Lastega töötavad spetsialistid saavad lapse muresid märgata varakult

Lastekaitseseaduse kohaselt on kõigil kodanikel kohustus abivajavat last märgata ja temast teavitada. Seda saab teha, pöördudes kohaliku omavalituse lastekaitsetöötaja poole. Teine võimalus on võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti lasteabiga telefonil 116 111, e-kirjaga või alustades veebivestlust Lasteabi veebilehel. Hädaohus olevast lapsest ehk lapsest, kelle elu või tervis on ohus, tuleb viivitamata teatada hädaabinumbrile 112.

Oleme välja töötanud teavitusvormid lastega töötavatele spetsialistidele, mida saab täita ja edastada Lasteabi veebilehel. See peaks veelgi lihtsustama abivajavast lapsest teatamist. 

Teavitusvormid on üks täiendav võimalus, mida saab kasutada lisaks senistele teavitamisviisidele. Spetsialist saab sisestada vormi oma kontaktandmed ja anda märku valmisolekust osaleda võrgustikutöös.

Lastekaitseseaduse muudatus suunab varakult märkama

Eelmisel aastal korraldatud lasteabi tulemuslikkuse uuringus osalejad tõid välja, et laste ja perede probleemide varajaseks märkamiseks on Eestis tarvis lastega töötavaid spetsialiste võimestada ning julgustada neid probleemidest teavitama ja kohe sekkuma (Karolin jt 2024).

Oleme välja töötanud teavitusvormid lastega töötavatele spetsialistidele, mida saab täita ja edastada Lasteabi veebilehel.

Selle aasta alguses jõustus lastekaitseseaduse muudatus, mille kohaselt on § 27¹ nimetatud lastega töötavad spetsialistid, kellel on tulenevalt oma erialast ja kutse- või tööülesannetest eriline hoolsuskohustus, kuna tal on oskused ning paremad võimalused märgata abivajavat last ja temast teatada. Kõnealused spetsialistid on näiteks haridus-, tervishoiu- ja ohvriabitöötajad ning teised, kes puutuvad töös või kutsetegevuses lastega vahetult kokku.

Lastekaitseseaduse täienduse eesmärk on märgata lapse muret võimalikult vara ja leida talle abi. Ka peaks tõhusamaks muutuma lastega töötavate spetsialistide ja lastekaitsetöötajate koostöö abivajavate laste märkamisel ning abistamisel. See peaks kujundama olukorra, et last toetatakse enne, kui probleemid süvenevad. Sageli on just lapsega kokku puutuvad spetsialistid need, kes märkavad esimesi ohumärke, olgu need muutused lapse käitumises, terviseseisundis või vägivallamärgid lapse kehal.

Abivajava lapse ära tundmist toetavad materjalid ja koolitused

Alati ei pruugi olla selge, kas tegemist on ikka abivajava lapsega. Selleks et paremini mõista abivajadusele viitavaid märke on sotsiaalkindlustusamet välja töötanud abistavad „Neli toetavat küsimust“, mis aitavad otsustada, kas olukord nõuab lastekaitsetöötaja kaasamist. Lisaks leiab Lasteabi lehelt ka märkamist ja teatamist toetava plakati ning hulgaliselt muud teemakohast teavet ja materjale spetsialistidele, lastele ning lapsevanematele.

Lastekaitseseaduse muudatus soodustab lastega töötavate spetsialistide ja lastekaitsetöötajate koostööd.

Teadmisi aitab täiendada e-kursus „Abivajava lapse ja noore märkamine ning abistamine“. Kutsume kõiki spetsialiste seda läbima. Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna ennetustiim on valmis lapse heaolu ja abivajaduse teemadel ka koolitama, korraldama töötubasid või osalema ümarlaudades ning aruteludes. Võtke meiega ühendust ja kaasake oma ettevõtmistesse! Meie teavitustegevuse täpsem info ja kontaktid on lehel Teavitustegevus | Lasteabi.

Lapse heaolu peab olema esikohal

Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes lapse abivajadust märkab, kuid sellest ei teata. Oluline on teatada ka juhul, kui abivajadus ei näi justkui piisavalt suur ega olda päris veendunud, kas tegemist on abivajava lapsega. Kui on tekkinud kahtlus ja märgatud murettekitavaid muutusi, tuleb murest igal juhul teada anda. Info kontrollimine ja abivajaduse hindamine jääb lastekaitsespetsialisti hooleks.

Abivajavast lapsest teatamiseks on asutustes välja kujunenud erinevad moodused, näiteks suulised kokkulepped, kehtestatud kord ja kirja pandud käitumisjuhised, teavitamine kontaktisiku kaudu, otsesuhtlus lastekaitsespetsialistiga. Kõik need lahendused on õiged ja teretulnud, tähtis on, et asutuse töötajad teaksid neist kokkulepetest ja juhistest ning info abivajavast lapsest jõuaks võimalikult varakult lastekaitsetöötajateni. 

