Lipusüsteem – juhend laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks ja sellele reageerimiseks

 

 

 

 

 

 

---

Täiskasvanutel võib olla keeruline rääkida laste ja noortega seksuaalkäitumisest.Seksuaalsus on aga laste ja noorte arengu loomulik osa. Interneti ja nutitelefonide abil pääsevad lapsed kergesti ligi seksuaalkäitumist puudutavale infole, mille mõjul võivad nad käituda viisil, mida peab oskama hinnata, et sellele asjakohaselt reageerida.

Kui laps käitub oma ea kohta ebasobivalt, ei tohi teda tõrjuda, süüdistada või tema käitumist eirata, sest see ei toetaks tema turvalist eakohast arengut ja võib tahtmatult sellist käitumist kinnistada. Oluline on toetada lapse seksuaalset terviklikkust ehk võimet seada piire ja arvestada teiste seatud piiridega ning ühiskonna väärtuste ja normidega. See ennetab ja vähendab väärkohtlemist.

Seksuaalsus on inimese osa alates sünnist. Lapseeas on seksuaalsus seotud enda ja ka teiste keha avastamisega, selle üle imestamisega, uurimisega, kehaga seotud piiride tundmaõppimisega, puudutuste ja tunnete kogemise ja nendega toimetuleku harjutamisega, samuti tavade ja ühiskonnaelu reeglite järgimise harjutamisega (Tarkvanem.ee, i.a).

Juhendi tutvustamine Eestis

Belgia seksuaaltervise kompetentsikeskuses Sensoa töötati 2010. aastal välja abistav juhend „Lipusüsteem” laste ja noorte seksuaalkäitumise hindamiseks ja sellele reageerimiseks. Juhend sisaldab mitmeid töövahendeid, mis aitavad täiskasvanuil lahendada olukordi päriselus.

2017. aastal asus Hollandi seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste kompetentsikeskus Rutgers koostöös Sensoaga meetodit rahvusvaheliselt tutvustama ning selleks aastaks on see sotsiaalkindlustusameti, Tartu Ülikooli ja Tervise Arengu Instituudi koostöös eestindatud. Meetodit aitab tutvustada ja koolitajaid välja õpetada justiitsministeerium.

Lipusüsteemi saavad oma töös rakendada asendushoolduse kasvatajad, lastekaitsetöötajad, politsei, õpetajad, noorsootöötajad ja teised lastega kokku puutuvad spetsialistid.
Nimetus „Lipusüsteem” viitab neljale lipule ning teistele selle meetodi osadele nagu hindamiskriteeriumid; laste eakohase seksuaalkäitumise arengutabel; näidisillustratsioonid ja juhised reageerimiseks.

Kriteeriumid ja nende hindamine

Juhendi abil saavad spetsialistid tüüpilisi olukordi hinnata ning arutada, kuidas nendele reageerida. Abistava elemendina tulevad appi eri värvi lipud, mis tähistavad käitumise sobivust: roheline on eakohane loomulik käitumine, kollane ebasobiv, nn piiripealne käitumine, punane on lubamatu käitumine, mille puhul on oht, et laps võib endale või teistele haiget või kahju teha, ja must on täiesti lubamatu käitumine, millega kaasneb märkimisväärne kahju.

Lastevahelise, aga ka lapse ja täiskasvanu vahelise käitumise hindamise aluseks on kuus kriteeriumit (vt ka joonis 1).

