Liigu edasi põhisisu juurde
Sisukaart
Sotsiaaltöö

Lapse abivajaduse eelhindamise arendus STAR-is

Korraldus

Märgata tuleb iga abivajavat last ja lastekaitsetöötajate vastutus on suur. Keerulise töö hõlbustamiseks on sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri uuendamisel esimese uue teenusena loodud lapse abivajaduse eelhindamise arendus.

Merli Laur
Merli Laur
sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna peaspetsialist

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu ehk infosüsteem, mis on välja töötatud sotsiaaltööks juhtumikorralduse põhimõtete alusel. Elektroonne töökeskkond peaks aitama sotsiaaltöötajal oma tööd hõlpsalt korraldada: osutada inimestele abi sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse järgi on registri vastutav ja volitatud töötleja alates 2019. aasta kevadest sotsiaalkindlustusamet.

Lastekaitseseadus näeb ette, et igaüks, kes märkab abivajavat last, peab sellest teatama kohalikule omavalitsusele (KOV) või lasteabi telefonil. Kui info abivajavast lapsest jõuab KOV-i töötajani, on lastekaitsetöötajal kümme päeva aega, et anda lapse abivajadusele esmane hinnang. See tähendab, et lastekaitsetöötaja peab nende päevade jooksul langetama otsuse, kas lapse abistamiseks piisab lihtmenetlusest ehk olukorra fikseerimisest ja mõne konkreetse üksikmeetme rakendamisest või tuleks algatada juhtumimenetlus, kui lapsel on vaja ulatuslikku ning sageli pikaajalisemat toetust. Seda esmase hinnangu andmise protsessi nimetatakse abivajaduse eelhindamiseks.

STAR-i arhitektuur on vananenud ja tehniline võlg suur

STAR-is puudub asjakohane funktsionaalsus, seetõttu tehakse eelhindamine teisi süsteeme kasutades ja erineva hindamismetoodikaga. Osa olulist infot abivajavate laste kohta jääb STAR-i sisestamata. Puuduliku andmestiku tõttu on oht, et lastekaitsetöötaja ei arvesta lapse abivajaduse hindamisel ja selle üle otsustamisel kõiki asjaolusid ning laps ei saa tuge ega teenuseid, mida ta tegelikult vajab. Lisaks kulub lastekaitsetöötajal andmete haldamiseks eri süsteemides palju aega ja see on ebaefektiivne. 

STAR võeti kasutusele 2010. aastal. Infosüsteemile on pidevalt uut funktsionaalsust lisatud, ent selle arhitektuuri ei ole kümne aasta jooksul oluliselt uuendatud. Tegu on monoliitse pärand- ehk legacy-süsteemiga, mille tehnoloogia ja eelkõige kasutajaliides, on vananenud. Vanadel süsteemidel puudub tugi, seega ei ole nende kasutamine enam majanduslikult mõistlik.

Lapse abivajaduse eelhindamise arendus (LAEH) on esimene teenus, mis uude STAR-i loodi. Arendusprojekti oli kaks peamist eesmärki:

  1. Kujundada lapse abivajaduse eelhindamise protsess ja luua STAR-i asjaomane funktsionaalsus, et lapse abivajaduse hindamise kogu ahela saaks terviklikult talletada ja lastekaitsespetsialistil oleks abivahend, mille alusel teha kaalutletud otsus lapsele sobiva abi tagamiseks.
  2. Vabaneda STAR-i tehnoloogilisest võlast ja alustada üleminekut uuele mikroteenustel põhinevale ning uue kasutajaliidesega arhitektuurile. See võimaldab edaspidi lihtsamat, kiiremat ja turvalisemat arendust ning paremat kasutajakogemust.

Sotsiaalkindlustusametile on arendusprotsessis olnud suureks toeks TEHIK. Projekti arenduspartner on OÜ Iglu, kes on pakkunud uusi ja mugavaid lahendusi. Analüüsi olid 2021. aastal kaasatud Nõmme linnaosa, Lasnamäe linnaosa, Elva vald, Võru linn, Rakvere linn, Narva linn, Järva vald. Oma soovid ja ettepanekud esitasid ka Pärnu linn, Saue vald, Tartu linn ning Lääne-Harju vald. Prototüübi testimises osalesid Narva linn, Kadrina vald, Rakvere linn, Türi vald, Lääne-Harju vald, Tartu linn, Järva vald, Kambja vald, Võru linn, Viljandi linn, Elva vald, Toila vald.

Arendusprotsessis jätkati valitud KOV-idega, et saada parimad alusandmed ja selgitada välja kasutajate ootused.

STAR-i uus kasutajaliides on toonud kesksele kohale subjekti ehk lapse profiili, mis koondab lapse andmed riiklikest andmebaasidest ja STAR-i varasematest menetlustest.

Arenduse tulemusena võeti kasutusele uus kasutajaliides, mis toob uuendusena lapse profiili vaate, kaasvastutaja lisamise võimaluse, teadete mugava edastamise ja eelhindamise võimaluse. Uuendusena saab valida lapse olukorra kirjeldamiseks kuni kolm märksõna, kuvatakse ajajoon, kus on märgitud tegevus lapsega, võimalik on alustada menetlus anonüümse lapsega. Kui tuleb teade abivajava lapse kohta, kelle isikut ei ole võimalik kindlaks teha, saab pöördumise registreerida anonüümse lapse alla. Kui hiljem lapse andmed selguvad, saab süsteemis muuta selle isikustatud menetluseks.

