Miks on oluline kaasata last võrgustikutöösse?

---

Ükskõik kui pädevad on spetsialistid, kes lapsega seotud probleeme lahendavad, ei saa nad otsustada tema eest, mis on talle parim, sest oma elu ekspert on igaüks ise. Ainus võimalus leida parim ja toimiv lahendus, on kaasata laps temaga seotud otsuste langetamisse ning kuulata, mida ta vajab.

Võrgustikutöö ja selle tähtsus

Lastekaitses on võrgustikutöö eri valdkondade spetsialistide ning organisatsioonide ühine tegevus. Eesmärk on tagada laste heaolu ja turvalisus. Seda tuleks rakendada, kui laps vajab täiendavat tuge või kaitset, näiteks kui on väärkohtlemise või hooletusse jätmise kahtlus. Spetsialistide koostöö on hädavajalik, et kindlaks teha probleemi ulatus ja pakkuda lapsele kaitset. Vaimse tervise probleemide korral aitab psühholoogide, psühhiaatrite ja sotsiaaltöötajate koostöö, et pakkuda lapsele ja perele terviklikku tuge.

Kaasamine aitab langetada paremaid otsuseid, sest sageli teab laps oma vajadusi ja olukorda kõige paremini.

Võrgustikutööst on abi ka koolis, kui õpetajate, koolipsühholoogide ja sotsiaalpedagoogide koostöö aitab leida lahendusi õpiraskuste, kiusamise ning kohanemisprobleemide korral. Spetsialistide koostööd läheb tarvis ka pereprobleemide korral, nagu lahutus või perevägivald, aga ka siis, kui vajatakse abi pereliikme sõltuvushäire tõttu. Erivajadustega lapsele kindlustab spetsialistide koostöö vajalikud teenused ja toe. Lapse hoolduse või eestkoste üle otsustamisel on tähtis tagada tema parimad huvid, kriisiolukordades on vajalik kiire ja koordineeritud koostöö, et pakkuda abi ning tuge.

Lapse kaasamine võrgustikutöösse on edu alus

Uuringud on näidanud, et laste hääl jääb sageli kuulamata ja nende arvamust ei arvestata lastekaitsetöös piisavalt. Ehkki rahvusvaheliselt on viimastel aastakümnetel pööratud rohkem tähelepanu laste osalemisele võrgustikutöös, ei ole seda lastekaitses veel piisavalt rakendatud. See on vastuolus ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikliga 12, mis selgelt sätestab lapse õiguse osaleda teda mõjutavates protsessides. Ka lapsed tõid uuringus välja, et nad ei tundnud end piisavalt kuulatuna, isegi kui nendega vesteldi, ei arvestatud nende arvamusega otsuste langetamisel. (Falch-Eriksen ja Toros 2022)

Kaasates lapse võrgustikku, mis on kokku kutsutud tema vajaduste arutamiseks, tekitame usalduse, mis hiljem võib viia parimate lahendusteni. Lapsel on õigus avaldada oma seisukohti ja mõjutada otsuseid, mis teda mõjutavad. See annab talle võimaluse ise otsustada oma elus toimuva üle. (Paron 2021) Lapse osalemine lastekaitsetöös pakub talle võimaluse õppida vastutustundlikkust, suhtlemist, konfliktide lahendamist ja otsustusprotsessides kaasa rääkimist. Kaasamine aitab langetada paremaid otsuseid, sest sageli teab laps oma vajadusi ja olukorda kõige paremini. Lapse arvamuse kuulamine aitab leida asjakohaseid lahendusi, tekitades ka tunde, et ta on väärtuslik ja tema arvamust austatakse. Kindlasti on see enesehinnangu ja heaolu tugev alustala.

Lastekaitsetöötajad peavad oma tegevust kohandama

Laste kaasamine võrgustikutöösse on oluline, kuid keeruline ülesanne. Siiski on see äärmiselt kasulik nii lastele endile kui ka ühiskonnale. Iga laps on erinev, seega on oluline pakkuda individuaalset tuge ja juhendamist, arvestades vajadusi ning olukordi. See võib hõlmata nii hariduslikku, sotsiaalset kui ka emotsionaalset tuge.

Lapse kaasamine nõuab koolide, noortekeskuste, sotsiaalteenuste osutajate, meditsiiniasutuste, huvikoolide ja kogukondade tugevaid partnerlussuhteid. Need võimaldavad rakendada terviklikku toetust ja jagada ressursse. Tähtis on, et võrgustiku iga liige mõistaks oma rolli ja aitaks selle kaudu last toetada. Lapse kaasamine võrgustikutöösse peaks hõlmama ka kogukonda. Nii saab laps osaleda piirkondlikes teenustes, vabatahtlikus töös ja muus tegevuses, mis aitab tunda, et ta kuulub kogukonda ja on väärtustatud. Muutusteni jõudmiseks saab ära kasutada lapse tugevad küljed ja tema võimed.

„Ringist välja“ võrgustikutöö mudel sobib suurepäraselt lapse kaasamiseks ja annab märgatavaid tulemusi.

Lapse kaasamine on pikaajaline protsess, mis peab jätkuma ka siis, kui noor hakkab iseseisvamalt otsuseid langetama. See tagab tema pikaajalise toetamise ja eduka teekonna. Tähtis on jälgida ja hinnata lapse võrgustikutöösse kaasamise tulemusi. See aitab mõista, milliste meetmete ja programmide rakendamine on kõige mõjusam ning vajadusel neid kohandada.

