Lääne-Harju vallas on esikohal inimene ja tema keskkond
Lääne-Harju valla elanike arv on viimastel aastatel pidevalt suurenenud, mis kinnitab, et vald on ligitõmbav ja kõigi võimalustega elukoht. Sellele on kaasa aidanud tähelepanu lastega peredele, eakate kaasamine, abivajajate suunatud tugiteenused, samuti rohevalla eesmärkide seadmine.
sotsiaalosakonna juhataja, Lääne-Harju vallavalitsus
kommunikatsioonijuht, Lääne-Harju vallavalitsus
Elanike arvu suurendamine ei ole eesmärk omaette, vaid soovime kõigile tagada parima elukeskkonna. Meie vallas on kesksel kohal inimene ja keskkond igas mõttes.
Uus omavalitsus tekkis haldusreformi ja nn sundliitmise teel, seetõttu polnud kokkuleppeid ega kavasid, kuidas ja mis mudeliga eri valdkondades tegutseda. Kõik endised omavalitsused olid omanäolised ja erineva suurusega. Seetõttu algas uue hoolekandesüsteemi loomine olukorra selgitamisest. Arusaadav, et piirkondade võimekus ja vahendid ning seega ka taustsüsteem on erinenud. Sotsiaaltöös seadsime uue süsteemi väljatöötamisel esmaseks isiku abivajaduse. See tähendab näiteks, et lisaks universaalsetele sotsiaaltoetustele panime rõhku sissetulekust sõltuvate toetuste mitmekesisusele.
Sotsiaalabi osutamise oleme korraldanud piirkondlikult. Meil on neli teeninduspiirkonda ja igas oma teeninduspunkt, kus töötavad sotsiaaltööspetsialistid ja hooldustöötajad. Sellise töökorralduse eesmärk on hoida teenused inimese elukoha lähedal ja tagada sotsiaaltöötajale abivajaduse parem ülevaade kohapeal.
Lastekaitsetöötaja kutsub end külla
Möödunud aasta septembris alustas sotsiaalosakonna kooseisus tööd lastekaitsetalitus, kus töötavad kuus spetsialisti. Talituse ellukutsumise taga on aasta-aastalt kasvanud töökoormus ja soov abistada lapsi võimalikult sihipäraselt ning kiiresti. Varajase märkamise kõrval on lastekaitses üha suurem rõhk ka ennetustööl.
Laste ja perede abivajadus on erinev, mõnikord piisab ärakuulamisest ja nõustamisest. Igal juhul julgustavad lastekaitsetöötajad vanemaid või teisi lähedasi pöörduma lastekaitse poole pigem varem kui hiljem. Lihtsam on lahendada väikesi muresid, kui püüda ohjata suureks paisunud probleeme.
Lastekaitsetöö korraldamisel oleme samuti lähtunud teeninduspiirkondadest: moodustatud on kaks tiimi ehk kolm ametnikku tegutsevad piirkonnas. Niimoodi tagatakse sujuv üksteise asendamine ja ühine infoväli.
Lastekaitsetalituse ellukutsumise taga on soov abistada lapsi võimalikult sihipäraselt ning kiiresti.
Info võimaliku abi vajava lapse kohta jõuab lastekaitsetöötajani väga sageli koolist või lasteaiast. Seetõttu peame oluliseks võrgustikutööd. Just koostöö arendamiseks oleme juurutanud kohtumiste sarja „Lastekaitsetöötaja kutsub end külla“. Igal õppeaastal kohtuvad lastekaitsetöötajad kõigi lasteasutuste – kümne lasteaia ja kaheksa kooliga. Tutvustatakse oma töömeetodeid ja lepitakse kokku koostöö põhimõtted. Selline infovahetus on ennast õigustanud ja mõjunud positiivselt ühiste eesmärkide saavutamisel lapse abistamisel. Selle mõte on lapse ja noore arengu, tema võrgustiku ning haridustee toetamine haridus- ja sotsiaalvaldkonna lõimitud koostöös.
Hea elukeskkond lastega peredele
Valla haridusasutuste juures tegutseb neli tugipesa (Risti–Padise, Vasalemma–Rummu, Paldiski ja Laulasmaa), kus kokku on ametis 26 tugispetsialisti. Nende hulka kuuluvad sotsiaalpedagoog, eripedagoog, psühholoog ja logopeed. Just tihedas suhtluses tugispetsialistidega liigub info ja leitakse lapsele parim lahendus.
