„Sotsiaaltöö“ kolleegiumi reisimuljeid Valgamaalt
Ajakirja toimetajad Regina Lind ja Kairiin Nuudi ning kolleegiumi liikmed Mailiis Kaljula, Eike Käsi, Valter Parve ja Meeli Tuubel külastasid 9. ja 10. juunil Valgamaad, et tutvuda kohalike asutustega ning kohtuda sotsiaalvaldkonna töötajatega.
ajakirja Sotsiaaltöö toimetaja
Käisime Valga noortekeskuses, kus innukad noorsootöötajad tutvustasid oma ajaloolist, üle saja aasta vana maja, mille populaarsemad sopid on esimese korruse piljardituba ja teise korruse bändiruum. Valga noorsootöötajad läbisid mobiilse noorsootöö koolituse ja on lähiajal valmis tegema noorsootööd ka Valga tänavatel, selleks on neil kapis juba ootamas ka vormiriietus. Nad usuvad, et neid võetakse linnas hästi vastu, sest eks igas kambas ole keegi, kes noortekeskuses käinud. Nii oodataksegi uut tegevussuunda pigem põnevusega.
Naabrite kogemused
Edasi viis tee üle piiri Valka, kus meid ootas kohaliku sotsiaalosakonna juhataja Natālija Dubrovska koos kolleegiga. Nägime omavalitsuse tööruume ja tutvusime ka samas kompleksis asuva hooldekodu ning päevakeskusega. Samuti külastasime Euroopa sotsiaalfondi toel Valkas värskelt avatud rühmakodu psüühilise erivajadusega inimestele. Majas on väikesed korterid ja üldiselt toimetavad elanikud igapäevaste asjadega iseseisvalt, mõni käib ka linnas tööl, kuid kohapeal on kogu ööpäeva ka töötaja, kes pakub vajadusel tuge. Maja ümber on ilus aed, kus lisaks lillepeenardele kasvatatakse endale ka söögipoolist.
Aruteludest jäi kõlama, et Eesti ja Läti hoolekande lähituleviku eesmärgid on sarnased: toetada tuleb inimeste iseseisvat toimetulekut kogukonnas ning suured hoolekandeasutused jäävad minevikku.
Enne Valga raekotta minekut tutvustas Kairid Leks Valga vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistusest meile korda tehtud piiriala ning Valga uut keskväljakut. Varem oli kahe linna piir pigem mõlema linna ääreala, kuid nüüd on loodud sinna kahe linna ühine moodne avalik ruum, kus on mõnus nii vaba aega veeta kui ka kahe linna ühisüritusi korraldada.
Valga raekojas võtsid meid vastu vallavanem Monika Rogenbaum ja volikogu sotsiaalkomisjoni liikmed, virtuaalselt liitusid kohtumisega ka sotsiaalosakonna ametnikud ning ajakirja kolleegiumi liige Judit Strömpl. Rõõm oli tõdeda, et mitmele sotsiaalkomisjoni liikmele oli ajakiri Sotsiaaltöö tuttav ja seda peetakse sotsiaaltöö oluliseks infokanaliks ning võrgustiku hoidjaks.
Sotsiaalosakonna ametnikud tõid välja, et järjest lisanduvate tööülesannete tõttu on neil vähem aega inimestega pikemalt ja sügavuti vestelda. Lastekaitsetöötajad tunnevad, et neil tuleb tegeleda väga erinevate töölõikudega, sest justkui kõik, mis on seotud lastega peredega, on lastekaitsetöö osaks saanud. Üha olulisemaks peetakse vanemlike oskuste toetamist, mille juures on suureks abiks vanemlusprogramm „Imelised aastad“.
Vallavolikogu liikmetega vesteldes saime teada, et volikogude sotsiaalkomisjonides on koos eri elualade esindajad, kellest igaüks saab oma unikaalsel moel panustada kohalike murede lahendamisesse ning seda võiks rohkemgi näha sotsiaalvaldkonnas võimalusena.
Kolleegiumi koosolek ja Tõrva tegemised
Teist päeva Valgamaal alustasime kolleegiumi koosolekuga. Arutasime artikliteemasid, mida ajakirjas veel sel aastal kajastada. Üks oluline teema on kindlasti lastekaitsetöötajatele juba kehtiva ning sotsiaaltöötajatele alates juulist 2026 rakenduva eriala kõrghariduse või sotsiaaltöötaja kutsetunnistuse nõude täitmine, aga ka pikaajalise hoolduse rahastamise valikud. Eelmise päeva kohtumiste põhjal otsustasime, et püüame kajastada senisest rohkem ka teenuseosutajate, hoolekandeasutuste kogemusi.
Pärast hommikust mõttetööd suundusime Tõrvasse, kus meie teejuhtideks olid valla sotsiaalosakonna juhataja Taimo Tugi ja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees Tiiu Vips. Üheskoos külastasime Tõrva haiglat, mis pakub üldhooldusteenust. Asutus asub muinsuskaitse all olevas vanas majas, mida on püütud viimastel aastatel renoveerida. Lisaks füüsilisele keskkonnale mõjutavad hoolealuste käekäiku kindlasti ka töötajad ja nende suhtumine oma töösse. Toodi välja, et asutuses tööjõu voolavusega suurt probleemi ei ole, ka hooldajate töötasu on piirkonnas konkurentsivõimeline ega jää alla maakonna keskmise palgale.
Edasi näitasid kohalikud võõrustajad meile sotsiaalosakonna tööruume, mis asuvad vallavalitsuse ülejäänud ruumidest eraldi. Õdusas nõupidamiste ruumis arutasime pikemalt sotsiaaltransporditeenuse olulisust väiksemates asulates: Tõrva vallas on palgal oma sotsiaaltranspordi autojuht, kes kuulab ära ka reisijate mured. Käsitleti juba hommikusel koosolekul jutuks tulnud pikaajalise hoolduse võimalikke rahastusskeeme ning omavalituse sotsiaaltöötajate erialase hariduse tähtsust.
Jalutasime ka Tõrva keskväljakuni, tegime pilte Volodõmõr Zelenskõi liivakujuga ja nautisime suviselt sooja ilma.
Rõõm oli kohtuda kohalike sotsiaaltöö tegijatega ning väljasõit andis võimaluse luua uusi kontakte.
Tõrva sotsiaalkomisjoni esimees, kes teeb oma tööd tõelise pühendumisega, sai meie väljasõidust innustust ja võttis plaani korraldada ka oma valla inimestele väljasõit Põhja-Eesti omavalitsustesse, et tutvuda sealsete sotsiaaltöötajate ja hoolekandeasutustega.
Ajakirja toimetus tänab kolleegiumi liiget Meeli Tuubelit, kes organiseeris meie kohtumisi ja oli kohalikuna Valgamaal teejuhiks.
Väljasõitu kajastas ka Lõuna-Eesti postimees.