Kuressaare Hoolekanne ja selle uuendusmeelne meeskond
Kuressaare Hoolekande töötajaid iseloomustavad pühendumus, empaatiavõime ja oskus ning soov teha meeskonnatööd. Üheskoos võeti kasutusele tarkvararakendus, mis hõlbustab töötegemist ja hoiab kokku töötaja aega. Niisamuti aidatakse ühisel jõul ja parimal viisil oma piirkonna abivajajaid.
juhataja, Kuressaare Hoolekanne
Kuressaare Päevakeskus avati 1999. aasta jaanuaris ning linna päevakeskusest ja sotsiaalmajast moodustati 1. septembril 2003 SA Kuressaare Hoolekanne. 2016. aasta suvel lõpetas SA oma töö ja selle asemel moodustati linnavalitsuse allasutus Kuressaare Hoolekanne, kes võttis üle sihtasutuse töötajad ja teenused. 1. jaanuarist 2018 on Kuressaare Hoolekanne Saaremaa vallavalitsuse allasutus, kuhu kuulub praegu kokku kaheksa maja üle Saaremaa valla. Seitsmes majas pakutakse eluruumi- ja ühes päevakeskuse teenust.
Meie eesmärgid ja teenused
Kuressaare Hoolekande põhieesmärk on sotsiaalteenuste osutamine rahvastikuregistri järgi Saaremaa vallas elavatele eakatele, puuetega inimestele, toimetulekuraskustes isikutele ja peredele, et paranda nende toimetulekuvõimet ja võimaldada huvitegevustes osalemist.
Kvaliteetsete ja pidevalt arenevate teenustega soovime aidata kaasa Saaremaa elanike elukvaliteedi tõusule ning toimetulekuraskuste vähendamisele ja kergendamisele.
Meie töötajad on suurepärased inimesed, kes armastavad oma tööd ja on sellele pühendunud. Meeskonna väärtused sõnastasid töötajad koos ja need on: ausus, meeskonnatöö, empaatia, tolerantsus ja turvalisus. Praegu töötab Kuressaare Hoolekandes 75 töötajat, teenuseid osutame rohkem kui 1000 inimesele üle Saaremaa valla.
- Igapäevaelu toetamise teenust saame pakkuda 30 inimesele. Teenusega kujundame iseseisvat toimetuleku- ja tööoskust ning juhendame sotsiaalsete suhete loomisel ja hoidmisel.
- Toetatud elamise teenust on võimalik pakkuda 20 inimesele. Neid juhendame igapäevaelu ja majapidamise korraldamisel, teenuse saajaid valmistatakse ette iseseisvaks elamiseks, et tagada nende sotsiaalne toimetulek ja lõimumine.
- Sooja toidu viime tööpäeviti koju neile, kes vajavad sellist abi oma kehva tervise, funktsioonihäire või elukeskkonna tõttu. Teenust kasutab Kuressaares üle 75 inimese. Koduhooldajad viivad sooja toitu koju ka valla teistes kohtades elavatele inimestele.
- Tugiisikuteenust osutatakse 16 perele, kes ei tule oma elu ja kohustustega toime sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu. Lastega peredele püüame pakkuda tuge laste kasvatamiseks turvalise keskkonna loomisel.
- Pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga soovime taastada tööharjumust, soodustada iseseisvat toimetulekut ja arendada sotsiaalset võimekust, et motiveerida neid püsivat tööd leidma. Maksimaalselt on teenusel olnud kuni neli inimest kuus.
- Sotsiaaltranspordiga toetame eakaid ja puudega inimesi, et nad tuleksid paremini oma eluga toime ja neil oleksid teistega võrdsed võimalused ühiskonnaelus osaleda. Teenust kasutab üle 145 inimese.
- Sotsiaaleluruumi pakume toimetulekuraskustes isikutele ja peredele, kes ei suuda ise oma eluga toime tulla. Teenust pakume 7 majas üle Saaremaa valla ja seda kasutab üle 90 inimese. Ühes sotsiaalmajas on ööpäevaringne valve.
