Täisealise inimese abivajaduse hindamine – uued võimalused STAR-is

Aika Kaukver
sotsiaalkindlustusameti arendusosakonna tiimijuht

Evelyn Kaasik
sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna talitusejuhataja 

Miks tuleb abivajadust hinnata? Sotsiaalhoolekande seadus näeb ette, et kohalik omavalitus (KOV) peab selgitama välja abi saamiseks pöördunud inimese abivajaduse ja osutama abi sellele kohaselt. Nii saab teha kindlaks inimese vajadused ja valida sobivad teenused või toetused.

Eesmärk ei ole saada üksasjalik ülevaade inimese tegevus- või osalusvõimest. Õigustatust sotsiaalhoolekande abimeetmele saab enamikel juhtudel hinnata, tuginedes riigi andmebaasides (nt tervishoiu, hariduse või töötukassa infosüsteemid) inimese kohta juba kogutud infole. Kui sellist infot ei ole, saab esmase toetusvajaduse teha kindlaks lihtsate küsimuse abil, uurides kõrvalabi vajadust olulises eluvaldkondades.

Abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes saab sotsiaaltöötaja otsustada, kas inimesel on õigus abile ja kaalutlusotsuse alusel valida, milliste sotsiaalhoolekande abimeetmetega (teenused või muu abi) tuge pakkuda. Abi korraldamisel tuleb järgida juhtumikorralduse põhimõtteid ja suunata inimene ka teiste asjakohaseid abimeetmeid pakkuvate asutuste juurde. 

Abivajaduse hindamine eluvaldkonna alusel

Elukvaliteet on maailma terviseorganisatsiooni määratluse kohaselt (1993) „inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus tema väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis. See on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega“. Kui inimesel on mõnes elukvaliteeti mõjutavas valdkonnas katmata toetus- ja abivajadus, ei ole tal võimalik ühiskonnas toime tulla ning tema elukvaliteet ühiskonna täisväärtusliku liikmena on ohustatud. Seetõttu on vaja enne sotsiaalhoolekande abimeetmete rakendamist selgitada välja, millises eluvaldkonnas abi vajatakse. Eluvaldkonnapõhine abivajaduse hindamine aitab kindlaks määrata inimese abivajaduse ja ka sotsiaalhoolekande abimeetmete õigustatuse.

Abivajaduse hindamise tulemustele tuginedes saab otsustada, kas inimesel on õigus abile ja valida, milliste sotsiaalhoolekande abimeetmetega tuge pakkuda.

Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused (olenemata sellest, kas neid korraldab riik või kohalik omavalitus), lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust, suunatud alati inimese elukvaliteedi parandamisele ja/või säilitamisele mõnes eluvaldkonnas. Eesmärk on inimese aktiveerimine, tema iseseisva toimetulekuvõime toetamine, parandamine, arendamine või ka olemasolevate oskuste säilitamine vähemalt nendes eluvaldkondades, milles abivajadus tuvastati. 

Abimeetmeid valides tuleb seega lähtuda eri eluvaldkondades selgunud probleemidest ja analüüsida abimeetmete eesmärke ning sisu. Sellele tuginedes saab sõnastada inimese abistamise eesmärgi ja panna kirja, milliste sotsiaalhoolekande või mõne selle sidusvaldkonna abimeetmetega saab abivajaduse katta.

Kui abi vajajal on pereliikmeid või teisi lähedasi, tuleb täiendavalt selgeks teha, kes neist on valmis osalema abistamisel. Samuti tuleb kaaluda, kuidas ja mis abimeetmetega on võimalik kindlustada inimesele ja tema perele lahendused, mille abil ta saaks elada omas kodus nii kaua kui võimalik. See võib aga põhjustada pereliikmetele või teistele lähedastele suure hoolduskoormuse, mistõttu on oluline neid nõustada ja pakkuda võimalusi koormuse vähendamiseks.

Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri uuendamine

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu, mis on välja töötatud juhtumikorralduse põhimõtete alusel tehtava sotsiaaltöö toetamiseks. STAR-i peamised kasutajad on kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistid, sotsiaalkindlustusameti (SKA) spetsialistid ja sotsiaalteenuseid osutavate ettevõtete esindajad. Andmeregistri vastutav töötleja on SKA.

