Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, 2015–2019
Sotsiaalministeeriumi statistikaülevaade vahendab andmeid väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kohta 2019. aastal. Samuti saab vaadata aastatel 2015–2019 toimunud muutusi: kui palju oli üldhooldusteenuse saajaid ja milline on nende vanus; kuidas jagunesid kohtade arvu järgi teenust osutavad asutused, kui suured on üldhooldusteenuse osutamise kulud ja kuidas need jagunevad rahastamisallika järgi ning kuidas jagunevad asutused ööpäevase kulu suuruse järgi.
analüüsi ja statistika osakond, sotsiaalministeerium
Teenuse saajad
2019. aasta lõpus sai väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust (edaspidi lüh: üldhooldusteenus) 8878 inimest. Teenuse saajatest 64,9% olid naised ja 35,1% mehed (tabel 1).
Hooldusteenust saavate inimeste arv kasvab. Viimase viie aasta jooksul on teenusesaajate arv kasvanud ligi neljandiku võrra. Vanuse järgi on enim kasvanud 85-aastaste ja vanemate teenusesaajate arv (kasv 2019. aastal võrreldes 2015. aastaga 40,2%), moodustades teenusesaajate juurdekasvust 55%.
75–84-aastaste teenusesaajate arv on kasvanud ligi viiendiku võrra (449 inimest), moodustades teenusesaajate juurdekasvust 24,7%.
Vanemaealiste teenusesaajate arvu kasvuga on oluliselt kasvanud ka nende osatähtsus teenusesaajate hulgas. Kui 2015. aastal oli teenusesaajatest 80-aastaseid ja vanemaid 52,3%, siis 2019. aasta lõpus 55,3% (tabel 2, joonis 1).
Vaadates teenusesaajaid soolis-vanuselises jaotuses, ilmnevad siin märgatavad erinevused. Enam kui pooled teenust saavatest meestest on alla 75-aastased, kuid nende osatähtsus vaadeldava perioodi algus- ja lõpuaastaga võrreldes on vähenenud. Kui 2015. aasta lõpus oli teenusel alla 75-aastaseid mehi 57,3% kõigist teenust saavatest meestest ning 75-aastaseid ja vanemaid seega 42,7%, siis 2019. aastal olid nende osatähtsus vastavalt 53,9% ja 46,1%.
Naiste puhul on nooremaealiste teenusesaajate osatähtsus kõigist teenust saavatest naistest oluliselt väiksem (2015. aastal 20,2%, 2019. aastal 18,2%). Nagu andmetest näha, siis väheneb ka naiste hulgas nooremaealiste ning kasvab 75-aastaste ja vanemate osatähtsus, ulatudes 2019. aasta lõpus 81,8%-ni 2015. aasta 79,8% asemel (tabelid 3 ja 4, joonised 2 ja 3).
Nagu eespool esitatud andmetest näha, kasvab üldhooldusteenuse saajate hulk ning sellega ka nende osatähtsus rahvastikus. Kui 2015. aasta lõpus sai kümnest tuhandest 75–84-aastasest inimesest üldhooldusteenust 256, siis 2019. aastaks oli selles vanuses teenust saavate inimeste arv kasvanud 305-ni (kasv 19,1%). 85-aastaseid ja vanemaid teenusesaajaid oli 10 000 vastavas vanuses elaniku kohta 2015. aasta lõpus 784, 2019. aastal 965 (tabel 5 joonis 4).
Üldhooldusteenuse osutajad
2019. aasta lõpus oli Eestis 174 väljaspool kodu üldhooldusteenust osutavat asutust* 9709 teenuskohaga. 26 teenuseosutaja puhul oli tegu statsionaarset tervishoiuteenust osutava asutusega, kus oli 1520 üldhooldusteenuse kohta (17,5% üldhooldusteenuse teenuskohtade arvust).
Omaniku järgi kuulus 89 üldhooldusteenust osutavat asutust kohaliku omavalitsuse üksusele, 77 teenust osutavat asutust Eesti eraõiguslikule isikule, 2 välismaa eraõiguslikule isikule ja 6 riigile. Omaniku liigi järgi jagunesid teenuskohtade ja teenusesaajate arvud järgmiselt:
Teenust osutavate asutuste arv on kasvanud järjepidevalt. Viimase viie aastaga on juurde tulnud 24 asutust** 1900 teenuskoha ja 1757 teenusesaajaga. Kohtade arv on vaadeldaval perioodil kasvanud 24,3% ning teenusesaajate arv 24,7%. 2019. aasta lõpus oli 830 vaba kohta, mis on 8,5% kõigist teenuskohtadest (tabel 7).
See tähendab, et riigi kohta oli 2019. aasta lõpus 91,5% kohtadest täidetud. Alla selle oli kohtade täituvus 50 asutuses (28,7% teenuse osutajatest). Kuni 80% oli kohtade täituvus 18 asutuses (10,3% teenuse osutajatest). Nendest asutustest 6 alustas tegevust 2019. aasta teisel poolel ning see võis mõjutada ka kohtade täituvust. Kokku oli neis asutustes 612 kohta ning aasta lõpus viibis teenusel 389 inimest. Kõik kohad olid täidetud 61 asutuses (35,1% asutusest), kus kokku oli 2361 kohta (24,3% kõigist kohtadest).
