Liigu edasi põhisisu juurde
Sotsiaaltöö

Vaabi andmebaas aitab kriisi ajal spetsialisti kiiremini leida

Uudis

Vaabi turvaline teenus aitab aega kokku hoida ja kiiresti leida sotsiaal- või tervishoiuvaldkonna väljaõppinud spetsialist.

Martina Tramberg, MTÜ Vaab
Küsimustele vastab Vaabi haldur ja juht Neveli Niit


Mis on Vaab, miks see loodi ja mis probleemi see lahendab?

Vaabi loomine algas tervishoiuvaldkonnas töötavate inimeste puuduse pärast esimese COVID-19 kriisi ajal 2020. Enamasti on kriisi tekkimise korral olemas hea ülevaade materiaalsest varast, aga kahjuks ei teata kõige olulisemat: kes saavad kriisi ületamiseks eraldatud vahenditega tegutseda.

Märtsis 2020 töötas meie meeskond 48 tunni jooksul välja kogu Eestis toimiva teenuse Vaab, mille kaudu saab abi otsiv organisatsioon saata üleskutse õige väljaõppega spetsialistidele. Nemad omakorda saavad ülevaate, kus vajatakse abi kõige rohkem. Teenus aitas kõige enam aega kokku hoida haiglatel, hooldekodudel ja perearstikeskustel, kellel oli äkki vaja personali suurendada, kuid vajadust oli raske prognoosida.

Samasugust abi osutas Vaab kriisi algul ka vaimse tervise kriisiabi projektis, mis sündis koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsi, VATEK-i ehk vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustiku ja sotsiaalkindlustusametiga. Olukord oli sarnane: kiiresti oli vaja leida sobiva väljaõppega spetsialiste.

Vaab.ee
Vaabi meeskond sai 2022. aasta alguses aasta vabatahtlike kaasaja tiitli. Vasakult paremale Tõnis Voitka (partnersuhted), Andres Mereäär (süsteemi arhitekt ja juhtarendaja), Neveli Niit (Vaabi haldur ja juht), Peep Pirnpuu (kasutajamugavuse eestvedaja ja arendaja).

Vaab on üsna noor organisatsioon, ent ometi olete jõudnud juba palju saavutada. Kuhu olete praeguseks jõudnud?

Vaab on aidanud kokku hoida üle 800 tunni tervishoiuasutuste aega ja Eesti suuremate organisatsioonide ning ettevõtetega kokku viinud üle tuhande spetsialisti. See on tark teenus, mis on justkui suure telefonikeskuse alternatiiv.

Näiteks oli Kuressaare haiglas esimese COVID-19 kriisi ajal vaja üleöö üles panna välihaigla. Vaab aitas viie tunniga leida 25 õde ja arsti, kes olid valmis kohe reageerima ning appi minema. Meil olid 220 väljaõppinud inimese andmed, aga kui nende seast oleks pidanud telefoni teel hakkama uurima, kes on valmis appi tõttama, oleks haigla sellele kulutanud 16 tundi. See ajavõit on ka tavaolukorras märkimisväärne, aga kriisi ajal lausa eluliselt tähtis.

Kui sotsiaalkindlustusametil oli vaja vabatahtlikke telefoninõustajaid, saatsime kutse 200 sobiva väljaõppega inimesele. Paari tunniga oli meil nimekiri 30 spetsialistist, kes olid valmis telefoninõustajana abi pakkuma.

Kes eelkõige on end Vaabi registreerinud? Mis ajendab kirja panema?

Vaabis on ülevaade 2500-st tervishoius töötavast ja 800-st vaimse tervise valdkonna spetsialistist.

Valdkonniti on väljaõpe väga erinev. Näiteks meditsiinitöötajatest on suuremas osas esindatud õed ja arstiüliõpilased, ka meditsiinilise väljaõppega hooldustöötajad. Vaimse tervise spetsialistide seas on kõige rohkem kutsega psühhoterapeute ja psühholooge.

Inimesed, kes ennast Vaabi kirja panevad, on suure südamega oma ala asjatundjad. Nad tahavad ühiskonnale rohkem anda ja on tavaliselt valmis aitama organisatsiooni nii kriisis kui ka muul ajal. Lisaks on nad väga kiired üleskutsetele reageerima ja vajadusel ka nõuga aitama.

Kas teil on kindel plaan lisada praegustele suundadele ka sotsiaaltöö valdkonna spetsialistid? Kannab ju Vaab praegugi tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas töötavate spetsialistide vahendaja nime.