Lapse kaasamine võrgustikutöösse võib olla keeruline, kuid see toob kaasa märkimisväärseid positiivseid muutusi tema elus. See aitab lapsel ületada takistusi ja võimaldab kasvada vastutustundlikuks ning produktiivseks täiskasvanuks.

Tuleb arvestada, et lapse kaasamiseks otsustamisse tuleb planeerida rohkem aega. Ka vajavavad lastekaitsetöötajad koolitusi, et oskuslikult lapse osalemist toetada.

Tihti võib see saada takistuseks, sest lastekaitsetöötajate aeg on väga piiratud ja sageli on nad ülekoormatud. Tuleb ka muuta nn traditsioonilisi võimusuhteid, et tekitada ruum laste osalemiseks: see võib põhjustada konflikte spetsialistide vahel, mida olen oma töös ka kogenud. Lastekaitsetöötaja peab olema valmis kohandama tegevust iga lapse vajaduste alusel.

Toimiva mudeli keskmes on laps

Sotsiaalkindlustusameti algatusel on Eestis kasutusel „Ringist välja“ mudel, mis sobib suurepäraselt kõigi laste toetamiseks. Sellel on selge struktuur ja käsitlus, mida ongi vaja laste kaasamisel ja koos nendega võrgustikutöö parandamisel. Selle mudeli põhimõtteid rakendades muutub lapse kaasamine võrgustikutöös tavaliseks. „Ringist välja“ mudelit kasutatakse ka siis, kui juhtum on jäänud kauaks spetsialisti lauale: seda rakendades on edukalt lahendatud koguni kaheksa kuni kümme aastat kestnud lood, kui noor jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ega saanud sellest spiraalist enam muud moodi välja.

See on intensiivne võrgustikutööl põhinev meetod, millega toetatakse noori, kellel esineb keskmise või kõrge tasemega riskikäitumist.

Muutusteni jõudmiseks saab ära kasutada lapse tugevad küljed ja tema võimed.

Osalen ka ise last toetavates võrgustikes üle Eesti, kus kasutatakse eespool nimetatud mudelit, ning võin kinnitada, et selle mudeli suur eelis on läbi mõeldud lapse kaasamine. Minu teada ei ole sellist käsitlust varem lastekaitsetöös kasutatud. Nii mõneski võrgustikus, kus olen varem osalenud, kippus töö olema korraldatud nii, et spetsialistid said kokku, tegid tööd kindla plaani ja struktuurita ning tagatipuks ei kaasanud peret, lapsest rääkimata. See aga ei toimi ja ajab lapse veel rohkem segadusse, sest ta ei mõista, kes teda toetavad ja mida tehakse.

„Ringist välja“ mudeli tähtis osa on ka kindel struktuur. Juhtumite lahendamine on üles ehitatud nii, et laps ja tema vanemad oleks kohe kaasatud ja kursis võrgustiku iga sammuga. See tekitab usalduse spetsialistide, lapse ja vanemate vahel. Sealt edasi on palju lihtsam hakata otsima toetusmeetmeid ja parimaid lahendusi lapse toetamiseks ning aitamiseks. Laps saab endale valida usaldusisiku (või see kujuneb välja aja jooksul), kes seisab kindlalt tema vajaduste eest võrgustikus ja teeb ka eraldi tööd lapse vajaduste, eesmärkide ning unistuste elluviimiseks. Kõnealune võrgustikutöö mudel sobib suurepäraselt lapse kaasamiseks ja annab märgatavaid tulemusi.

Kaasamine ja võrdõiguslikkus on demokraatia alustalad

Demokraatia põhineb võrdõiguslikkusel ja kaasatusel, kus igaüks, olenemata east, peaks saama osaleda ühiskonna asjade arutamises ja otsustamises. See tähendab, et ka laps, olenemata vanusest, peaks olema kaasatud otsustesse, mis teda mõjutavad. Lapse osalemine on tähtis ka tema heaolu ja enesehinnangu tagamiseks.

Kui laps õpib juba varases eas oma arvamust avaldama ja osaleb kogukonnas, arendab see vastutustundlikkust, suhtlemisoskust ja enesekindlust. Lisaks tekib arusaam demokraatia põhimõtetest ja oma kohast ühiskonnas. Lapse osalemine peaks olema kesksel kohal igas ühiskonnas, et tagada tema täisväärtuslik kaasatus ja heaolu. Tihti kuuleme, aga ei kuula, mis ongi kõige suurem kitsaskoht lastega töötamisel.

Rohkem infot sotsiaalkindlustusameti rakendatava „Ringist välja“ mudeli kohta leiab siit. Loe ka artiklit „Nooresõbralik ja kogukonnateadlik „Ringist välja“ võrgustikutöö“.

Viidatud allikad

Falch-Eriksen, A., Toros, K. (2022, toim.) Lastekaitsetöö ja lapse osalusõigus.

Lapse õiguste konventsioon. (1991). I osa, artikkel 12. Riigi Teataja, 1996, 16, 56.

Paron, K. (2021). Lapse osalemine teda puudutava küsimuse otsustamisel. Kuidas hinnata lapse küpsust ning anda tema arvamusele kohane kaal? Juridica, 9, 647−657.