Kahe viimase aasta viiruspuhangust tingitud elukorraldus on mõjutanud suurel määral just lastega peresid. Juurde on tulnud psühholoogilisi pingeid nii lastele kui ka lapsevanematele. On tunda, et laste emotsionaalne seisund on habras. Vanemad ootavad rohkem majanduslikku toetust, suunamist pereteraapiasse ja psühholoogi juurde.
Lastekaitsevaldkonnas aitab eesmärke seada ka 2021. aasta lõpus valminud heaoluprofiil. Osalesime Tervise Arengu Instituudi juhitud katseprojektis, et saada ülevaade, mis mõjutab inimeste, sh laste ja perede heaolu kogu elukaare ulatuses.
Selleks et meie lastel oleks mõnus elukeskkond ja piisavalt kodulähedast huvitegevust, investeeris vald möödunud aastal mänguväljakute ehitamiseks 100 000 eurot. Paldiskis, Padisel, Ämaris ja Rummu alevikus on avatud noortetoad, kus pakutakse põnevat lastele suunatud tegevust.
Meie põhiline ja enim nõutud tegevus lapse ning pere toetamisel on
- lapsevanemate nõustamine (teenuste, tugirühmade ja koolituste kaudu);
- lapsevanemate koolitus vanemlusprogrammis „Imelised aastad“;
- lapse ja pere suunamine psühholoogi, terapeudi vm spetsialisti juurde;
- tugiisiku teenuse tagamine lapsele ja noorele;
- koostöös SOS Lastekülaga peretugevdusprogramm abivajava lapse perele.
Uus tugikeskus ja suurte kogemustega hooldekodu
Oluline verstapost valla sotsiaalvaldkonna arengus on 2020. aasta alguses Lääne-Harju valla tugikeskuse avamine. Endise Ämari põhikooli hoonesse rajati tugikeskus, mille põhiülesanne on eluruumiteenus. Lisaks toetatakse ja juhendatakse igapäevaelu asjus elanikke, kes seda vajavad. Tugikeskuses on koha leidnud inimesed, kes elasid varem väga kehvades tingimustes või puudus neil kindel eluase. Samuti on seal leidnud elukoha inimesed, kes on kaotanud kodu õnnetuses või on olnud suured üürivõlgnikud. Esimesel korrusel tuleb tuba jagada kaaslasega, teisel korrusel on minikorterid, mis sobivad ka lastega leibkonnale. Lisaks on tulevikus plaanis asutada sinna päevakeskus, kus leiaks tegevust nii eakad kui ka erivajadusega inimesed.
Meie hoolekandesüsteemile lisab väärtust valla hooldekodu. Väikeses alevikus valla piiri ääres tegutseb juba 18 aastat Karjaküla sotsiaalkeskus, mille ülesanne on pakkuda üldhooldusteenust. See hõlbustab teenuse kättesaadavust ja aitab vajaduse tekkimisel kiiresti reageerida ning paindlikult tegutseda. Ligi 50 kohaga hooldekodus on pooled valla elanikud ja teine pool täitunud naabervaldade inimestega.
Inimese heaolu oleneb suuresti looduskeskkonnast
Inimese sotsiaalne heaolu sõltub oluliselt looduskeskkonnast. Sellest tõsiasjast lähtudes pöörame suurt tähelepanu jätkusuutlikkusele ja loodusväärtuste hoidmisele. Nii sai Lääne-Harju vallast rohevald ja see on üks edukamaid näiteid, kui suuri muutusi võib teha aktiivne kogukond. Rohevalla idee panid idanema keskkonnast hoolivad kogukonnaliikmed, kes soovisid sellest arendada vallaülese liikumise. Vallavalitsus võttis ideest kohe kinni ja järk-järgult on keskkonnahoid üsna kesksel kohal kõigis valdkondades.
Rohevalla üks olulisemaid suundi on üleminek ringmajandusele.
Me ei taha olla rohevald vaid paberil, mistõttu räägivad teod rohkem kui kõlavad laused. Keskkonnaga arvestamises peame aga ise eeskujud olema, et suurendada teadlikkust nii meie ettevõtjate, elanike, kooli- ja lasteaialaste kui ka külastajate hulgas. Sotsiaalvaldkonnas on alati esikohal inimene. Rohevallas on samamoodi: inimese heaolu oleneb ju suuresti looduskeskkonnast. Mida puhtam see on, seda parem on inimeste nii füüsiline kui ka vaimne tervis.
