Sotsiaalvaldkonna terminoloogiatööst ja terminitest
Tervise arengu instituudis tegutseval meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskusel on ülesanne arendada tervishoiu, rahvatervishoiu ja meditsiini terminoloogia kõrval ka sotsiaalvaldkonna terminoloogiat. Sotsiaalvaldkonna terminoloogia töörühmas kokku lepitud terminite määratlused leiab Sõnaveebist.
Alates 2024. aasta algusest arendab ja korrastab sotsiaalvaldkonna termineid meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskuse töörühm. Töö sai tõuke 2023. aastal toimunud ESTA sügiskonverentsilt, kus leiti, et valdkonnas oleks vaja teha terminitööd, sest liiga palju on kasutusel sarnaseid või sisult arusaamatuid oskussõnu.
Mis on terminoloogiatöö?
Tavateadvuses on terminoloogiatöö valdkonna sõnade (terminite) defineerimine. Rahvusvahelise terminoloogiatöö ja terminiõpetuse standardi (EVS-ISO 1087:2025) järgi on terminoloogiatöö mõistete ja nende tähiste süstemaatiline kogumine, kirjeldamine, töötlus ja esitamine. Terminoloogiatöö on sageli suunatud terminiressursside loomisele ja käigushoiule ning terminikorrastusele ja võib hõlmata kogu mõisteühtlustust, terminiühtlustust ning terminiloomet.[1]
Peatun fraasil „mõiste ja selle tähised“ ning selgitan, mis on „mõiste“ ja millega mõistet „tähistada“ saab, peamiselt seetõttu, et „mõiste“ ei ole sama mis „termin“, need ei ole sünonüümid. Mõiste ja termin on omavahel seotud nii, et mõistet saab terminiga tähistada. Näiteks mõistet „lastega perede toimetuleku ja heaolu tagamiseks mõeldud sotsiaaltoetused“ tähistatakse terminiga „perehüvitised“ või „toimetulekut ja funktsioneerimist toetavat vahendit“ tähistatakse sotsiaalvaldkonnas terminiga „abivahend“.
Mõistet on vaja terminist eristada, sest mõistest ehitatakse lõpuks valmis määratlus ehk definitsioon.
Mõistet saab tähistada ka sümboliga (nt nõustumise mõistet saab tähistada püsti pöidlaga), nimetusega (nt tekstitöötlusdokumenti tähistatakse nimetustega Word, Google document, Write) või pärisnimega (nt Hispaania saarestik Aafrika lähedal on Kanaari saared või Kanaarid).
Mõistet on vaja terminist eristada, sest mõistest ehitatakse lõpuks valmis määratlus ehk definitsioon, mis on kui sild mõiste ja termini vahel. Lisaks kuulub mõiste alati mingisse süsteemi – mõistesüsteemi –, mis võimaldab mõistet teiste (sugulas)mõistetega võrrelda ja kirjeldada. Kui peame mõistet samaks terminiga, siis pole meil tähendust ega süsteemi, mille kallal töötada. Sõna „mõiste“ vihjab tööle, mida tuleb terminoloogiatööd tehes kindlasti teha: rääkida ja arutada töörühmas, kuidas mingit objekti, nähtust, tegevust ehk mõistet mõistetakse, adutakse või mida see mõiste tähendab.
Vajaduspõhise tõlketöö käigus terminite loomine on praegugi paraku pigem reegel kui erand.
Selle töö käigus uuritakse mitmesuguseid allikmaterjale ja varasemaid töid, keskendutakse sellele, et erinevate mõistete definitsioonid ei oleks liiga sarnased või sarnaste mõistete definitsioonid asjatult erinevad, mõisteid ühtlustatakse ja koondatakse. Selle käigus vormub mõiste kirjeldus kokkuleppeliseks definitsiooniks.
Kui me ei räägi üldse sellest, kuidas me mingit objekti, nähtust vm mõistame, siis ei ole võimalik ka mõistest adekvaatselt aru saada ega definitsioonis kokku leppida, ammugi tagada, et ka keelekasutaja nõnda valmis nikerdatud definitsioonist aru saaks või selle kasutusele võtaks. Seega – selleks et terminoloogiatööd paremini teha, tuleb ka terminoloogiatöö sõnavara tunda.
