Perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused
19. mail riigikogus vastu võetud perehüvitiste seaduse ja töölepingu seaduse muudatused aitavad koroonakriisist puudutatud värskeid lapsevanemaid, toetavad surnult sündinud laste vanemaid ning muudavad peretoetuste maksmise sujuvamaks 16–19-aastase lapse edasiõppimise korral.
Merlin Murumets
laste ja perede osakonna nõunik, sotsiaalministeerium
Vastuvõetud seaduseelnõuga muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamist nii, et peale haigus- ja hoolduslehel oldud aja arvatakse arvestusperioodist välja ka töötukassas töötuna arvel oldud aeg. See võimaldab vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest põhjustatud väiksema vanemahüvitise tõttu ning aitab koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajatel paremini toime tulla.
Töötuna arvel olnute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. See ajutine meede jõustub 1. juulist ning kehtib 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Hüvitise väljamaksmise korraldab sotsiaalkindlustusamet, inimesed ise ei pea tegema selleks midagi.
Sünnitoetust hakatakse maksma surnult sündinud laste vanematele ja laiendatakse ka vanemahüvitise maksmise tingimusi. Isadel, kes ei ole kasutanud õigust täiendavale vanemahüvitisele ja isapuhkusele enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, tekib õigus isa täiendavale vanemahüvitisele ka pärast lapse surnult sündimist. Emadel, kel ei ole õigust sünnitushüvitisele, tagatakse lapse surnult sündimise korral õigus vanemahüvitisele 30 kalendripäeva alates lapse sünnist. Oluline on, et lapsevanemad saaksid kurva sündmuse järel võimaluse üksteist toetades leinata ning katta ka osaliselt tehtud kulusid. Jätkub arutelu, millises riiklikus registris jäädvustada surnult sündinud lapse nimi. Muudatused jõustuvad selle aasta 7. juunist.
Muutub ka peretoetuste väljamaksmise kord lapse edasiõppimise korral. Kui põhikooli lõpetab 16-aastane või vanem, või laps, kes saab enne uue õppeaasta algust 16-aastaseks, makstakse peretoetusi septembri lõpuni lapse õppimise tingimuste täitmist kontrollimata. Kontrollima hakatakse alates oktoobrist, kui info selle kohta on jõudnud ka Eesti Hariduse Infosüsteemi. Nii välditakse lünka peretoetuste maksmisel. Seegi seadusemuudatus jõustub selle aasta 7. juunist.