Kadrina sotsiaaltöös on võetud suund ennetusele

---

Kadrina vald on nüüdisaegne ja atraktiivne omavalitsus Lääne-Virumaal, kus väärtustatakse pärandit ja looduskeskkonda ning soovitakse pakkuda meeldivat elukohta kõigile kogukonna liikmetele. Elanike arvu poolest kuulub see pigem Eesti väiksemate omavalitsuste hulka ja on üks neist, mis haldusreformi käigus naabervaldadega ei ühinenud, sest täidetud oli omavalitsuse miinimumsuuruse nõudeks seatud elanike arv. Seetõttu on ka kohalik kogukond Kadrinas ühtne ja kokkuhoidev, tähtsaks peetakse kohaliku identiteedi, pärandi ja mälu hoidmist. Vallas on head tingimused põllumajanduseks ja karjakasvatuseks, samuti on seal palju järvi ning kaunis loodus.

Vallavalitsusele on tähtis, et kogukonnal oleks võimalus kaasa rääkida eluoluga seotud küsimustes. Näiteks otsustati just kogukonna selge soovi tõttu alles jätta Kadrina keskkooli gümnaasiumiaste.

Vajaduspõhine abi

Vallavalitsuse struktuuris on suurim sotsiaalosakond, kus töötavad osakonnajuhataja, sotsiaaltöö spetsialist ja lastekaitsespetsialist, peretöötaja, NEET-juhtumikorraldaja (NEET – noored, kes ei õpi ega tööta), logopeed ning kolm avahooldajat. Spetsialistid on kaua oma ametis olnud, mis tagab sotsiaaltöö järjepidevuse.

Tegutseme terviklikult: abivajadust välja selgitades püüame kindlaks teha, millist abi ja mis ulatuses on tegelikult vaja, et see toetaks igapäevast toimetulekut. Näeme, et toimetulekut ja elukvaliteedi säilitamist toetavad eelkõige vajaduspõhised teenused ja nende hea korraldus, seega püüame rahalise toetuse asemel keskenduda just teenuste arendamisele.

Vallavalitsusele on tähtis, et kogukonnal oleks võimalus kaasa rääkida eluoluga seotud küsimustes.

Kuigi Eesti keskmisega võrreldes on Kadrinas vanemaealiste osa elanike seas väiksem, peame abi kavandamisel ja korraldamisel ikkagi arvestama, et rahvastik vananeb. Mitu põlvkonda ei ela enam koos ega paku vastastikku tuge, alati ei soosi ka pereliikmete suhted üksteise abistamist ja toetamist. Hoolekande korralduses tuleb ka arvestada, et tihti elavad eakamad üksikud inimesed hajaasustusega piirkonnas. Tõsiasi on ka, et väikese vallana ei suuda me kõiki teenuseid ise korraldada ega osutada, seega tuleb osa teenuseid partneritelt sisse osta ja teiste omavalitsustega (eeskätt maakonna tasandil) koostööd teha.

Oleme võtnud suuna ennetava tegevuse ja teenuste arendamisele ning seniste teenuste ümberkujundamisele. Eesmärk on toetada võimalikult kaua kodus elamist. Koduteenust osutas vallas aastaid MTÜ Kadrina Päevakeskus, kuid alates 2022. aasta sügisest on avahooldajad valla palgal. See on muutnud abivajajate teenusele jõudmise kiiremaks ja sujuvamaks ning annab sotsiaaltöö spetsialistile paremini tagasisidet teenusesaaja hetkeolukorrast, probleemidest või vajaduste muutumisest.

Abivajadust välja selgitades püüame kindlaks teha, millist abi ja mis ulatuses on tegelikult vaja.

Vanemaealiste osatähtsuse suurenemine on toonud kaasa ka vajaduse parema ülevaate järele selle sihtrühma ootuste kohta. Alustasime 2022. aasta lõpus piirkondlike aruteludega „Tule, räägi kaasa, mida teha Kadrina vallas teie jaoks paremaks!“, kus osalesid eakamad vallaelanikud, vallavalitsuse esindajad ja Praxise mõttekoja eksperdid. Eakate vajaduste märkamisele ja nende toetamisele aitab kaasa ka see, et vallavolikogu komisjonidesse kuuluvad eri vanuses inimesed, kes kõik saavad ettepanekuid teha ja vallavalitsuse plaanidega kursis olla.