Mõiste (ingl concept) – mõtlemisüksus, tegelikkuse objektide (asjade ja nähtuste) esitus ideena inimese teadvuses; oskuskeeles – see, mida tähistab termin.
Termin (ingl term) – erialamõistet tähistav, täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend; sünonüüm: oskussõna.
Määratlus ehk definitsioon (ingl definition) – mõiste esitus lühikese kirjeldava lausungina, hrl sisaldab lähimat üldmõistet ja olulisi eritunnuseid.
Allikas: Sõnaveeb
Tõlkepõhine terminoloogiatöö
Eesti iseseisvuse taastamisest alates on korrastatud ja loodud väga paljude valdkondade termineid, sest valdkonna arenguks polnud (ega ole sageli siiani) tarvilikke materjale ja need tuli enamasti inglise, aga ka soome, rootsi, saksa, hollandi jm keelest tõlkida. Eesti liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega, Euroopa Liidu ja NATO-ga on tõlketöö mahu väga suureks kasvatanud ja see töö ei lõpe.
TAI tervisesõnastik koondab instituudi tegevusalade oskuskeelt ja sõnavara.
Vajaduspõhise tõlketöö käigus terminite loomine on praegugi paraku pigem reegel kui erand. Sageli ei ole seda tööd tehes aega süveneda mõistesse ega väga põhjalikult uurida juba tehtud tööd. Terminite loomise otsused tehakse kiiresti ja võib juhtuda, et käibele tulevad „uued“ vanad sõnad, liigagi palju on kasutusel sisu poolest samu või sarnaseid termineid.
Näiteks „tervisealane kirjaoskus“ (ingl health literacy), mille sisu on väga sarnane terviseteadlikkusega. Terviseteadlikkust saab kirjeldada kui inimese arusaama tervise olemusest, selle edendamisest ja säilitamisest, tervislikest eluviisidest ning oskust tervise kohta käivat teavet kriitiliselt hinnata ja kasutada. Võib-olla tasuks uue, kuid sarnase sisuga sõna loomise asemel kaaluda olemasoleva sõna tähenduse laiendamist? Kogemus näitab, et väga väikese vahega sõnad lähevad inimestel sassi[2].
On ka mõisteid, millel veel ei ole eesti keeles head ja läbipaistvat terminit, nt inglise health inequity vastena kasutatakse „tervise ebavõrdsust“, „terviseebavõrdsust“, „tervisealast ebavõrdsust“. Keeruline on nimetada asja üheselt ja õigesti, kui ebavõrdsus on korraga nii põhjus kui ka tagajärg (s.t sotsiaalmajandusliku, kultuurilise vm ebavõrdsuse tagajärjel on inimesel piiratud võimalused saada tervishoius ja sotsiaalvaldkonnas abi, mistõttu on tal võrreldes paremas olukorras inimesega ka kehvem tervis ja lühem eluiga). Tegeleme sellega.
Sotsiaalvaldkonna terminitöö
Tervise arengu instituudi tegevuse põhirõhk on tervise ja heaolu uuringutel ning edendamisel ja sotsiaalvaldkond on selle tööga olemuslikult seotud. Instituudis tegutseval meditsiiniterminoloogia kompetentsikeskusel on TAI põhikirja järgi ülesanne arendada tervishoiu, rahvatervishoiu ja meditsiini terminoloogia kõrval ka sotsiaalvaldkonna terminoloogiat.
Sotsiaalvaldkonna terminoloogiatööd on teinud 1990. aastatest mitu töörühma vastavalt vajadusele, kuid uue hoo sai töö sisse pärast 2023. aastal toimunud ESTA sügiskonverentsi, kus toimus koostööle kutsuv terminoloogia töötuba ja saime teada, millised terminiplindrid sotsiaalvaldkonnas valitsevad.
Sotsiaalteenuste sisu paremaks mõistmiseks on vaja keskenduda eelkõige sellele, mida ja miks tehakse.