Arvesse tuleb aga võtta, et need andmed näitavad vaid aasta lõpu seisu, kuid olukord võib juba mõne päevaga muutuda. Samuti tähendab see protsent väikese kohtade arvuga asutuse puhul vaid kahte-kolme vaba kohta. Üleriigilises arvestuses ei ole seega kohtadest puudus. Probleem on pigem selles, kas alati on teenust vajava isiku soovidele vastavat kohta (nt tema endise elukoha läheduses, sobivate elamistingimustega (võimalusega olla üksi toas), jõukohase teenuse hinnaga jms).
Territoriaalse paiknemise järgi oli 2019. aastal teenust osutavaid asutusi koos eraldi paiknevate struktuuriüksustega kõige rohkem Pärnu maakonnas – 22 asutust (12,6% asutuste koguarvust). Lääne-Virumaal oli teenuseosutajaid 20 (11,5%) ja Ida-Virumaal 16 (9,2%).
Teenuskohtade arvult on endiselt esikohal Ida-Virumaa 1407 kohaga (14,5% kohtade koguarvust) ja 1317 teenusesaajaga (14,8% teenusesaajatest). Teisel kohal oli Pärnu maakond 959 teenuskohaga ja 926 teenusesaajaga (vastavalt 9,9% ja 10,4%). Kolmandal kohal olevas Harju maakonnas oli teenuskohti 927 ning teenusesaajaid 757 (vastavalt 9,5% ja 8,5%).
Kohtade täituvuse järgi oli 2019. aasta lõpus Valga maakonnas 97,8% teenuskohtadest hõivatud, Rapla maakonnas oli see protsent 97,8 ja Hiiu maakonnas 97,2 (tabel 8).
Kohtade arvult erinevad asutused omavahel oluliselt. Väikseimas üldhooldusteenust osutavas asutuses oli 2019. aasta lõpus 9 teenuskohta 9 teenusesaajaga, suurimas 334 kohta 322 teenusesaajaga.
Kõige rohkem oli 41–50 kohaga asutusi (32 asutust, s.o 18,4%) ja 21–30 kohaga asutusi (27 asutust, s.o 15,5%). Kokku oli 2019. aasta lõpus 83 asutust (47,7%), kus kohtade arv oli vahemikus 21–50 (tabel 9 ja joonis 6).
Arvestuslik keskmine kohtade arv ühes asutuses oli 56. Kuni 56 kohaga asutusi oli 118 (67,8% asutuste koguarvust). Kokku oli neis asutustes 4001 kohta (41,2% kohtade koguarvust) 3799 teenuse saajaga (42,8% teenusesaajate koguarvust). Keskmine arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta ööpäevas oli neis asutustes 23,4 eurot, mis 1,14 euro võrra riigi keskmisest (24,54 eurot) madalam.
Üldhooldusteenuse osutamise kulud ja rahastamine
Väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust rahastavad peamiselt teenusesaaja ja/või tema pereliikmed või ülalpidamiskohuslased ja teenusesaaja endine elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Enne 1. jaanuarit 1993 üldhooldekodudesse elama asunud inimeste hoolekandekulusid rahastab nende elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus riigieelarvest toetusfondi kaudu selleks otstarbeks eraldatud hüvitisest.
Kokku kulus 2019. aastal üldhooldusteenuse osutamiseks 78,2 miljonit eurot. Teenusesaajad ja nende pereliikmed tasusid sellest 61,2 miljonit eurot (78,3%). Kohalikud omavalitsused panustasid teenusele 16,9 miljonit eurot ehk 21,6% teenuse osutamiseks kulunud summast.
Võrreldes 2015. aastaga kasvasid üldhooldusteenuse kulud 2019. aastal 28,4 miljonit eurot (57,0%), millest teenusesaajad koos pereliikmetega katsid 86% ja kohaliku omavalitsuse üksused 14%. Teenusesaaja, tema pereliikme või eestkostja osalus teenuse eest tasumisel kasvas sellel perioodil 24,5 miljonit eurot (kasv 66,8%) ning kohaliku omavalitsuse osa 4,0 miljonit eurot (kasv 31%) (tabel 10, joonis 7).
Arvestuslik kulu ühe teenust saava isiku kohta ööpäevas oli 2019. aastal 24,54 eurot, mis kuu arvestuses on 746 eurot.
Arvestuslikult maksis teenusesaaja koos oma pereliikmetega teenuse eest kuus keskmiselt 584 eurot. Inimese elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse panus oli 161 eurot. Võrreldes 2015. aastaga kasvas arvestuslik kulu ühe teenusesaaja kohta kuus 158 eurot (29,9%). Peamiste rahastamisallikate järgi kasvasid nimetatud aastate võrdluses inimeste kulud 151 eurot (s.o 34,9%), kohaliku omavalitsuse üksuste kulud vaid 9 eurot (s.o 5,9%) (tabel 11).
Teenuseosutajate võrdluses erineb keskmine arvestuslik kulu teenusesaaja kohta ööpäevas ligi 2,7 korda. Kuni keskmise kulutasemega (k.a) asutusi oli 2019. aasta lõpus 110 (62,1% kõigist aasta jooksul teenust osutanud asutustest***). Neis asutustes oli kokku 5236 teenuskohta (53,9% kohtade koguarvust) 4811 teenusesaajaga (54,2% teenusesaajatest) ning aasta jooksul sai teenust 6891 inimest (52,8% teenusesaajatest) (tabel 12, joonis 8).
* Koos teenust osutava asutuse eraldi paiknevate struktuuriüksustega.
** Ühe osa juurde tulnud asutuste puhul on tegu sama asutuse eri kohtades paiknevate üksustega.
*** Aasta jooksul oli teenust osutavaid asutusi 177.