1. Nõusolek – kõik asjaosalised annavad tegevuseks teadliku ja täieliku loa. Kui üks osaline eksitab, tüssab, jätab teise ebakindlasse olukorda või käib liialt peale, ei saa eeldada kõigi täielikku nõusolekut.
2. Vabatahtlikkus – vabatahtliku ja sunniviisilise tegevuse piiri ei ole täpselt sõnastatud, kuid kui laps või noor osaleb tegevuses vastumeelselt või survestab ise teist osalema, ei ole tegu vabatahtlikkusega. Vastu tahtmist osalemist võib mõjutada ka manipuleerimine, võrgutamine, premeerimine, aga ka ähvardamine ja väljapressimine. Ka alkoholi ja narkootiliste ainete mõju all ei ole osalemise vabatahtlikkus tagatud, sest sel juhul on inimese enesekontroll nõrgem.
3. Võrdsus – asjaosalistel peab olema võrdne võim, ilma et üks pool teist survestaks või teise üle domineeriks. Võrdsus puudutab muu hulgas näiteks vanust, teadmisi, intelligentsust, välimust, võimu, elukogemust, küpsust või staatust.
4. Arengu- või eakohasus – laps või noor ilmutab seksuaalkäitumist, mida võib oodata tema eas või tema bioloogilisel, psühholoogilisel ja emotsionaalsel tasemel inimeselt. See põhineb teadusuuringutel ja on kirjeldatud „Lipusüsteemis” sisalduvas arengutabelis.
5. Tausta sobivus – käitumine on ebasobiv, kui see kaasinimesi häirib või solvab. Seetõttu on oluline kontekst, milles mingi käitumine aset leiab. Nt avalikus kohas, kus viibib ka teisi inimesi, kehtivad avaliku moraali reeglid ja igasugune käitumine ei tarvitse olla vastuvõetav. Samuti võib oma osa olla kultuurilistel iseärasustel – perekondlikel tavadel, subkultuuril ja kultuuril (etnilised, religioossed, kultuurilised, isiklikud väärtused ja normid).
6. Eneseaustus – käitumine ei või kahjustada lapse ja noore eneseväärikust. Seksuaalkäitumine võib olla füüsiliselt, psüühiliselt või sotsiaalselt kahjulik lapsele või noorele endale. Ta võib saada haiget, tunda end alandatuna, sattuda riskiolukordadesse, mõistmata täielikult, millised on ta oma soovid ja piirid. Samuti võib noor endale või teistele teha kahju teiste piire ületades, nii et saavad kahjustada suhted või maine. Sageli ilmnevad negatiivsed tagajärjed alles aja möödudes, mida laps ei oska ette näha.

Käitumisele reageerimine

Hindamisele järgnevad juhised, kuidas ühel või teisel juhul oleks õige reageerida. Eesmärk on leida lapsega ühine keel ja jõuda koos selgusele, milline on sobiv käitumine. Samm-sammult üles ehitatud reageerimise juhis aitab täiskasvanul rääkida keerulisel teemal, sõnastada nähtud käitumine ja tuua välja, mis on selles eakohast ja põhjendada, mis ei ole sobiv.

Vajaduse korral tehakse lapsega kokkulepped. Loomulik käitumine tähistatakse rohelise lipuga. Sellele võib ka reageeritama jätta või soovi korral anda tagasisidet, et see on sobiv. Kollase lipuga tähistatud käitumise puhul lisandub arutelu selle üle, mis ei sobi, ja lepitakse kokku, kuidas edaspidi käituda.

Punase lipu puhul tuleb eelnevale lisaks tugevdada järelevalvet, juhtida tähelepanu varem toimunud vestlustele, anda selgelt sõnastatud tagasisidet, et selline käitumine on lubamatu, ning kui laps keelust üle astub, võib lisanduda hariduslike mõjutusvahendite rakendamine. Vajaduse korral tuleb teavitada lastekaitset, politseid vms (nt helistada lasteabi telefonile).

Musta lipu puhul tuleb eelnevale lisaks rakendada kokkulepitud mõjutusmeetmeid ja teatada juhtunust lastekaitsesse või politseisse.

Näide „Lipusüsteemi” meetodi rakendamisest kollast värvi käitumise puhul

Peaaegu kõigil noortel on kogemusi seksuaalsete mängude või grupis esinevate olukordadega. Mõnikord võib seltskond aidata häbelikkusest ja piinlikkusest üle saada, kuid võib tekitada ka survet teha asju, mida noor teha ei soovi. Rühm võib anda ka noorele vabaduse kasutada teise noore inimese suhtes lubamatut seksuaalkäitumist.

Seksuaalkuritegude uurimisel on poisid välja toonud järgmisi motiive: nali, kõva mehe mängimine, soov osaleda, staatuse tõstmine, võimalus kiidelda.

Hindame pildil oleva poisi käitumist kriteeriumite abil:

• Nõusolek: +/- . Ei ole selge, kas tüdruk seda soovis või kas ta andis poisile teadliku nõusoleku.
• Vabatahtlikkus: +/- . Ei ole selge, kas poiss ise soovis tüdruku rindu katsuda. Nii poiss kui ka tüdruk võisid olla mängus surve all.
• Võrdsus: +/- . Noored on võrdsed, aga grupp võib survet avaldada.
• Arengu- või eakohasus: + . Seksuaalsed mängud on selles vanuses normaalsed.
• Tausta sobivus: + . Käitumine leiab aset privaatses magamistoas ja sõprade seas.
• Mõju eneseaustusele: +/- . Käitumine võib kahjustada noorte eneseaustust. Nad võivad end hiljem halvasti tunda.