- Täiskasvanute varjupaiga teenust osutame neile, kellel pole kohta, kus elada ja ööd veeta.
- Koos päevakeskuseteenusega pakume ka toitlustust. Neid teenuseid kasutab üle 300 inimese.
- Koduteenust osutame rohkem kui 350 eakatele ja puuetega inimestele üle Saaremaa valla.
Päevakeskus teeb elu huvitavamaks
Meie päevakeskust külastavad enamasti eakad ja erivajadustega inimesed. Neile on see koht, kus kokku saada ja võimalus omavahel suhelda, veeta vaba aega, võtta osa huviringidest, osaleda töötubades, kuulata loenguid elulistel teemadel, tähistada koos omaealistega tähtpäevi ja pidutseda, võtta osa põnevatest väljasõitudest. Sellele lisaks saavad nad päevakeskuses soodsalt lõunastada. Keskuses saab ka pesu pesta, saunas või duši all käia, kasutada juuksuri- ja iluteenust vms.
Oleme püüdnud toetada eakate enesearendust, uute teadmiste ja oskuste omandamist ning elukestvat õpet. Iga kalendrikuu alguses avame keskuses pidulikult mõne hobikunstniku, -fotograafi, käsitöömeistri vm ilutegija näituse. Võimalikult palju üritusi ja tegevusi püüame korraldada koos lastega, et eri põlvkonnad saaksid jagada kombeid ja traditsioone.
Edukas on koostöö samas majas tegutsevate eakate organisatsioonidega, need on Saaremaa Seeniormeeste Klubi, Kuressaare Linna Pensionäride Ühendus ja Saare Maakonna Pensionäride Ühendus. Nad korraldavad põnevaid väljasõite nii kodu- kui ka välismaal ning on suureks abiks päevakeskuse ürituste korraldamisel. Koos mõtleme, kuidas eakate igapäevaelu elavdada ja täita päevakeskuse maja sihtrühmale sobivate tegevustega.
Kord kuus toimuval juhataja ümaralaual saavad eakad ja teisedki soovijad teha ettepanekuid, kuidas arendada päevakeskuse teenuseid ja muuta elu huvitavamaks. Nendest ettepanekutest on kasvanud välja mitmed ringid, loenguteemad ja ühisürituste ideed.
2015. aastal alustasime ELVI (videohooldusteenuse) katsesaadetega. Need sisaldasid loenguid, kontserte, ühislaulmisi, toolivõimlemist, mälumänge, raamatute ettelugemist jpm. Kodus sai vaadata ka ülekandeid päevakeskuse üritustest. Paraku katkesid meie kontaktid Teliaga 2016. aasta sügisel.
Päevakeskuses käiva pensionäri elu on tegusam ja huvitavam, tal pole suhtlemisvaegust, inimene kuulub kogukonda ja on kaasatud ühiskonnaellu. Ta teab, et on siia alati oodatud ning see ongi koht, kus väärikalt vananeda.
Koduhooldusteenus ja seda toetav tarkvaralahendus
Pakume eakatele ja puuetega inimestele kodu- ja isikuabi, et aidata neil harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Koduteenuse kasutajaid nõustatakse ja juhendatakse, abistatakse toiduainete- ja majapidamistarvetega varustamisel, eluaseme korrastamisel, kütmisel, arstiabi korraldamisel, maksete tasumisel, asjaajamisel ja sauna- ning pesupesemise teenuse korraldamisel, nagu seda mujalgi Eestis tehakse.
Olenemata asjaolust, kas inimesel on lähedasi või mitte, osutame koduteenust hooldusplaani kohaselt inimesele, kelle on sellele suunanud Saaremaa vallavalitsus. Teenust saab kasutada kõigil nädalapäevadel ja ka õhtutundidel; nädalavahetusel ning õhtuti teeme peamiselt hooldustoiminguid. Koostöö koduõdedega sujub hästi, kuid koduõeteenuse vajadus on märksa suurem kui võimalused. Häirenuputeenust oleme ka pakkunud, kuid tol ajal see ennast ei õigustanud.
