Eessõna: taastav õigus keskendub kahju heastamisele

Taastav õigus tundub moesõnana. Või lausa uhiuue õigusharuna. Tunneme ju kõik ikka karistusõigust ja karistusseadustikku. Aga nagu uued asjad sageli, nii on ka taastav õigus tegelikult hästi ära unustatud vana viis reageerida õigusrikkumisele.

Kriminaalasjades kasutatav taastav õigus on tuhandeid aastaid vana ja see oli tuntud juba Rooma õiguses.

Taastava õiguse peaeesmärk pole süüdlase karistamine, vaid ennekõike asjaosaliste lepitamine ja kuriteoga tekitatud kahju heastamine. Möödunud kuul kiideti riigikogus heaks kriminaalpoliitika põhialused kuni aastani 2030. Taastava õiguse igivana põhimõte jõudis ka sinna: üheks eesmärgiks võeti muuta kriminaalmenetlus mitte ainult kiiremaks ja tõhusamaks, vaid ka inimkesksemaks ja ohvrisõbralikumaks.

Kuidas seda saavutada? Kui karistusõiguses on oluline süüdlase karistamine, siis taastav õigus rõhutab vajadust reageerida kuritegelikule käitumisele kahju heastamise teel. See tõstab tähelepanu keskmesse kannatanu, sest heastamisel tuleb võtta arvesse kannatanu soove, tema üleelamisi ja tema isikut üldiselt. Kuid mitte ainult. Eesmärk saavutatakse kõige edukamalt koostöös, mis hõlmab kõiki asjaosalisi.

Taastava õiguse siht on taastada tasakaal, mis sai kuriteo tõttu rikutud. Selleks tuleb kaasata kõik peamised osalised – kannatanu, õigusrikkuja ning mõjutada saanud kogukonnaliikmed –, et jõuda ühiselt otsuseni, kuidas heastada kuriteoga tekitatud kahju parimal viisil. Õigusrikkumisele tuleb läheneda viisil, mis võimaldaks õigusvastase teo toimepanijal mõista oma teo mõju ning heastada tekkinud kahju.

Tähelepanu on seejuures kannatanu turvatunde ja rikutud suhete taastamisel ning vähem sellel, millise karistuse peaks kurjategija saama. Küsimus pole selles, kes on süüdi ja kuidas teda karistada, vaid milline kahju on tekkinud ja kuidas seda heastada. Selline lähenemine kaasab turvalise keskkonna loomisse kõik asjaosalised, annab kõigile vastutuse ja kohustused.

Taastavas õiguses kasutatakse erisuguseid meetmeid, kuid Eestis on seni õiguslikult reguleeritud neist vaid üks – lepitusmenetlus. Seda on meil kasutatud peamiselt perevägivalla korral, kuid teistes Euroopa Liidu riikides kasutatakse lepitusmenetlust sageli ka alaealiste kurjategijate ja varavastaste kuritegude puhul.

Tähtis on siiski see, et me mõistaksime: taastav õigus pole mingi imerohi ega võluvits, vaid sellest on kõige enam abi siis, kui me kasutame seda kõige üldisemas ja laiemas mõttes, kaasates kõiki osalisi ja rakendades kõiki vajalikke abinõusid. Kui vaja, siis vangistust; kui kohane, siis muid karistusi; kui lubatud, siis lepitust. Õiged on kõik vahendid, mis vähendavad kuritegevust.