Kollase lipu korral on käitumine piiripealne, olukorda võib püüda lahendada vestluse abil. Näiteks võib täiskasvanu reageerida järgmiselt.

1. Poisi ja tüdrukuga rääkides: „Kas on lõbus osaleda mängus, mille ülesannetest ei saa keelduda? Kõik on korras seni, kuni ise soovid ülesannet täita. Sa ei tohiks lasta end sundida osalema milleski, mida sa teha ei soovi. Kui teised sind survestavad, ei ole see õige. Ja seetõttu on sul ka täielik õigus ülesande täitmisest keelduda.”
2. Ülejäänud noortega rääkides: „Selle mängu mõte on üksteist proovile panna, milles ei ole midagi halba. Aga kedagi ei tohi sundida seksuaalseteks tegevusteks. Milles võiksime nüüd kokku leppida?”
3. Õpetaja või toetava täiskasvanuga rääkides: „Noored katsetavad palju, nende mängud võivad olla ka seksuaalse alatooniga. Kuid kellegi sundimine selleks ei ole vastuvõetav. Tegutsege nii, et poiss seda mõistaks ning hoolitsege selle eest, et ta seaks oma käitumisele piirid.” Näiteks saab poisiga vestelda juhtunust ja küsida, kas see oli lõbus kõigi jaoks või tundis keegi end ebamugavalt; selgitada, et tal on täielik õigus ülesande täitmisest keelduda.
4. Pikaajaline strateegia: püüdke meeles pidada normaalset seksuaalset arengut ja õpetada noortele, mis käitumine on lubatud ja mis mitte.

Meetodi kasutusvõimalused

Hollandis ja Belgias on „Lipusüsteemi” meetodit kasutatud ka noorte endiga arutelugruppe korraldades. See on aidanud noortel mõista, mis on sobiv ja mis mitte ning ennetada sel viisil nende sattumist ohvri või survestaja rolli.

Lipusüsteemi kohta tehtud uuringud näitavad, et seda kasutavad spetsialistid tunnevad, et on suutelised laste ja noorte eakohast ja turvalist seksuaalset arengut toetama ning suudavad seksuaalkäitumist paremini hinnata, teemat arutada ning asjakohaselt reageerida.

Lipusüsteemi üks oodatav tulemus on veel see, et laste ja noortega töötavate organisatsioonide juhid tagavad toimivad korralduslikud tingimused seksuaaltervise hoidmiseks ja lubamatu seksuaalkäitumise ennetamiseks ning organisatsioonil on kokkulepped, kuidas ennetada lubamatut seksuaalkäitumist ja toetada lapse turvalist arengut.

Lipusüsteemist võib olla kasu ka lapsevanematele, sest see õpetab laste seksuaalkäitumist hindama ja sellele reageerima. Laste seksuaalkäitumise vahetu hindamise ja reageerimise juhistele lisaks on „Lipusüsteemi” raamatus lühidalt kirjeldatud ka lapse seksuaalkäitumise arengut pikaajaliselt toetavaid strateegiad. Näiteks muuta „roheline” käitumine tavaliseks, juhendada last netis ettetuleva valimisel, õpetada tundeid reguleerima, arendada empaatiat ja südametunnistust, oskust rääkida seksuaalsusest jm.

Ka pikaajaliste kasvatusviiside puhul on lipud olulised – sõltuvalt sellest, mis värvi lipp lapse käitumisele antakse, lisandub üha rohkem kasvatusviise või strateegiaid käitumise mõjutamiseks.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2020

---

Tänan artikli valmimisele kaasa aidanud „Lipusüsteemi” juhendi toimetajaid Kai Parti, Tiia Pertelit ja Keete Janterit.

„Lipusüsteemi” kohta saab lähemalt lugeda sotsiaalkindlustusameti veebilehelt www.palunabi.ee, kus on sellele eraldi rubriik. Raamatuid jagatakse koolitustel osalevatele spetsialistidele. Kontaktisik on sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste teenuse juht Keete Janter, keete.janter@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Vaata ka Dr. Kai Parti intervjuud 27.02.2020. Terevisioonis.

Viidatud allikad

Frans, E. (2020). Lipusüsteem: laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine. Tallinn: Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi.
Lipusüsteemi rahvusvaheline koduleht www.flagsystem.org.
Seksuaalkasvatus. (i.a) Tarkvanem portaal. https://tarkvanem.ee/seksuaalkasvatus