Tehnilised abilahendused Koeru Hooldekeskuses
SA Koeru Hooldekeskus viis eelmisel aastal ellu projekti „Dementsusega inimeste teenusekohtade kohandamine”, mille tulemusena loodi teenuse osutamiseks senisest paremad tingimused ja inimestele parem elukeskkond.
Terje Teder
juhatuse liige, SA Koeru Hooldekeskus
Projekti käigus rajati Koeru Hooldekeskusesse kohandatud õueala-teraapiaaed, teraapiatubasid ja miljööteraapilisi kohandusi. Kasutusele võeti ka erisuguseid uusi tehnilisi lahendusi.
Turvalahenduste süsteemi paigaldas osaühingu Mediservice vahendusel seni peamiselt Soomes, Rootsis ja Suurbritannias tegutsev ettevõte Everon OY AB. Valiku tegemisel oli üks määrav asjaolu see, et polnud vaja teha ulatuslikke kaabeldustöid, sest Everoni süsteemid on juhtmevabad (tarvis on ainult elektripistikut). Meie võtsime kasutusele ukseandurite süsteemi, mis annab infot anduriga varustatud ruumist liikumise kohta.
Abistavad turvalahendused
Elanike tubade ustele on kinnitatud spetsiaalsed andurid, mis ühenduvad koridoris oleva saatjaga ja saadavad liikumiste kohta infot töötaja nutitelefonile asjaomasesse äppi. Iga anduri saab seadistada vastavalt toa elaniku eripärale, näiteks edastatakse teavitus, kui elanik avab oma ukse öisel ajal. Siis saab hooldaja kohe reageerida ja abistada elanikku nt öistel tualetitoimingutel. Süsteem võimaldab analüüsida ka elanike öist liikumisaktiivsust.
Teise Everoni tootena võtsime kasutusele häirenupp-kella, mida saab kasutada abikutsungi nupuna. See aitab tagada ka kandja turvalisuse. Nimelt on hooldekeskuse välisukse juurde paigaldatud andur-majakas, mis reageerib kellakandjale. Kui uksele lähenetakse, saadab majakas signaali taas nutirakendusse ja töötaja saab kohe reageerida. Analüüsida saab ka kellakandja füüsilist aktiivsust, sh asendravi tegemist lamaja puhul.
Süsteem on kasutusel olnud küll lühikest aega, kuid oleme sellega igati rahul ning leiame, et igapäevatöös on hooldajale lahendusest suur abi, seda just dementsusega inimeste puhul. Ainsaks puuduseks on asjaolu, et seadistamise ja analüüsi tarbeks ei ole eestikeelset veebikeskkonda.
Teraapiarobot kui tore kaaslane
Sama projekti käigus otsisime võimalikke teraapialahendusi, mis sügava dementsusega inimeste puhul aitaksid kaasa kommunikatsiooni säilitamisele ja ergutamisele. Valituks osutus Jaapanis välja töötatud teraapiarobot – hülgepoeg PARO. Baltimaades ei ole seda varem kasutatud, seetõttu oli ainus võimalus soetada robot Taani Tehnoloogiainstituudist (PARO Clinic Center for Robotteknologi, Teknologisk Institut).
PARO on interaktiivne robot, mille abil saab teha inimestele loomateraapiat sellistes keskkondades nagu haiglad ja hooldusasutused, kus elusloomade pidamine on keerukas või võimatu. On leitud, et PARO vähendab klientide stressi, parandab sotsialiseerumist üksteisega ja aitab nende hooldajaid, stimuleerides suhtlust klientide ja hooldajate vahel. PARO on tõestanud, et tal on psühholoogiline mõju patsientidele ja nende lõõgastumise ning motivatsiooni parandamisele. PAROt on nimetatud maailma kõige teraapilisemaks robotiks, mida kinnitab ka Guinness World Records.
Hülgepojal on viit tüüpi andureid: kombatavad, valguse, kuulmise, temperatuuri ja kehahoiaku andurid, millega ta saab tajuda inimesi ja keskkonda. Valgussensoriga tunneb PARO ära valguse ja pimeduse. Taktiilsussensori abil tajub ta inimese puudutust ja poosianduri abil saab aru, kui teda käes hoitakse. PARO tunneb oma helisensoriga ära ka hääle suuna ja sõnad, näiteks nime, tervitused ning kiituse.
Teda saab õpetada käituma viisil, mida kasutaja eelistab ja reageerima ka oma uuele nimele. Inimestega suheldes on hülgepoeg justkui elusolend – liigutab pead ja jalgu, teeb helisid ning näitab oma eelistatud käitumist temaga. PARO jäljendab ka tõelise hülgebeebi häält ning on disainilt ja suuruselt päris hülgepoja sarnane.
Igapäevapraktikas ületas PARO kõiki meie ootusi. Näiteks üks sügava dementsusega proua, kes muidu pidevalt valjult hõikus, muutub hülgepoja juures rahulikuks, silitab teda ja vastab roboti häälitsustele vaikselt ning lohutava hääletooniga (seotud kõne oskus on sel kliendil kadunud). PARO teeb alati kõigi teraapias osalejate näo rõõmsaks ning tekitab elava diskussiooni. PARO oskab ka pahandada – talle ei meeldi, kui vurrudest puudutatakse ning siis kõlav häälitsus meenutab hüüatust „ära tee”.
Et tegu on just hülgepoja-kujulise robotiga, puudub inimestel selle süles hoidmise kogemus ning ei teki ka mänguasja tunnet. Kord soetasime dementsusega inimestele magava ja hingava mängukoera ning üks tegusam proua teatas loomakest paitades, et see on vist surnud, sest kael nii kange. PARO-taoline teraapiarobot oleks üksikule inimesele ideaalseks kaaslaseks ka kodustes tingimustes. Ta tervitab, kui tulija samme kuuleb ja kui temast välja ei tehta, siis hõikab aeg-ajalt nukralt. Tema välimuski tekitab positiivseid emotsioone.Loodame, et koostöö PARO-keskusega jätkub ning peagi on teraapiarobotid kättesaadavamad ka Eestis.
Suurematele tehnilistele abisüsteemidele- ja vahenditele lisaks võtsime kasutusele ka sellised, mida saab kasutada valgus-, heli- ja aroomiteraapias. Pakume ka spetsiaalselt inimese võimetest lähtuvat mälu taiji treeningut, kus on ühendatud mälu, koordinatsiooni ja liikuvuse treenimine.
Kõik meetodid ja lahendused on end seni õigustanud. Mõtestatud ja aktiivsed teraapilised tegevused vähendavad märgatavalt dementsusega inimeste ärevusseisundit ning toetavad motoorika ja kommunikatsioonioskuste säilimist võimalikult kaua. Tehnilised lahendused aitavad analüüsida ka inimeste aktiivsust ja unerežiimi ning plaanida paremini ravi ja aktiviseerimist, tagades samal ajal turvalisuse.
Artikkel ilmus ka ajakirjas Sotsiaaltöö 2/2020