Hajaasustusega piirkondades on teravaks probleemiks transport. Inimesed ei pääse liikuma erisugustel põhjustel, nt bussini on liiga pikk maa kõndida, buss käib harva või ei sobi väljumisajad. Inimesed, kes tuleksid iseseisvalt veel toime, on kodudesse suletud. Oleme püüdnud seda muret lahendada nii, et koduteenuse raames toome inimesele toidu koju. Transpordi olemasolu korral tuleksid nad sellega ise toime.
Enamasti on teenusesaajad meiega rahul ja abi eest tänulikud. Nii mõnigi kord on koduhooldaja ainuke inimene, kellega suhelda.
ESF-projekti „Sotsiaalteenuste arendamine Saaremaa vallas” abil pakume koduteenust umbes 90 inimesele; päevahoiu ning intervallhooldusteenuse ostame sisse Saaremaa Südamekodult. Projekt kestab 2020. aasta lõpuni. Tööl on projektijuht ja 7 koduhooldajat.
2018. aastal osalesime Ecofleet’i pilootprojektis ja viis meie töötajat katsetas valla eri paigus, kuidas kajastada teenuse osutamist iPadis. Üks osaleja tundis end arvutis ebakindlalt, tema saatsime enne kursusele.
See kogemus andis meile julgust võtta kasutusele Fleet Complete tarkvaralahendus. Kõik meie 24 koduhooldajat kasutavad nüüd koduteenuse kajastamiseks personaalset iPadi. Tänan Saaremaa vallavalitsust selle võimaluse eest!
Tööülesandeid jagatakse interneti teel – kogu vajaliku info sisestab administraator ja see jõuab töötajani iPadi kaudu. Rakendus lubab jälgida töötaja asukohta, aga ka seda, mis tööd on pooleli, peatatud, lõpetatud või tühistatud. Vajaduse korral saavad töötajad ise tööülesandeid luua, lisada kirjeldusi ja selgitusi, küsida allkirju, teha ja laadida üles fotosid (nt kuludokumentidest jms).
Teenusesaaja saab tutvuda teabega, mis teda puudutab. Töötajal on rakenduse kaudu olemas hea ülevaade, mis tööd on lõpetatud ja mis lisandunud. Kogu tööd puudutava teabe saab kätte kontorisse sõitmata, see säästab palju aega. Rakendus aitab leida kliendi asukoha, marsruudi sihtpunktini. Nii on lihtne koostada raporteid kuupäevade, töötajate, teenusesaajate, teenuse osutamiseks kulunud aja jms põhjal. Kõik andmed saab üle kanda Exceli tabelisse ja neid sorteerida. Teenuse paberivaba kajastus on ka keskkonnasäästlik.
Fleet Compleet on tegelikult veebipõhine GPS-jälgimise, ühiskasutuses olevate sõidukite broneerimise ja liikuva meeskonna haldamise lahendus, mis töötab internetibrauseris või kasutaja nutiseadmes ning annab reaalajas selge ülevaate olulistest näitajatest (nt sõidukite asukoht, kütusekulu, tööaeg vms).
Kogemus kinnitab ajavõitu
Mulle asutuse juhina tundus mõistlik, kui koduhooldajad kajastaksid oma töid Google Drive’is. Rääkisin oma mõttest koduhooldusjuhile, kes oli sellega kohe päri. Arenguvestlusel arutasin seda teemat töötajatega. Püstitasime koduhooldajate üheks arengueesmärgiks andmete kajastamise internetikeskkonnas. Tööde kajastamise Google Drive’is võtsime kasutusele 2017. aastal, mil töötajad kandsid oma töötunnid tabelisse ise.
Meie töötajatel ei olnud iPadi kasutusele võtmisele suurt vastuseisu. Üks töötaja oli natuke rohkem häiritud, kuigi ta oli arvutiga „sina peal”. Ja nagu Murphy seadus lubab, tabasid just tema iPadi tehnilised probleemid ja tarkvara kasutusele võtmisega läks rohkem aega. 2020. aasta detsembris võtame üle ESF-projekti „Sotsiaalteenuste arendamine Saaremaa vallas” töötajad (praegu 8 töötajat). Soovime, et ka nemad hakkaksid kajastama teenuse osutamist iPadis ja loodame, et see sujub sama hästi. Nüüd on meil ka praktiline kogemus, et statistikaaruande koostamiseks saab kätte kõik vajalikud andmed tarkvarast ja see hõlbustab töötegemist.
