Mäluhäiretega inimeste toetamisest isikuabini – koduteenus Keilas

Koduhooldusteenus on vanim sotsiaalteenus, mida Keilas elanikele pakume. Aastaid oli see muutumatu, sisaldades abi eakatele, kes said kodus hakkama ja vajasid peamiselt abi väljaspool kodu, nt toidu ja ravimite toomist. Märkasime ammu, et palju pered, kes hooldavad suure hooldusvajadusega lähedasi, jäävad tegelikult hätta, kuid saime neid vaid toetada, vormistades lähedase hooldajaks või pakkudes ajutise lahendusena võimalust olla ravil õendushaiglas.

Suur proovikivi koduteenuste osutamisel oli ka dementsusega inimeste toetamine: küll ei soovinud mõni tunnistada abi vajalikkust, küll tekkisid probleemid usaldusega, ega osanud ka meie selles olukorras alati targalt tegutseda. Kui kodus enam hakkama ei saadud, tuli leida koht hooldekodus.

Mäluhäiretega inimeste päevakeskus

Aastal 2017 külastasime koos kolleegidega Brüsselis tegutsevat dementsusega eakate päevakeskust ja nägime, kui lihtsate vahenditega saab osutada teenust, millest oleks abi tegelikult väga paljudele inimestele. Aasta hiljem avanes võimalus taotleda raha Euroopa sotsiaalfondist ja paljuski selle toel kohandasime ruume, võtsime tööle kaks tegevusjuhendajat ning avasime viie kohaga päevahoiuteenuse dementsusega inimestele. 

Tegevusloa taotlemisel selgus, et tegevusjuhendaja kutsetunnistega inimene ei sobigi päevahoiuteenuse osutajaks ja pidime oma töötajad ümber koolitama hooldajateks. Selle nõudega aga ei tahaks sugugi nõustuda, sest eelkõige mäluhäiretega inimestele teenuse osatamine eeldab teadmisi, mis hõlmavad inimese muutunud kognitiivsete protsesside mõistmist, oskust muutusi märgata ja pakkuda asjakohast tuge. 

Päevahoiuteenusel on väga oluline igapäevarutiini kujundamine.

Tähtis on leida teenuse kasutajatele sisukas tegevus, mis oleks nende kognitiivse võimekuse kohane ega alavääristaks neid haiguse tõttu. Hooldamine ja aitamine on päevahoiu klientidele teisejärguline, see on selles ametis tegutseva spetsialisti üks loomulik kutseoskus. Suureks abiks päevahoiuteenuse kujundamisel on olnud dementsuse kompetentsikeskuse tegevusterapeudi Hanna-Stiina Heinmetsa nõuanded.

Päris kiiresti saime aru, et ainult päevakeskusest ei piisa, et pakkuda tuge peredele, kes hooldavad mäluhäirega lähedast. Praegu osutame teenust kombineerituna sotsiaaltranspordiga, toome ja viime inimesi päevahoidu. On ka selline võimalus, et hooldustöötaja käib inimese kodust läbi ja vaatab, et ta oleks hommikul söönud, korralikult riides ning uks lukustatud. Sama ringi teeme ka õhtul ja mõne kliendi juurde ka nädalavahetustel, aidates kõigis tavapärastes koduhoolduse toimingutes. Pole ju mõtet osutada teenust poolikult, kui inimene jääb õhtul või nädalavahetusel ikka abita.

Suureks abiks teenuse koordineerimisel on veebirakendus, mille abil saame jälgida hooldusteenuse osutamist ja vajadusel töö kiiresti ümber korraldada.

Päevahoiuteenusel on väga oluline igapäevarutiini kujundamine, mis toetab nii mäluhäirega inimesi kui ka töötajaid, kes samuti vajavad tuge, et vaimselt mitte väsida argipäevas, mille juurde kuulub ka see, et mõne inimese jututeemad pidevalt korduvad. Päevane tegevus sisaldab ühist kohvilauda, liikumist õues või võimlemist, lauamänge, laulmist või muusika kuulamist, mäluharjutusi ja käelist tegevust.

Isikuabiteenus

Projektide toel oleme astunud julgeid samme ka isikuabiteenuse osutamisel peredele, kes hooldavad füüsilise puudega või suure hooldusvajadusega lähedasi.

Meie isikuabi kliendid on inimesed, kes vajavad igapäevast abi trauma või progresseeruva haiguse tagajärjel ning vanemaealised, keda pereliikmed kodus hooldavad. Võimaldame teenust kasutada kuni kolm korda päevas ja seitse päeva nädalas. Teenuse sisu on hügieeniprotseduurid, mähkmete vahetamine, lamatiste hooldamine, toidu serveerimine ja abi söömisel, abi ravimite võtmisel, pesemine, riietamine jpm, mida inimene vajab kodus toimetulekuks.

Suureks abiks selle teenuse koordineerimisel on veebirakendus, mille abil saame jälgida hooldusteenuse osutamist ja vajadusel töö kiiresti ümber korraldada, kui teenust ei vajata või teenuse osutamine võtab planeeritust rohkem aega. On ka kliente, kelle juures käivad korraga kaks töötajat, et füüsilist koormust inimese pesemisel jagada. Hooldustöötajad töötavad summeeritud töögraafiku alusel seitse päeva nädalas, pikk ja lühike nädal, tööpäeva pikkus on 12 tundi.

Isikuhooldusega koduteenus täiendab omastehooldajate hoolitsust.

Selles töös on asendamatud abilised koduõed, kellega tehakse tihedat koostööd, ja koduhooldust osutavad erafirmad, kes meie töökoormust vähendavad, pakkudes asendust nädalavahetustel ja vajadusel ka koolis või töökohas, kui see on inimesele vajalik.