Vaab kannab seda nime, sest meil on meditsiiniväljaõppega töötajate seas suur hulk hooldustöötajaid ja süsteemis on ka muid sotsiaalvaldkonna spetsialiste. Nad on väga olulised. Eesmärk on veelgi laiendada sotsiaalvaldkonna spetsialiste valikut. Tervishoiuvaldkond on meil juba päris hästi kaetud.

Kui paindlik on Vaabi teenus? Näiteks kui kiiresti saab Vaabi tehniliselt kohaldada sotsiaalvaldkonnale sobivaks?

Vaabi tehniline kohandamine on väga kiire. Vaabi teenus on tehniliselt välja arendatud nii, et see on paindlik ja laiendatav eri valdkondade nõudeid arvestades. Sotsiaalvaldkonnas on suur eeltöö juba tehtud ja tehniline võimekus loodud, vaja on vaid erialast tulenevaid muudatusi, milleks kulub üks-kaks kuud. Pärast seda saab Vaabi kasutada ka sotsiaalvaldkonna jaoks.

Kuidas tagate teenuse kvaliteedi ja spetsialistide oskused?

Spetsialistide andmed on valideeritud. Info nende väljaõppe kohta tuleb Eesti Hariduse Infosüsteemist ja on seetõttu alati ka ajakohane. Seega on organisatsioonil veelgi lihtsam saada ülevaade tööle võetavatest spetsialistidest ja see hoiab jällegi aega kokku. Samal ajal on spetsialistidel endil ligipääs oma andmetele ja üleskutsetele, millele nad on vastanud. Mõlema poole andmed on turvaliselt hoitud.

Vaab tähtsustab andmekaitset ja juhindub Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest (General Data Protection Regulation, GDPR). Meie meeskonnas on arendaja, kes jälgib, et leht ja autentimine toimiks tõrgeteta. See võimaldab meil operatiivselt töötada.

Millised on olnud suuremad õnnestumised, saavutused? Koostöökohad?

Meie jaoks on suurim saavutus see, et 80–90% üleskutsetest leiavad abikäe ja see juhtub välgukiirusel, vaid kahe tunni jooksul pärast teavitust. Spetsialistide kiire ja ühtne tegutsemine teeb tõeliselt rõõmu.

Oleme uhked ka oma partnerite üle. Oleme koostööd teinud terviseameti, sotsiaalkindlusameti, regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli kliinikumiga, Perearstide Seltsi ning Psühhiaatrite seltsiga. Sel aastal nimetas Eesti Vabaühenduste Liit meid aasta vabatahtlike kaasajaks.

Proovime omalt poolt spetsialiste võimalikult palju hoida ja motiveerida. Lõpuks on ju nende panus see, mis kõige rohkem loeb. Oleme välja andnud kingitusi, 600 tänupakki koostöös sponsoritega ning 800 eurot väärtuses stipendiume silmapaistvale meditsiinitudengile. Vaabi kaudu tegutsemine on märk, et väga hoolitakse, kuidas valdkonnal läheb.

Milline on Vaabi ärimudel, mis võimaldab teenust töös hoida?

Vaabi tegemist alustasime vabatahtlikena. Praeguseks on Vaab mittetulundusühing, mille tegevust rahastab valdkonniti avalik sektor (näiteks tervishoiuga seotud tegevusi terviseamet).

Räägime läbi sotsiaalministeeriumiga, et Vaabi tekiks ka terviklikum ülevaade sotsiaalvaldkonna spetsialistidest, praegu aga meil veel kinnitust ei ole. Oleme teinud palju eeltööd Vaabi meeskonnana koostöös Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga (ESTA-ga), et alustada laiemat tegevust sotsiaalvaldkonnas. Loodame, et see saab ühel päeval teoks.

OSKA uuringu kohaselt on sotsiaaltöö valdkonnas endiselt vaja tööjõudu juurde, lähikümnendil suureneb sotsiaalala töötajate vajadus. Kuidas saaks siin Vaab abiks olla?

