Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2016–2020

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond

---

Järgnevalt on antud väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (edaspidi üldhooldusteenus) ülevaade 2020. aastal. Samuti on vaadeldud muutusi aastatel 2016–2020: kuidas on muutunud üldhooldusteenuse saajate arv ning nende sooline ja vanuseline struktuur; kuidas jagunevad kohtade arvu järgi teenust osutavad asutused; kui suured on üldhooldusteenuse osutamise kulud ja kuidas need jagunevad rahastamisallika järgi.

Teenusesaajad

Üldhooldusteenust sai 2020. aasta lõpus 9025 inimest. Teenusesaajatest 65,6% olid naised ja 34,4% mehed. Teenusesaajatest 58,2 protsendil oli arsti määratud raske või sügav puue. Ligikaudu 13,9% teenusesaajatest olid dementsuse diagnoosiga.

Üldhooldusteenust saavate inimeste arv on aastatega suurenenud, viimase viie aasta jooksul ligikaudu 18,8%. Vanuseliselt on enim suurenenud 65–69-aastaste teenusesaajate arv (kasv 2020. aastal võrreldes 2016. aastaga on 30,6%). Sama perioodi võrdluses on vähemalt 80-aastaste teenusesaajate arv suurenenud ligikaudu 27,3%. Kõnealuse vanuserühma teenusesaajate arvu suurenemisega on tõusnud ka nende osatähtsus kõigi teenusesaajate hulgas. 2016. aasta lõpus oli teenusesaajatest vähemalt 80-aastaseid 53,1%, kuid 2020. aasta lõpus 56,9% (vt tabel 2, joonis 1).

Soo ja vanuse järgi on teenusesaajate hulgas märgatavad erinevused. Enam kui pooled teenust saavatest meestest on kuni 75-aastased, kuid nende osatähtsus vaadeldava perioodi algus- ja lõpuaastaga võrreldes on vähenenud. Aasta lõpus 2016 oli kuni 75-aastaseid mehi teenusel 57,5% kõigist teenust saavatest meestest ning vähemalt 75-aastaseid 42,5%; 2020. aasta lõpus olid need osatähtsused vastavalt 52,6% ja 47,4%.

Teenust saavate kuni 75-aastaste naiste osatähtsus kõigist teenust saavatest naistest on oluliselt väiksem võrreldes meestega (2016. aastal 18,5% ning 2020. aastal 18,3%). Viimaste aastate võrdluses on näha, et ka naiste hulgas väheneb kuni 75-aastaste osatähtsus ja väikeses kasvutrendis on vähemalt 75-aastaste osa kõigist teenust saavatest naistest. Siiski on 2020. aastal tõus aeglustunud, võrreldes eelnevate aastatega: 2020. aasta lõpus oli vähemalt 75-aastaste naiste osa teenusel 81,7% ning 2016. aasta lõpus 81,5% (vt tabel 3 ja joonis 2).

Teenusele tulek ja sealt lahkumine

Üldhooldusteenusele saabus 2020. aasta jooksul 4357 isikut (uued teenusele saabujad). Teenusele saabunuid nende endise elukoha (asukoha) järgi vaadeldes eristuvad kodu ja tervishoiuasutus (statsionaarne tervishoiuteenus ja õendusabiteenus), kust teenusele saabunute osatähtsus kokku moodustab umbes 86,5% kõigist aasta jooksul teenusele saabunutest. Ligikaudu pooled uutest saabujatest tulevad teenust saama kodust (45,8%).

Teenuselt lahkus 2020. aasta jooksul 4222 isikut. Teenuselt lahkumise või teenuse katkemise peamine põhjus on surm, mis jääb viimastel aastatel 58–61% piiridesse (2020 umbes 62,6%). Ligikaudu 16,8% teenuselt lahkunutest asus iseseisvalt elama. Aastal 2020 oli ühe isiku arvestuslik teenusel viibimise aeg 249 ööpäeva, mis tähendab, et keskmiselt viibitakse üldhooldusteenusel 8,2 kuud.

Üldhooldusteenuse osutajad

Aasta lõpus 2020 oli Eestis 177 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust[1] 9989 teenuskohaga. Omaniku liigi järgi kuulus neist 85 asutust kohaliku omavalitsuse üksusele, 85 Eesti eraõiguslikule isikule, 6 riigile ja 1 välismaa eraõiguslikule isikule (vt täpsemalt tabel 4).