Rohevalla üks olulisemaid suundi on üleminek ringmajandusele. See ei ole pelgalt ettevõtjate termin, kes peavad ressursside kasutust jälgima ja tootma võimalikult keskkonnasõbralikult ning nii, et tooteid saaks kergemini parandada või hiljem materjali taaskasutada. See on miski, millele saab kaasa aidata meist igaüks. Näiteks ei ole tänapäeval tabu anda riideid ja jalanõusid taaskasutusse või osta neid kasutatuna, vastupidi, sellest on saanud omamoodi uus liikumine. See avab võimalusi ka neile, kes on hinnatundlikumad. Mida rohkem on asjade ringlemine normaalsus, seda kiiremini kaob ka kunagine iganenud arvamus, justkui oleks see midagi, mida teeb vaid keegi teine. Sestap ongi meie sõnum, et asjade ringlusse andmine on vägagi tervitatav, mitte mingisugune sotsiaalse alatooniga tegevus.
Taaskasutus koostöös erasektoriga
Oleme ka ise usinad taaskasutajad. Hea näide on meie koostöö Tallinkiga, kes on andnud meile oma hotellide vanad, kuid korralikud kardinad, millest meie usinate õmblejate näppude all sünnivad valla juba ikooniliseks saanud poekotid. Me soovime olla ka esimene kilekotivaba vald, sestap oleme neid vastupidavaid poekotte jaganud oma elanikele, samuti partneritele ja vallavalitsuse külalistele.
Paar aastat tagasi avatud Lääne-Harju valla tugikeskus sai sisustuse samuti Tallinkilt, täpsemalt hotellitubadest. Tegemist oli renoveerimisel tubadest ära võetud mööbliga, mis sobis tugikeskusesse kui valatult.
Tallinkiga koostöö kõige hilisem näide on aga möödunud aasta sügisest. Glasgows toimus ÜRO kliimakonverents, kus korraldustiimi liikmeid majutas ka parvlaev Romantika. Selleks telliti täiendavalt 600 uut madratsit, mis aga pärast konverentsi üle jäid. Just neid pakuti Lääne-Harju vallale kui juba varasemale heale koostööpartnerile. Nüüd on leidnud ja leidmas madratsid endale uued kohad nii valla sotsiaal- ja huviasutustes kui ka inimeste kodudes.
Kilekotivabaduse poole püüdlemisel aitas mullu ka koostöö Ironman Tallinnaga, kes andis võistlejatele tellitud, kuid kasutuseta jäänud lõpetajate särgid vallale, et kohalik „õmblusvabrik“ saaks neist valmistada korduvkasutatavaid sussikotte. Need pilkupüüdva kujundusega ja vastupidavad kotid jagatakse valla koolidesse, et suurendada laste ning noorte keskkonnateadlikkust ja leida kottidele praktiline kasutus. Ironman kinkis ka võistlustest üle jäänud treeningukotid kõigile eelmisel aastal koolidebüüdi teinud ehk esimese klassi lastele. Kottide tootmine annab tööd ka õmblejatele. Seega: mitut moodi kasulik algatus.
Kogukonna toidukapid
Rohevallas on oluline küsimus ka toidujäätmed ning nende tekke vältimine. Mullu avasime kolm toiduringluskappi, mis on oluliselt aidanud vähendada toidujäätmete teket vallas. Kaks päikeseenergial töötava külmutusseadmega toidukappi on Paldiskis ja Laulasmaal ning üks õuetemperatuuril kapp Leholas. Need kapid paigutati kogukonnaalgatuse Roheline Vald eestvõttel, ideele panid õla alla nii vallavalitsus kui ka ettevõtjad. Kappide valmimisele aitasid kaasa Alexela ja Sunly City ning neid täidavad kohalikud kauplused ja inimesed. Toitu võivad kapist võtta kõik soovijad, kappi hooldavad kindlad kogukonnaliikmed. Praeguseks on toidukapid sedavõrd hästi toimima hakanud, et täidetud kapid tühjenevad üsna ruttu, mis ongi eesmärk. Selle kogemuse vastu tunnevad huvi ka teised omavalitsused, mis oligi meie teine eesmärk piirkonna toidujäätmete vähendamise kõrval. Esimene kõhklus, kas inimesed suhtuvad kappi kui sotsiaalabisse, mitte kui keskkondlikku algatusse, kadus kiiresti.