Alates 2024. aasta algusest käib uuesti koos terminoloogia töörühm, kellega oleme läbi arutanud ja defineerinud üle 100 mõiste ja 160 termini. Töörühma kuuluvad Eva Kuslap (sotsiaalkindlustusamet, rehabilitatsiooniteenuse omanik, RFK ekspert), Kairit Viidalepp (tervise arengu instituut, RFK projektijuht), Ewe Alliksoo (Tartu ülikooli Pärnu kolledži magistrikava „Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon“ programmijuht, sotsiaaltöö ja rehabilitatsioonikorralduse nooremlektor), Regina Lind (tervise arengu instituut, ajakirja Sotsiaaltöö vastutav toimetaja), Liina Päeske (sotsiaalministeerium, hoolekande osakonna nõunik), Simone Epro (AS Hoolekandeteenused, teenuste arendusspetsialist ja OÜ WonderTeam koolitaja), Anneli Habicht (Põhja-Eesti regionaalhaigla teenindusjuht).
Sotsiaalvaldkonna terminoloogia uue töörühma esimesel aastal keskendusime peamiselt sotsiaalhoolekande terminitele, defineerides neid, mis kuuluvad sotsiaalteenuste mõistesüsteemi (teenused, teenuseosutajad, nende nimetused) või tähistavad inimese toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet. Läbi arutati 100 mõistet ja üle 160 termini.
Töörühma tööle andsid tagasisidet ka töörühma liikmete kolleegid ja koostööpartnerid, kes defineeritud sõnu oma töös sagedasti kasutavad. Kõrvaltvaataja pilk on terminitöös hädavajalik, sest tegijail juhtub: mõni oluline nüanss jääb märkamata ja definitsioon saab poolik või märgatakse sõnakordusi ja lonkavat lauset. Tagasiside ja märkamiste põhjal kohendasime definitsioone ja tehtud töö on avalikustatud Sõnaveebis.
Kuidas Sõnaveebi tervisesõnastikku kasutada?
Igal oskuskeele valdkonnal on Sõnaveebis oma pesa. Tervise arengu instituudi valdkondade ja teemade sõnavara koondab tervisesõnastiku pesa. Sotsiaalvaldkonna terminid leiab tervisesõnastiku sõnakogust SOTERM allikaviitega.
Sama terminoloogia on kättesaadav ka TAI veebi tervisesõnastikust sotsiaalvaldkonna terminoloogia töörühma allikaviitega. TAI tervisesõnastik koondab instituudi tegevusalade oskuskeelt ja sõnavara ning sisaldab praegu 900 terminit.[3] Suur osa TAI veebisõnastiku terminitest on avaldatud ka Sõnaveebi tervisesõnastiku pesas.
Mõndagi legaaldefinitsioonidest
Legaaldefinitsioon on sõnastatud seaduses. Sotsiaalvaldkonnas leiab neid sotsiaalseadustiku üldosa seaduses, sotsiaalhoolekande seaduses ja paljudes muudes valdkonna tegevust, toetuste maksmist jm reguleerivates õigusaktides. Legaaldefinitsioonid kirjeldavad, kes midagi ja miks teeb ning mis nõudeid tegevuse sooritajale esitatakse. Pahatihti aga jääb üheselt selgitamata, mida täpselt tehakse, see selgub seadusest.
Töörühmas otsustasime, et sotsiaalteenuste sisu paremaks mõistmiseks on vaja keskenduda eelkõige tegevusele (sest teenus on olemuselt tegevus) ehk eelkõige sellele, mida ja miks tehakse. Seetõttu ei leia meie definitsioonidest seda, kes teenust korraldab (nt kohalik omavalitsus) ja mis nõuded on teenuseosutajale.
Sünonüümide korrastamise kõrval pöörame kasutaja tähelepanu ka parematele sõnavariantidele.