Kuressaare Hoolekandes pakutavate teenuste ja võimaluste kohta saate infot päevakeskuse infostendilt, helistades telefonil 453 3528 või meie veebilehelt www.kuressaarehoolekanne.ee
Koduhooldusjuht Inge Lunkova Fleet Complete tarkvaralahendusest: „Tarkvaralahenduse presentatsioonil tekkis äratundmine, et seda saaks võib-olla kasutada koduhoolduses ja eelkõige meeldis mulle raportite osa. Kui „vanasti” kasutasime tavalist vihikut (igal koduhooldajal oli oma vihik, kuhu ta kandis kellajaliselt kodukülastused ja tegevused), mille põhjal ma iga kuu lõpus arvestasin kliendile osutatud teenuseaja kokku, siis arusaadavalt sellise süsteemiga enam edasi minna ei saanud.
Veel meeldis mulle tööülesannete haldamise lahendus, mille abil saab ülesandeid jagada mugavalt mobiilirakenduse kaudu. Tarkvaralahenduse abil toimub töö automaatselt ja mul on võimalik kogu info ise programmist kätte saada. Näiteks selline juhus: klient oli kukkunud põrandale ja vajas kiirabi. Oli selge, et tema juures läheb rohkem aega, aga järgmise kliendi juurde oli vaja minna kindlal kellaajal.
Töötaja teavitas mind. Vaatasin kohe, kes ülejäänud töötajatest saaks tema asemel minna klienti teenindama ja vanast harjumisest ka helistasin teisele koduhooldajale, tema telefonile ei vastanud. Lisasin töö tahvlisse ja peagi helistas koduhooldaja ise ja küsis, kas olen temale tööd juurde lisanud. Selgitasin talle olukorda ja kõik sujus kohe. Kui alguses kasutasid koduhooldajad paralleelselt oma kalendermärkmikku koos tahvliga, siis nüüd enamik neist kalendermärkmikku ei kasuta.
Reaalajas on olemas ülevaade pooleliolevatest ja lõpetatud töödest ning süsteem saadab automaatseid teavitusi, kui tööülesanne on lõpetatud. Seega oled alati kursis, mis tööülesanded on lõpetatud ja mis mitte.
Rakenduse kasutusele võtmine sujus tagantjärele vaadates suurepäraselt. Esialgu oli töötajatel pisut kõhklusi ja hirme. Kardeti, et nüüd hakatakse neid jälgima (nt no nüüd ei saa enam koju pissile ka minna) või ei suuda seda programmi selgeks õppida. Üks koduhooldaja arvas, et ta ei saagi pensionini tööl olla, et peab hakkama uut töökohta otsima. Kinnitasin kõigile, et seda programmi ei ole vaja selleks, et neid jälgida, ja lubasin kõigile, et nad saavad nii kaua õppida, kui vaja ja kui ka läheb midagi valesti, siis sellest ei juhtu midagi. Ärev aeg kestis umbes kolm kuud. Õppimiseks kulus koduhooldajal, kes ei teadnud arvuti kasutamisest midagi, umbes 2–3 nädalat. Pean tunnistama, et tal läks see isegi kõige valutumalt.
Algul me ikka helistasime ja tülitasime programmi tegijaid mitu korda päevas, aga nad olid meiega väga abivalmid ja kannatlikud.
Miinuseid ei oskagi välja tuua, eks segadusi esialgu ikka oli, aga nende põhjuseks oli kindlasti ka meie vähene kogemus. Seda programmi ju kohandati meie jaoks ja eks sealt tulid ka mõned tõrked, mõnikord vedas internetiühendus alt. Tagasi vaadates võin öelda, et ka koolitust oleks olnud rohkem vaja. Ühest päevast jäi siiski väheks.”
Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2020