Väga oluline sihtrühm keskkonnateadlikkuse suurendamisel ja edasiandmisel on eakad. Koostöös keskkonnaministeeriumiga alustasime eelmisel aastal eakatele mõeldud jäätmekoolidega. Paaritunnisel loengul tutvustas keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma igapäevase jäätmekorralduse põhitõdesid ja tutvustas ka riigi plaane. Esimene loeng toimus novembri lõpus Paldiskis, käesoleval aastal on need kavas ka valla teistes piirkondades. Kuna jäätmekorraldus käib ajaga kaasas ja muutub, on seaduste rägastikus keeruline orienteeruda eriti neil, kes iga päev internetti ei kasuta. Siis ongi kõige parem minna kohale, kohtuda ja vahetult saada vastused ka küsimustele. Just küsimuste rohkust arvestades võib julgelt väita, et niisugune koolitamine on väga vajalik. Vähe tähtis pole ka, kui kiiresti ja mõjusalt selles vanuserühmas info liigub.
Rohelise energiaga kõrgete elektrihindade vastu
Lääne-Harju vallal on kavas hakata rajama taastuvenergiaparke avalikus kasutuses hoonetele, et hoogustada roheenergia kasutuselevõttu. Õigupoolest on avalikel hoonetel taastuvenergia tootmist juba ka alustatud. Näiteks on saanud viimase kahe aasta jooksul päikeseenergiajaamad oma katusele Karjaküla sotsiaalkeskus ja Ämaris asuv Lääne-Harju valla tugikeskus. Strateegiline plaan on varustada igal aastal üks vallale kuuluv hoone päikeseenergiat tootva jaamaga.
Leiame, et see ei peaks piirduma üksnes vallale kuuluvate hoonetega, vaid võiks laieneda ka kogukonnahoonetele. Taastuvenergia tootmine on Lääne-Harju üks tunnus. Selleks on meil väga head tingimused. Juba praegu on Pakri poolsaarel suur tuulepark ja kavandatakse veel kaheksa tuulegeneraatori püstitamist.
Lääne-Harju vald on juba varem teinud tulevikku vaatava keskkonda silmas pidava otsuse ja toetab taastuvenergia tootmist: Paldiski poolsaarel töötavad tuule- (63 MW) ja päikesepargid (2 MW) toovad kasu nii vallale, kogukonnale kui ka puhtama keskkonnana kogu Eestile.
Mis on Lääne-Harju valla sotsiaaltöö väärtus?
Võib kindlalt väita, et sotsiaaltöö väärtus on meie töötajad, kes iga päev on eesliinil. Sotsiaaltööga tegelevad otseselt 20 inimest: sotsiaaltööspetsialistid, hooldustöötajad, lastekaitsetöötajad ning allasutuste kolleegid.
Kahtlemata tuleb ka sotsiaaltöös teha plaane ja seada eesmärke. Meie valdkonna omapäraks võib siiski pidada seda, et peame olema valmis ootamatusteks. Viiruse leviku tõttu kujunenud eriolukord oli kõigile uudne ja ka energia hinnatõusu leevendavaid meetmeid rakendati ning kohandati sotsiaaltöö kaudu.
Sotsiaalvaldkonna omapäraks võib siiski pidada seda, et peame olema valmis ootamatusteks.
Lääne-Harju vald oli üks esimesi, kes hakkas energiatoetuse taotlusi vastu võtma. See algas 4. jaanuaril ja paar esimest nädalat oli eelkõige vaja nõustamist. Kolme esimese kuuga menetlesime üle seitsmesaja taotluse. Kahtlemata oli see töötajatele oluline töökoormuse suurenemine. Protsessi jagamine viie töötaja vahel õigustas ennast ja võib öelda, et kõik on võimalik. Selliste olukordade kaudu areneme ka ise töötajatena.
Ka hiljuti puhkenud sõda Ukrainas ja sõjapõgenike Eestisse ning sh meie valda tulek on kahtlemata olnud paras proovikivi. Kiiresti suutsime töö korraldada nii, et tuleksime toime nii vallaelanikele kui ka valda lisandunud sõjapõgenikele abi ja toe tagamisega.
Viimased kaks aastat on toonud plaanivälist tegevust ja lisakatsumusi, aga meie meeskond on vastu pidanud. Oleme nende aastatega koos karastunud, üksteist usaldama õppinud ja valmis järgmisteks väljakutseteks.
Kindlasti on oluline ka koostöö riigi, teiste omavalitsuste ja muude asutuste ning organisatsioonidega.
Lääne-Harju vallast
Lääne-Harju vald asub Loode-Eesti rannikul Harjumaa lääneosas. Naaberomavalitsused on Keila linn ja Harku vald idas, Saue vald lõunas ning Lääne-Nigula vald läänes.
Lääne-Harju vald tekkis Eesti halduskaardile 24. oktoobril 2017 pärast kohalike omavalitsuste valimisi Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linna liitmisel.
Omavalitsuse pindala on 646 km². Vallas elas 1. märtsi seisuga 13 045 inimest.
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö nr 2/2022