Viimsi valla koolides kehtib heade tavade kokkulepe

Lapsed on meie elu õied, anna vett, päikest ja jäätist, kasvavad mühinal, aga seda ainult koolivaheajal. Selleks et kõik laabuks ka kooliajal, on vaja kooli ja vanemate vahel tihedat koostööd. Laps peab tundma ennast koolis hästi. Kui lapsel on kodus mured, ei edene ka koolitöö. Kui koolis on mured, ei ole rõõmu ka kodus. 

Viimase streigi ajal jäi mulje, et pere ja kool on teine teisel pool kaevikujoont ja jäänud üksteisele väga võõraks. Viimsi vald kutsus pered ja koolide esindajad kokku, et üksteisega paremini tuttavaks saada. Möödunud õppeaastal viidi Viimsi valla koolides ellu projekt „Viimsi IVA ehk Viimsi Iga Vanem Aitab“, kus otsiti võimalusi lapsevanemate edukamaks kaasamiseks kooliellu. Projekti toetasid justiitsministeerium ja EMP ning Norra grant.

Mida me täpsemalt tegime? 

Projekti oluliseks saavutuseks võib pidada ühiselt koostatud hea tava kokkulepet peredele, mis töötati välja koolide ja lapsevanemate koostöös. Sellesse dokumenti kirja pandud kokkuleppeid vahendab ja tutvustab kool, klassis lepitakse kokku üldised põhimõtted ja väärtused ning lapsevanemad tagavad nende järgmise ka kodus. Kokkulepet tutvustatakse esimese õppeaasta jooksul. Igal järgneval aastal korratakse kokkulepped üle ja vajaduse korral neid ajakohastatakse.

Eesmärk on, et klassis õpivad lapsed ja nende vanemaid saaksid omavahel kohe alguses tuttavaks, et tekiks tugev ja kokkuhoidev meeskond, kus jagatakse nii muresid kui ka rõõme. Projekti käigus korraldati perepäevi ja ühisüritusi, kus lapsed ja vanemad tegid üheskoos vahvaid tegevusi. 

Projekti üritusel vanemate ja laste koostöös valminud sussikotid. Foto: erakogu

Tervise arengu instituudi (TAI) koolitajad koolitasid 1. ja 5. klasside klassijuhatajaid, kes võtsid uue klassikomplekti. Juhendati, kuidas vanemaid kooliellu paremini kaasata ja ise seejuures ellu jääda. Koolituse eesmärk oli arendada õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevust, et nad oleksid valmis lapsevanematega suhtlema. Tallinna ülikooli ja TAI ekspertide välja töötatud täienduskursus sai alguse Riigikantselei innovatsiooniprogrammist Innosprint, kus otsiti lahendusi laste vaimse tervise toetamiseks koolikeskkonnas.

Projekti lõppedes küsisime õpetajate käest, mida nad sooviksid sellest endaga kaasa võtta, muuta või kuivõrd selline tegevus ennast üldse õigustas. Õpetajatele sobis kindel struktuur, tugimaterjalid ja raamistik kokkulepete sõlmimiseks. Toetavaks asjaoluks peeti sedagi, et õpetaja ei pea ise midagi välja mõtlema, vaid selja taga on kool ja vald. Projekt suunas õpetajad teadlikult vestlema kindlatel teemadel ja võimaldas lapsevanematel rääkida omavahel olulistest asjadest. 

Projekti üritusel vanemate ja laste koostöös valminud sussikotid. Foto: erakogu

Puudustena toodi välja, et esimese aasta alguses on niigi liiga palju infot ja vanemad ei jõua kõike korraga hoomata. Märgiti ka, et algatusega tulevad rohkem kaasa vanemad, kellele hea tava kokkulepetes välja toodud küsimused on mõistetavad ja kes on juba niigi sarnaseid kokkuleppeid oma peres juba teinud. Õpetajad võtsid projektist kaasa teadmise selliste kohtumiste vajalikkusest, et anda lapsevanematele ühine ruum aruteluks. Probleemide tekkimisel on lihtsam lahendusi otsida ja konfliktolukorras mõistetakse teist osalist paremini, kui klassis on kokkuleppeid varem tutvustatud ning neid ka sõlmitud. Kokkuvõttes tunnevad õpetajad, et lapsevanematele tuleks anda rohkem võimalusi koolielus kaasa rääkida, samuti on olemas toetavad materjalid ja struktuur juhuks, kui tekib probleeme.

Mis on täna parem kui eile?

Projekti tulemusi on veel vara hinnata, sest alustasime lapsevanemaid rohkem kaasava koolielu korralduse katsetamisega alles möödunud õppeaastal. Kuid oleme juba praegu aru saanud, et vanemad on tegelikult huvitatud koolielus osalemisest ja ühtse klassikultuuri loomisest. 

Heade tavade kokkuleppe võttis kasutusele ka Eesti lapsevanemate liit, et heale praktikale hoogu juurde anda. Samuti soovivad nad teha meiega koostööd, et katsetada Eestis esimest korda vanemate rolli puudutavaid kokkuleppeid, mis võimaldavad lapsevanemaid rohkem ja teadlikumalt kaasata nii hariduse kui ka kogukonnaellu.

Tänan kõiki, kes aitasid kaasa projekti õnnestumisele: projekti juhtgrupp, justiitsministeerium, eri koostööpartnerid, koolide juhtkonnad koos õpetajate, meie imearmsate õpilaste ning nende vanematega. Ilma teie kaasabita poleks me niikaugele jõudnud!

Viimsi valla koolide heade tavade kokkulepe

• Selgitan oma lapsele, et õppimine on oluline nii talle kui ka kaasõpilastele.
• Tunnen iga päev huvi lapse koolipäeva vastu ja pakun vajaduse korral abi kodutööde tegemisel ja tagan selleks hea keskkonna.
• Märkan, kui mu laps on kiusamise ohver või kiusaja ning teavitan sellest kooli ja/vanemaid, et iga õpilane tunneks ennast turvaliselt ja oleks rõõmsameelne õppija.
• Vajadusel/võimalusel suunan ja toetan last konfliktide lahendamisel.
• Püüan oma lapsega iga nädal kvaliteetaega veeta. Osalen aktiivselt kooli korraldatavatel üritustel ja koosolekutel.
• Lepin lapsega kokku tema väljas viibimise aja, lähtudes seadusest ja lapse unevajadusest, et lapsel oleks võimalik puhanuna kooli minna.
• Tunnen lapse sõpru ja klassikaaslasi ning suhtlen vajaduse korral nende vanematega.
• Arutan lapsega veebis suhtlemise küsimust ja teen kokkuleppeid interneti kasutamises.
• Ei osta lapsele või tema sõpradele tubakatooteid, alkoholi või teisi meelemürke.
• Veendun, et lapsel on juurdepääs ainult oma vanuse ja arenguga sobivatele filmidele, videomängudele ja veebimaterjalidele (PG 12+ vanusele või alla lubatud tooted).
• Tagan, et minu kodus ei toimu teismeliste pidusid, kus tarvitatakse tubakatooteid, alkoholi või teisi meelemürke.
• Arendan lapse empaatiavõimet, selgitan talle kaaslaste kuulamise tähtsust, julgustan oma arvamust avaldama ja oma tegude eest vastutust võtma.
• Loon lapsega usaldusliku suhte ja õpetan teda teisi kohtlema austavalt ja kaasavalt.