Teenust osutavate asutuste arv on järjepidevalt suurenenud. Viimase viie aastaga on juurde tulnud 25 asutust[2] 1863 teenuskoha ja 1428 teenusesaajaga. Kohtade arv on vaadeldaval ajal suurenenud ligikaudu 22,9% ning teenusesaajate arv 18,8%. 2020. aasta lõpus oli täitmata 964 teenuskohta, mis on 9,7% kõigist teenuskohtadest. See tähendab, et riigi kohta oli 2020. aasta lõpus täidetud 90,3% kohtadest (vt tabel 5, tabel 6). Kõnealusest protsendist allapoole jäi kohtade täituvus Harju, Järva ja Lääne maakonnas ning Tallinnas. Teenuskohtade täituvus oli kõige suurem Hiiu maakonnas (100%), Valga maakonnas (99,1%) ning Võru maakonnas (95,7%). Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et need näitavad vaid hetkeseisu, mis võib kiiresti muutuda. Võib öelda, et riigis on piisavalt teenuskohti, pigem on küsimus selles, kas alati on teenust vajava isiku soovidele vastavat kohta, näiteks tema endise elukoha lähedus, elamistingimused (võimalus olla üksi toas), teenuse maksumus jms.

Paiknemise järgi oli 2020. aastal teenust osutavaid asutusi koos eraldi asuvate struktuuriüksustega kõige rohkem Pärnu maakonnas: 22 asutust (12,4% asutuste koguarvust). Lääne-Virumaal oli teenuseosutajaid 20 (11,3%) ja Ida-Virumaal 17 (9,6%). Teenuskohtade arvult on esimene Ida-Virumaa 1421 kohaga (14,2% kohtade koguarvust) ja 1309 teenusesaajaga (14,5% teenusesaajatest). Harju maakonnas oli teenuskohti 1068 ja teenusesaajaid 836 (vastavalt 10,7% ja 9,3%). Pärnu maakonnas oli 977 teenuskohta ja 903 teenusesaajat (vastavalt 9,8% ja 10,0%).

Kohtade arvu poolest erinevad asutused omavahel oluliselt. Väikseimas üldhooldusteenust osutavas asutuses oli 2020. aasta lõpus 8 teenuskohta ja 8 teenusesaajat, suurimas 316 kohta ja 289 teenusesaajat. Kohtade arvult oli kõige rohkem 41–50 kohaga asutusi (31 asutust, s.o 17,5% kõigist asutustest), 11–20 teenuskohaga ja 21–30 kohaga asutusi oli mõlemaid 25 (14,1%).

Üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamine

Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust rahastavad põhiliselt teenusesaaja ja/või tema pereliikmed või ülalpidamiskohuslased ning teenusesaaja endine elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Enne 1. jaanuari 1993 üldhooldekodudesse elama asunud isikute hoolekandekulusid rahastab nende elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest toetusfondi kaudu selleks eraldatud hüvitisest.

Üldhooldusteenuse osutamiseks kulus 2020. aastal 89,5 miljonit eurot. Teenusesaajad ja nende pereliikmed tasusid sellest 69,6 miljonit eurot (77,8%). Kohalikud omavalitsused tasusid 19,5 miljonit eurot ehk 21,7% teenuse osutamiseks kulunud rahast.

Võrreldes 2016. aastaga kasvasid üldhooldusteenuse kulutused 2020. aastal ligikaudu 33,5 miljonit eurot ehk 59,9%. Teenusesaaja, tema pereliikme või eestkostja osalus teenuse eest tasumisel kasvas sellel ajal 27,1 miljonit eurot (kasv 63,6%) ning kohaliku omavalitsuse osa 6,2 miljonit eurot (kasv 46,5%).

Üldhooldusteenuse arvestuslik kulu ühe teenust saava isiku kohta ööpäevas oli 2020. aastal 27,12 eurot, mis kuu arvestuses on ligikaudu 824 eurot. Arvestuslikult maksis teenusesaaja koos oma pereliikmetega teenuse eest kuus keskmiselt 641 eurot. Isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse osa oli 179 eurot. Võrreldes 2016. aastaga suurenes arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta kuus ligikaudu 200 eurot (32,1%). Põhiliste rahastamisallikate järgi suurenesid nimetatud aastate võrdluses isikute kulutused ligikaudu 167 eurot (s.o 35,2%) ning kohaliku omavalitsuse üksuse kulutused 31 eurot (s.o 21,1%).

---

[1]Koos teenust osutava asutuse eraldi paiknevate struktuuriüksustega.

[2]Üks osa juurde tulnud asutustest on sama asutuse eri kohtades asuvad struktuuriüksused.