STAR-i uus kasutajaliides on toonud kesksele kohale subjekti ehk lapse profiili, mis koondab lapse andmed riiklikest andmebaasidest ja STAR-i varasematest menetlustest. Selline ülevaade kiirendab oluliselt spetsialisti igapäevatööd, pakkudes ajakohase ja tervikliku ülevaate lapse käekäigust. Oluliselt on lihtsustatud esmase pöördumise registreerimist ja lihtmenetluse alustamist. Kogu edasine tegevus ja küsimused on kasutajal võimalik juba järjest n-ö profiili lehel märkida. Vaikimisi salvestatakse kogu kasutaja tegevus lapsega seotud avatud menetluse alla, sest enamasti saab tegevust alustada subjekti profiili lehelt ja selle nägemiseks on kasutajal vaja algatada menetlus.

Lasteabi teadete suunamine

Lasteabil on võimalik suunata teade abivajava lapse kohta konkreetse kohaliku omavalituse lastekaitsespetsialisti töölauale või kohalikule omavalitsusele. Seega on muutunud sotsiaalkindlustusameti lasteabi ja KOV-i lastekaitse spetsialisti omavaheliste teade edastamine ja vastuvõtmine lihtsaks ning kiireks. Lasteabile on loodud eraldi lasteabi roll, millel on suuremad kasutajaõigused. See on tingitud sellest, et töövälisel ajal täidab kohaliku omavalitsuse rolli sotsiaalkindlustusamet, kellel peab olema kiire ülevaade võimalikust abivajavast lapsest.

Uude kasutajaliidesesse tuuakse kõik politsei- ja piirivalveameti teated, mis on seotud lapsega (abivajav laps, hädaohus olev laps, lähisuhtevägivalla ohver) ja kuvatakse STAR-i uuel töölaual.

Pöördumise sisestamisel on vaja märkida ära pöördumise prioriteet:

  1. hädaohus laps (laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist);
  2. abivajav laps (laps, kelle heaolu on ohus; on tekkinud kahtlus, et teda väärkoheldakse; ta on jäetud hooletusse; tegemist on lapse õigusi rikkuva muu olukorraga; lapse käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu);
  3. muu lastekaitsega seotud menetlus.

Uuendusena hakkab abivajava lapse pöördumise registreerimisel programm arvutama, kui palju on aega, et teha otsus, kas algatada juhtumimenetlus. Kehtiva lastekaitseseaduse kohaselt on selleks aega kümme päeva. Kui kümme päeva saab täis, kuid otsust ei ole tehtud, muutub see kuupäev punaseks.

Abivajaduse eelhindamine

Uus funktsioon STAR-is annab võimaluse kasutada abivajaduse eelhindamise rakendust, mis lihtsustab ja struktureerib abivajaduse tuvastamist. Eelhindamine lihtsustab juhtumimenetluse algatamise otsust: see aitab otsustada, kas on vaja algatada juhtumimenetlus või on last võimalik abistada üht meedet rakendades. Pöördumise sisestamisel hakkab jooksma aeg, mida kuvatakse kasutaja töölaual.

Eelhindamine põhineb lapse heaolu hindamise kolmnurgal: lapse arenguvajadused, vanemate suutlikkus, pere ja keskkond. Lapse heaolu kolmnurga ja kategooriate ning teemade sisu kohta saab lugeda lähemalt lapse heaolu hindamise käsiraamatust.

Juhtumimenetluse algatamine on lastekaitsetöötaja kaalutlusotsus, mida eelhindamine teha aitab.

Igas kategoorias on alateemad, millele tuleb eelhindamise käigus esialgne hinnang anda. Näiteks tervis, haridus jne (vt joonis 1). Iga teema juures on lühike kirjeldus, millele on oluline mõelda sellele teemale hinnangut andes.

Eelhindamise konkreetsele teemale hinnangut andes tuleb juhinduda järgnevast:

  • vastus „jah“ – lapsel esineb selles valdkonnas probleeme;
  • vastus „ei tea“ – puudub info, et sellele valdkonnale hinnang anda;
  • vastus „ei“ – selles valdkonnas ei esine probleeme.
Lapse abivajaduse eelhindamine STARis
Joonis 1. Lapse abivajaduse eelhindamine

Kui abivajaduse eelhindamise vorm on täidetud ja igale punktile on esialgne hinnang antud ning info sisestatud, kuvab programm hinnangutest koondülevaate. Sellest näeb, millistes valdkondades võib probleeme esineda.

Eelhindamise tulemuste kuva STARis
Joonis 2. Eelhindamise tulemused

Hindamise tulemusena saab otsustada, kas laps vajab põhjalikumat abivajaduse hindamist ja abistamist, s.t kas on vajadus algatada juhtumimenetlus või saab lapse abivajaduse rahuldada ühekordse meetme rakendamisega. Juhtumimenetluse algatamine on lastekaitsetöötaja kaalutlusotsus, mida eelhindamine teha aitab. Ei ole kindlat kriteeriumi, mitu võimalikke probleeme kinnitavat jah-vastust on juhtumimenetluse algatamise aluseks – eelkõige loeb kirja pandud info ja abivajaduse ulatus.

Uut STARi arendust saab kasutada loodetavasti 2023. aasta jaanuarist. Tehniliste ja muude küsimuste korral saab sotsiaalkindlustusameti nõustajatega ühendust võtta STAR kasutajatoe kaudu.