Tööjõu probleem on paljudes valdkondades terav. Rahvastiku vananemise tõttu on sotsiaalvaldkonnas vaja juurde hooldustöötajaid, tegevusjuhendajaid, tugiisikuid, nõustajaid ja paljusid teisi spetsialiste. Siin saab Vaab abiks olla spetsialistide väljaselgitamisel, et tekiks valdkonnas juba toimetavate inimeste ülevaade ja selguks, kus oleks vaja spetsialiste juurde koolitada. Registreerunud spetsialistid näevad, kus nende panust kõige enam vaja oleks ja vajadusel saavad end turu nõudluse alusel erialaselt täiendada. Vaab on sellise tervishoiutöötajate reservi juba moodustanud ja see on hästi toiminud.

Teenuse osutajaks registreerunud spetsialist võib olla nii väljaõpet omandav kui ka väljaõppe juba saanud inimene. Töötame selle nimel, et meil kujuneks parem koostöö õppeasutustega, et teenusekeskkonnas oleks ka rohkem ülikoolis õppijaid. Alati ei ole vaja, et inimene oleks oma haridustee juba lõpuni käinud. Väga palju on pakkumisi, kus väljaõpet omandav inimene saab suurepärase praktilise kogemuse ja organisatsioon omakorda abikäe.

Millised on Vaabi tulevikuplaanid? Kas peamiseks jääb ajutiselt suurenenud tööjõuvajadusele reageerimine kriiside korral või saab hakata selle kaudu otsima ka püsivaid töötajaid?

Senisele praktikale tuginedes näeme, et ei haiglad ega ka meditsiinitöötajad ei leia abi tavapärastest tööjõuportaalidest. Vaabi on juba koondunud arvestav hulk spetsialiste, mistõttu on see hea koht organisatsioonidele, kust otsida ka püsivaid töötajaid. Spetsialist saab ise valida, kas ta reageerib ainult kriisiüleskutsetele või jõuavad temani ka pikaajalised tööpakkumised. Soovime, et spetsialistidel oleks ülevaade tööturust ja nad saaksid teha endale parimaid valikuid.

Peagi avame teenuse tervishoiuvaldkonnas testimiseks ja kui Vaab laieneb sotsiaalvaldkonda, on see kohe ka seal kättesaadav. Näeme võimalust olla edaspidi partneriks ka kõrgkoolidele ja tudengitele praktikakohtade vahendamisel.

Vaabi huvi on aidata ühest kohast leida residentuuri- ja praktikakohti ning viia kokku spetsialistid ja organisatsioonid. See aitab ära hoida väikseid igapäevaseid kriise ja paremini jaotada koormust valdkonnas.


KOMMENTAAR

Kairit Lindmäe, ESTA juhatuse liige

Eestis on koolitatud aastate jooksul päris palju sotsiaalvaldkonna haridusega inimesi. Kõik ei ole erialasel tööl, kuid neil on erialased teadmised ja oskused, mida võib-olla saaks aeg-ajalt vajaduse korral rakendada. Praegu puudub ülevaade, kas need inimesed oleksid valmis appi tulema ja millistel tingimustel. Sotsiaalvaldkonda on valmis panustama paljud inimesed, kuid kriiside ja muude ootamatute olukordade korral vajatakse sageli juurde pädevaid ja usaldusväärseid abistajad. Registri loomine võimaldaks koondada info sotsiaalala haridusega inimestest, kel on valmisolek kiiresti reageerida, ning seda saaks kasutada, et kiiresti vajaliku kompetentsiga spetsialist leida.

Registril võiks olla ka laiem rakendusala: sellest saaks otsida inimeste andmeid, kes ei ole erialasel tööl, kuid sobiva pakkumise korral on valmis tegema selle kasuks valiku.  

Register võiks toimida ka töötajate otsimise portaalina, kus tööandja saab operatiivselt omale kvaliteetset tööjõudu otsida. ESTA vahendab erialaseid töökuulutusi oma meililistis, kuid seda ainult oma liikmetele, mistõttu info kõigi huvilisteni ei jõua.

Meeli Tuubel, sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik

Sotsiaalvaldkonnas on tööjõupuudus juba praegu kohal. Suureneva teenusevajajate arvu ja tööturult lahkuva vanemaealise tööjõu tõttu ootab meid lähiajal hoolekandes ligi 3000 töökäe puudus – nii hoolduses kui ka toetavate ja nõustavate teenuste osutamisel. Lühikesed tööampsud ja ka tänases kriisis tekkiv tugev sisemine vajadus panustada vabatahtlikult vajavad kiiret töö ja vajadustega kokkuviimist. Sotsiaalministeerium peab Vaabi uudsele lahendusele rakenduse leidmist oluliseks ja tegutseb Vaabile partnerluse leidmiseks.