Kahjuks esineb juhtumeid, et teade abivajavast lapsest ei liigu asutusest välja. Peljatakse ka konflikti lapse vanematega, kohtukutset või kardetakse oma asutuse maine pärast. Lastega töötavatele spetsialistidele peab alati esmane olema lapse heaolu: kui näeme, et see on ohustatud, peame reageerima ja vajaduse korral sellest teatama.

Andmekaitse ei takista abivajavast lapsest teatamist

Kohalikule omavalitsusele, sotsiaalkindlustusameti lasteabile ja politseile võib lapse või tema seadusliku esindaja teadmise ja nõusolekuta teatada abivajavast lapsest, lisades lapse ja last kasvatava isiku andmed, ja vajadusel edastada täpsema info, mis lapse abivajadust kirjeldab ning põhjendab tema pärast tekkinud muret, sh on lubatud edastada eriliigilisi (delikaatseid) isikuandmeid. 

Lastega töötavatele spetsialistidele peab alati esmane olema lapse heaolu.

Kõnealustel haldusorganitel on lubatud isikuandmeid töödelda seaduses ette nähtud avalike ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Muudele isikutele, asutustele või organisatsioonidele (nt kodanikuühendused), kellele ei ole seadusega antud isikuandmete töötlemise õigust, võib lapse isikuandmeid edastada üksnes lapse ja/või tema seadusliku esindaja nõusolekul (Andmekaitse inspektsioon ja lasteombudsman 2021).

Vajaduse korral võib abivajavast lapsest teataja jääda anonüümseks. Teataja andmed ja teatamise fakt jäävad salastatuks, kui ei ole tegemist süüteomenetlusega. Anonüümsuse tõttu võib aga kannatada teate usaldusväärsus ja kontrollitavus ning seetõttu võimalus last abistada ja kaitsta. Oma nime ja muude kontaktandmete jagamine võimaldab lastekaitsetöötajal teate esitajaga lisainfo saamiseks ühendust võtta, jagada teavet juhtumimenetluse algatamise kohta ning kaasata teda võrgustikutöösse.

Teate liikumine kohalikus omavalitsuses

Pärast abivajavast lapsest teate saamist on kohalikul omavalitsusel kohustus teha kümne päeva jooksul otsus, kas algatada juhtumikorraldus või jätta see algatamata. Lapse abistamiseks tuleb esmalt välja selgitada teabe olulisus, lapse abivajaduse ulatus ja sekkumise vajadus, mille tarbeks kogub ja analüüsib lastekaitsetöötaja mitmesugust teavet nii lapse kui ka tema pere kohta. 

Vajaduse korral võib abivajavast lapsest teataja jääda anonüümseks.

Kui on võimalik lapsele ühekordse meetme rakendamisega abi pakkuda, siis alustatakse lihtmenetlus, kui aga sellest ei piisa, siis algatatakse juhtumimenetlus. Kui lastekaitsetöötaja otsustab algatada juhtumimenetluse, tehakse põhjalik abivajaduse hindamine, mille käigus analüüsitakse erinevaid kaitse- ja riskitegureid, et selgitada välja, missugust tuge ja abi laps vajab, ning need tagada. Lastekaitsetöötaja võib teate esitajale jagada teavet menetluse alustamise kohta ja kaasata ta võrgustikutöösse, kui seda on vaja lapse heaolu toetamiseks.

Igal võrgustikuliikmel on kindel tegevusala ja kokkulepitud ülesanded.

Lastekaitse võrgustikutööd võib kirjeldada kui juhtumipõhist lapse ja perekonnaga kokku puutuvate eri valdkondade spetsialistide ja organisatsioonide koostööd lapse heaolu ja turvalisuse tagamiseks. Igal võrgustikuliikmel on kindel tegevusala ja kokkulepitud ülesanded. 

Koostööd on vaja, et kindlaks teha probleemi ulatus, tagada juurdepääs infole, tekitada ja jagada vahendeid, keskenduda ühise probleemi lahendamisele ning kavandada ja pakkuda sobivat tuge lapse abivajaduse vähendamiseks. Lastekaitsetöös juhib võrgustiku tegevust enamasti lastekaitsetöötaja. Võrgustikku võivad kuuluda nt laps, lapsevanem, politsei- ja piirivalveameti esindaja, haridusasutuse esindaja, tervishoiutöötaja, psühholoog, pere tugitöötaja jt.

Lastega töötavad spetsialistid on abivajava lapse varajasel märkamisel väga olulised. Aitäh kõigile, kes on abivajavat last märganud, teda toetanud ja temast teatanud.

Igaühest võib sõltuda kellegi elu. Märkame ja toetame iga last tema mure korral!