Legaaldefinitsioonid on mõeldud siiski ja ennekõike kõnealuse seaduse mõistmiseks ja teenuseosutajatele teenuse korrektseks korraldamiseks ja osutamiseks. Samuti ei pruugi need olla otseselt definitsioonid, vaid abi kirjeldavad laused. Näiteks vältimatut abi kirjeldab sotsiaalhoolekande seaduse § 8 nii: „Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.“
Vältimatu sotsiaalabi definitsioon sai sotsiaalvaldkonna töörühma otsuse kohaselt järgmine:
Sotsiaalvaldkonna oskuskeele variandid
Sotsiaalvaldkonna oskuskeeles on omajagu muresid, millest osa saime terminoloogia töörühmas lahendada. Mõne kohta võime tagantjärele öelda, et tegemist on keele normaalse arenguga ja mureks pole põhjust.
Kuigi terminoloogiatöös juhindutakse vaikimisi eesmärgist, et terminil ei ole sünonüüme, näitab igapäevane töökeel hoopis teistsugust pilti. Pikad lohisevad sõnad ja sõnaühendid muutuvad aktiivses kasutuses lühemaks ja suupärasemaks ning see ei takista üksteisest arusaamist.
Iga valdkonna oskuskeeles tuleb järgida viisaka väljenduslaadi põhimõtet ja austada inimväärikust.
Selleks et luua ametliku ja vabama keelekasutuse selge seos, oleme sõnu vastavate märkustega märgendanud: nt sotsiaalhoolekanne – hoolekanne (igapäevakeeles kasutusel), väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus – väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus – üldhooldusteenus (igapäevakeeles kasutusel).
Sünonüümide korrastamise kõrval pöörame kasutaja tähelepanu ka parematele sõnavariantidele. Näiteks, sotsiaalvaldkonnas kasutatakse sõnu „jõustamine“ ja „võimestamine“ läbisegi sünonüümidena[4], kuid meie töörühm soovitab tähistada „protsessi, mille käigus toetatakse või suurendatakse inimese või kogukonna võimekust ja indu võtma kontroll oma tegevuste ja otsuste üle“ sõnaga võimestama, sest selles protsessis keskendutakse inimese võimele, võimekusele, ning võimestama kuulub samasse sõnaperre[5]. Jõustamine on peamiselt seotud seadusjõu andmisega.
Kui keelekasutaja otsib Sõnaveebist „jõustamist“, siis ta leiab sealt meie töörühma soovituse:
Iga valdkonna oskuskeeles tuleb järgida viisaka väljenduslaadi põhimõtet ja austada inimväärikust. See tähendab mitmel juhul ka adumist, et teenust osutatakse inimesele (isiku asemel) või võiks inimene mõnes definitsioonis paremini silma paista. Nii on märksõna klient juures osutatud, et inimene ei ole klient igas sotsiaalvaldkonna kontekstis ja kliendi asemel leidub täpsemaid sõnu (nt inimene, kes vajab abi, hooldekodu elanik, teenuse saaja jm) ning üpris sageli võib kliendi asemel öelda ka inimene või nimetada teda nimepidi.
Lõpetuseks
Kui märkate Sõnaveebi tervisesõnastikus või TAI tervisesõnastikus sotsiaalvaldkonna termineis vasturääkivusi või apse, siis palun andke sellest kindlasti teada meiliaadressil medterm@tai.ee ja me saame vead parandada.
Sel aastal on töörühmal kavas töötada sotsiaaltoetuste mõistesüsteemi terminite (perehüvitised, pensionid jm toetused) ja kutsenimetuste kallal ning avalikustada oma töö aasta lõpus. Lisame eelmise aasta terminitele ka ingliskeelsed vasted ja täpsustame mõnd eelmisel aastal defineeritut näidetega.
[1] EVS-ISO 1087:2025 Terminoloogiatöö ja terminiõpetus. Sõnavara.
[2] Tervisealasest kirjaoskusest kirjutas Sotsiaaltöö ajakirjas Kadi Lubi (2025) – toim.
[3] Sotsiaalvaldkonna terminoloogiat on käsitletud veel Sotsiaaltöö ajakirjas, eestikeelses Wikipedias, M. Medari ja E. Jereti koostatud „Inglise-eesti/eesti-inglise sotsiaaltöö sõnastikus‟ (2012), eestikeelsetes käsiraamatutes, teadustöödes jm.