Abimeetmeid valides tuleb lähtuda eri eluvaldkondades selgunud probleemidest.

STAR on kasutusel aastast 2010, mistõttu on see infosüsteem nii tehniliselt kui ka sisuliselt vananenud. Alustatud on STAR-i suuremahulist uuendamist, mis hõlmab nii tarkvara arhitektuuri ajakohastamist kui ka arendustöid andmekvaliteedi parandamiseks. Uuele STAR-ile ülemineku peaeesmärk on, et sotsiaalvaldkonna keskne infosüsteem toetaks igati spetsialistide igapäevatööd ja võimaldaks inimestele abi osutada sihitatult, kiiresti ning abistajate tööaega säästes.

STAR-i senised võimalused vs. uus lahendus

Seni on KOV-ides täisealise inimese abivajaduse hindamisel kasutatud mitut erisuguse ülesehituse ja struktuuriga tööriista. Hindamisandmete sisestamiseks STAR-i tuli esmalt algatada juhtumimenetlus, mis on vastuolus otstarbekuse põhimõtetega, sest abivajaduse hindamise tulemusel võidakse jõuda järeldusele, et juhtumikorraldust ei olegi tarvis. Hindamistulemusi sai STAR-i sisestada peamiselt vabatekstina, mistõttu infosüsteemist ei olnud võimalik saada võrreldavaid hindamisandmeid. Puudus ka võimalus andmete digitaalseks vahetamiseks teiste inimese abivajaduse hindamisega seotud osalistega, näiteks töötukassaga, kus hinnatakse inimese töövõimet, või sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidega, kes tuvastavad puude raskusastet.

Hindamise alustamisel kogub infosüsteem abivajadusega seotud andmed automaatselt riiklikest andmebaasidest.

Kirjeldatud probleeme silmas pidades oli arenduse peamine eesmärk töötada välja selline lahendus, mis võimaldab abivajaja kohta teavet koguda ja analüüsida ühtses standardiseeritud vormis ning aitab hõlpsasti välja selgitada inimese vajadused ning pakkuda asjakohast tuge. Samuti lähtuti nn ühe-ukse-printsiibist – hindamise alustamisel kogub infosüsteem abivajadusega seotud andmed automaatselt riiklikest andmebaasidest ja inimene ei pea oma andmeid mitu korda esitama.

Aastal 2023 võeti Eestis riikliku klassifikaatorina kasutusele rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (RFK), seetõttu on STAR-i arendatud hindamisküsimustik seostatud RFK-ga, et hindamisel kogutud info oleks ühtmoodi arusaadav, võrreldav ning ka statistiliselt töödeldav igas valdkonnas. Sama klassifikatsioon on kasutusel näiteks ka töövõime ja puude raskusastme tuvastamisel ning tööalases ja sotsiaalses rehabilitatsioonis. 

Uus hindamisvahend STAR-is ehk TAH

Täisealise inimese abivajaduse hindamiseks on sotsiaaltöötajatel nüüd võimalik STAR-is kasutada eluvaldkondadel põhinevat küsimustikku, kus sisestatud andmed seostatakse automaatselt RFK-koodidega. Hindamisvahendi arendamisel oli aluseks eluvaldkondadepõhine hindamismetoodika, mis tugineb maailma terviseorganisatsiooni soovitatud elukvaliteedi instrumendile WHOQOL[1]. Lähtuti ka Praxise korraldatud abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüsist. Arendus realiseeriti STAR-i uues kasutajaliideses ehk STAR2-s, milles saab nüüd algatada abivajava isiku menetluse ning sisestada hindamisandmed lihtmenetluse korras, ilma juhtumimenetlust algatamata.

Täisealise inimese abivajaduse hindamise (TAH) funktsionaalsus sisaldab:

1) koondülevaadet inimese abivajadusega seotud andmetest riiklikes inforegistrites;

2) seitset peamist eluvaldkonda hõlmavat abivajaduse hindamisküsimustikku;

3) sobiva sekkumismeetme valikut hõlbustavat otsustustuge;

4) hindamise koondvaadet koos väljavõtte loomise võimalusega nii ametnikule, inimesele kui ka teenuseosutajale.

