga tõid välja, et teenuseosutajaid võiks olla rohkem, sest teenuse vajajaid tuleb järjest juurde. Sobiva lahendusena nähti ka veebinõustamist. Vastajate hinnangul ei olnud teenusele pääsemisel ooteaega.

Teenuse korraldus on eri kohalikes omavalitsutes erinev.

Magistritööst ilmnes ka võlanõustamisteenuse oluline mõju klientide toimetulekule. Sotsiaaltöötajad täheldasid võlanõustamisteenust saanud klientide majandusliku toimetuleku ja iseseisvuse paranemist. Teenus aitas inimestel taastada kontrolli oma rahalise olukorra üle ja leida lahendusi võlaprobleemidele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et võlanõustamisteenuse kättesaadavus ja korraldus kohalikes omavalitsustes on erinev ning oluline on ka see, kuidas sotsiaaltöötaja teenust tõlgendab. Iseenesest ei ole erinevustes midagi halba, tähtis on, et ei kannataks teenuse kättesaadavus ega kvaliteet.

Võlanõustamine on oluline sotsiaalteenus, mille järele on järjest suurem nõudlus. Edaspidi tuleb rohkem tähelepanu pöörata teenuse ühtlustamisele ja kättesaadavusele, aga ka elanike teenusest teavitamisele kõigis kohalikes omavalitsustes.

Viidatud allikad

Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I, 22.03.2021, 14.
Sotsiaalkindlustusamet. (2020). Võlanõustamisteenus. Juhend kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö ametnikule.