Siiski on selle teenuse osutamisel väga palju muutujaid: klientide või lähedaste haigestumised, töötajate haigestumised, koolitused, puhkused, mis teevad töö koordineerimise keeruliseks. Pole harv ka olukord, et hooldus- või valdkonnajuht osutab ise teenust.

Keerulised kaalumiskohad

Isikuabiteenuse osutamine on suur vastutus. Keeruline on otsustada, kellele on õigustatud osutada teenust seitse päeva nädalas. Me ei soovi ega suudagi olla alternatiiv hooldekodule, kui inimene vajab hoolt pidevalt. Kindlasti ei tohiks isikuabi osutamise kriteerium olla ainult teenuse maksumus, eriti tööealiste inimeste korral, kellele koduhoolduse alternatiiv on praegu vaid üldhooldekodu.

Praegu on meie kriteerium see, et isikuhooldusega koduteenus täiendab omastehooldajate hoolitsust ja meie abita ei tohiks inimene jääda oma kodus hätta või hooldamata. Paraku nihkub hooldamise raskuskese siiski rohkem meie töötajate suunas. Sageli kogeme, et pereliige või teenuse saaja on jõudnud olukorda, kus ainus toimetulev hooldaja ongi meie töötaja, kuid sobiva hooldekodu leidmisest ei soovita isegi rääkida. Emotsionaalselt on raske öelda inimesele või pereliikmele, et peame olukorra ümber hindama ja leidma lahenduse ööpäevaringse hooldusena. Et olla paremini valmis sellisteks olukordadeks, peame üle vaatama oma hindamismeetodid ja lepingud: teenust osutama hakates peavad olema selged osaliste rollid, kohustused ja vastutus. 

Kõik, kes valdkonnas töötavad, teavad, et hea hooldustöötaja on kulla hinnaga!

Senistele kogemustele toetudes pakume teenuseid võimalikult paindlikult ja kombineerituna, näiteks isikuabi kasutaja võib mõne päeva veeta päevahoius, hooldustöötaja aitab poest toidu tuua ja koristada, sotsiaaltransport toob ja viib, lisaks pakume toitlustamist koju viimisega. Klientide turvalisuse tagamiseks oleme kasutusele võtnud tehnilisi lahendusi (andurid, turvanupud).

Koduhooldus on suurt pädevust nõudev töö

Kõige keerulisem ülesanne teenuste arendamisel on leida hooldustöötajad, kes seda tööd on valmis tegema. Eeldame, et hooldustöötaja, kes pakub kliendi kodus isikuabi, on füüsiliselt heas vormis, sõidab autoga, oskab vilunult kasutada abivahendeid (sh tõstukeid), valdab ergonoomikavõtteid, oskab märgata tervisemured ja nende korral abi osutada, suhtleb kenasti klientide, lähedaste ning perearstidega, on rahulik, rõõmus ja väsimatu! Kõik, kes valdkonnas töötavad, teavad, et hea hooldustöötaja on kulla hinnaga! 

Püüame töötajaid toetada, pakkudes supervisiooni, koolitusi, igal nädalal saame kokku ja kuulame üksteise muresid ja rõõme, teeme ühisüritusi, varustame töötajaid tööriiete ja vahenditega. Aga ikka on oht, et aina paisuvad hooldekodud nad üle ostavad, pakkudes rohkem meeskonnatuge ja makstes töötasu ka öötundide eest.

Ajal, kui eesmärk on riigis soodustada koduteenuse osutamist, peaksime palju paremini ette valmistama hooldustöötajaid tegelikuks tööks koduhoolduses. Hooldustööd ei saa õppida veebi teel ja ühe päevaga ei saada selgeks ergonoomika põhitõdesid. Koolituse hinnad on väga kõrged, mis paneb tööandjat kaaluma, kas saata uus töötaja baaskoolitusele, teadmata, kui kauaks ta jääb sellele töökohale. 

Õpime ja areneme õnnestumiste ning ebaõnnestumiste kaudu.

Soovin, et ühiskond väärtustaks enam hooldustöö tegijaid, võimaldades spetsialiseerumist tööks haiglas, hooldekodus või koduhoolduses ja aitamaks erinevaid kliendigruppe. Peame välja töötama pädevustel põhineva astmestiku abihooldajast hooldusjuhini, kes peab samuti praktilist tööd tundma ja oskama juhendada. 

Püüame ka oma koduhooldustöö üles ehitada nii, et isikuabitöötajad ei peaks koristama või toitu koju tassima, vaid tööülesanded on jagatud vastavalt töötaja oskustele. Katsume nügida kliente ka selles suunas, et suuremad ostud tehtaks veebi teel ja kodu korrastamisel leitaks abi koristusfirmadelt.

Me ei ole arendustegevuses sugugi peatunud, vaid soovime lähiajal viia kogu dokumentatsiooni, alates hindamisest ja hooldusplaani täitmisest kuni aruanneteni, veebikeskkonda. Kaalume ka tehisintellekti kasutamist, et aruandlus ja kokkuvõtted sünniksid automaatselt, võimaldades töötajatel pühendada rohkem aega inimestega tegelemisele. Õpime ja areneme õnnestumiste ning ebaõnnestumiste kaudu, kuid usun, et alati jääb kõige tähtsamaks hea koduteenuse mõõdupuuks inimlikult soe ja professionaalne hooldustöötaja.

Artikkel on avaldatud Euroopa Sotsiaalfondi TAT-i „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ toel (SFOS 2021-2027.4.09.23-0002).