Sisestatud andmed seostatakse automaatselt RFK-koodidega.

Pärast abivajaduse hindamise alustamist STAR-is teeb süsteem automaatsed päringud riiklikesse andmebaasidesse ja kuvab saadud teabe isiku taustainfo lehel (joonis 1). Automaatpäringud võimaldavad hindajal saada kiiresti asjakohase info inimese abivajadusega seotud eri aspektide kohta, sealhulgas nt andmed rahvastikuregistrist, kas inimese teovõimet on piiratud ja kes on määratud tema eestkostjaks; sotsiaalkaitse infosüsteemist andmed, kas inimesel on tuvastatud puude raskusaste ja töötukassa infosüsteemist andmed selle kohta, kas inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks.

Hindamisküsimustikus (joonis 2) on iga eluvaldkonna kohta vähemalt üks üldküsimus, millele vastates on võimalik anda üldine hinnang, kas inimene tuleb selles valdkonnas iseseisvalt toime. Küsimused on üles ehitatud positiivses võtmes ehk vastus „Jah“ tähendab, et hinnatavas eluvaldkonnas probleeme ei esine. Kui inimene ei saa mõnes eluvaldkonnas iseseisvalt hakkama, tuleb üldküsimusele vastata „Ei“ ning täpsustada inimese abivajadust ja selle ulatust alamküsimustele vastates. Täpsustavad küsimused on seotud RFK-koodide ja määrajatega.

Kui inimese abivajadus eri eluvaldkondades on välja selgitatud, kuvab süsteem kokkuvõtte (joonis 3) kõigist nendest valdkondadest, kus inimese toimetulek on takistatud kõige enam ja kus on vaja toetavat sekkumist. STAR-is olevas küsimustikus on olemas otsustustugi, mis suunab hindajat läbi mõtlema, millist sekkumist inimene toimetuleku toetamiseks vajab. Kogutud infole tuginedes tuleb sõnastada ettepanek, mis on inimese abistamise eesmärk ja millise olemasoleva sotsiaalhoolekande või selle sidusvaldkonna abimeetmega on võimalik abivajadust katta.

Arenduse jätkutööd ja TAH-i täiendamine

Alates oktoobrist 2024 on uus hindamise funktsionaalsus STAR-is kasutamiseks avatud, kuid tööd ei ole sellega sugugi lõppenud. Käesoleval aastal on kavas jätkata TAH-i arendustöid ja teha hindamisvahendisse vajalikke täiendusi-parandusi, et see toetaks abivajaduse hindamisega tegelevate spetsialistide igapäevatööd veelgi paremini. 

Projekti II etapi peamine eesmärk on luua STAR-i täiendavad x-tee teenused puude raskusastme tuvastamise ja töövõime hindamise ekspertiisihinnangute kuvamiseks omavalitsuse sotsiaaltöötajatele. Samuti täieneb isiku taustainfo päringute osa andmetega abivahendi ostu- ja üüritehingute kohta. Plaanis on arendada STAR2 kasutajaliidest selliselt, et infosüsteemi kasutajatel tekiks võimalus hindamistega seotud tööülesannete kohta esimese statistika kogumiseks otse STAR-ist (nt hindamiste arv hindamise staatuse, hindajamise elluviijate või haldusüksuse järgi jm). 

Hindamisvahendis tehakse täiendusi-parandusi, et see toetaks abivajaduse hindamisega tegelevate spetsialistide igapäevatööd veelgi paremini.

Juba on töös ka juhtumimenetluse, toetuste määramise ja teenustele suunamise lahenduste loomine uude STAR-i, et sotsiaaltöötaja jaoks tekiks infosüsteemi ühtne töövoog ja saaks lihtsalt ja kiirelt alustada nii juhtumikorraldust kui ka määrata abivajajale toetusi või suunata teda teenusele.

Projekti „Täisealise abivajaduse hindamine“ arendatakse sotsiaalkindlustusameti, tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) ja arenduspartnerite TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ koostöös, arendusprotsessi on kaasatud ka KOV-ide esindajad. Projekti rahastatakse välisvahenditest, sotsiaalministeeriumi TAT eelarvest („Toetuse andmise tingimused rakendusasutuse tegevusteks“).