Vallas oli varem erihooldekodu, mille kliendid on nüüd valdavalt valla eestkostel. Seega on eestkosteküsimused samuti mahukas töövaldkond nii inimeste arvu poolest kui ka seetõttu, et eestkostetavad elavad asutustes kogu Eestis. Eestkostega tegeleb osakonnajuhataja, eraldi spetsialisti ei ole.

Hooldereformi elluviimine

Alustasime varakult valmistumist 1. juulist jõustunud hooldereformiks, et jõuda teiste igapäevaste tööülesannete kõrvalt ja vahelt õigel ajal valmis ja mitte koormata endid ning hooldekodusid juunis. Aprillis võttis vallavolikogu vastu sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra muutmise määruse, millega tegime väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, sh rahastamist käsitlevad muudatused. Samal ajal alustasime uuesti klientide abivajaduse hindamist. Oleme väga tänulikud hooldekodude töötajatele, kes olid abiks ja toeks. Mais kehtestas vallavalitsus hoolduskulude piirmäära, sest volikogu delegeeris määrusega piirmäära kehtestamise õiguse vallavalitsusele. Meie kogemusele tuginedes võime väita, et kõik inimesed on teenusel tegelikust abivajadusest lähtuvalt ja vajavad igapäevaeluga toimetulekul suures osas või pidevat ööpäevast järelevalvet, abistamist ning juhendamist.

Oleme väga tänulikud hooldekodude töötajatele, kes olid abiks ja toeks hooldereformi ettevalmistusel.

Kas reformi järel hakatakse rohkem minema üldhooldusteenusele, ei saa kinnitada, kuid seda võib eeldada. Siiski arvame, et hooldekodusse minnakse või pannakse lähedane siis, kui see on eluliselt vajalik ja muid võimalusi enam ei ole.

Tähelepanu lastega peredel

Sotsiaalosakonna suurim töövaldkond on kindlasti lastekaitsetöö. Tulevikku vaadates on laste ja lastega perede toetamine ka kõige olulisem valdkond, et järgmine põlvkond saaks varakult tuge ja tuleks toime. Oleme vallavanem Kairit Pihlaku algatusel ja toel hakanud üha rohkem tähelepanu pöörama perede varasele toetamisele, näiteks võtsime tööle valla psühholoogi ja logopeedi, kes võtavad inimesi vastu uue tervisekeskuse ruumides, et tagada suurem privaatsus.

Psühholoogi vastuvõturuum on sisustatud nii, et seal saaks pakkuda nii individuaalset nõustamist kui ka grupiteraapiaid. Nimetasime selle „Hea tunde toaks“. Kadrina valla lastel ja noortel on võimalik saada ka kognitiiv-käitumuslikku teraapiat. See on efektiivne psühhoteraapiavorm, mis aitab toime tulla meeleolu- ja ärevushäiretega. Logopeedi ja psühholoogi abi ning kognitiiv-käitumuslik teraapia on abi vajavatele lastele ja lastega peredele tasuta. Psühholoog ja logopeed toetavad ning nõustavad ka lapsevanemaid ning õpetajaid. 

Uudsena on valla tugispetsialistid koos haridusasutuste tugispetsialistidega käivitanud tasuta koolitussarja „Üheskoos teadlikumaks“. Koolituste teematika selgus avaliku küsitluse käigus, lapsevanemad ise tõid välja vajalikud või neid huvitavad teemad. Tugispetsialistid kirjutavad ka valla ajalehte Kodukant artikleid, andes teadmisi edasi neile, kes mingil põhjusel ei saa või ei soovi koolitusel osaleda.

Augustis alustas vallas peretöötaja, kes koostöös lastekaitsespetsialistiga aitab valla abi vajavatel lastel ja lastega peredel iseseisvalt hästi toime tulla ning koordineerida sellega kaasnevat ennetustööd ja toetada lapsevanemaid lapse igakülgse heaolu kindlustamisel.

Lisatugi projektidest

Kadrina vald on liitunud maakonnaülese projektiga „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusemudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“. Selle käigus koostatakse Lääne-Viru maakonnas uuenduslikud lõimitud koostöömudelid. Need on vastavas valdkonnas väljaõppe saanud võrgustiku spetsialistidele toeks, et võrgustikutöö kaudu varakult märgata ja tõhusalt ennetada koolist väljalangemist. Projektis osalevad lastekaitsespetsialist, valla arendusspetsialist ja logopeed ning haridusasutuste spetsialistid.

Meie valla koostöömudelit hakatakse proovima sügisel ja seda täiendatakse tagasiside ning kogemuste põhjal. Valmivad varajase märkamise ja ennetustöö juhendmaterjalid, koolide ja lasteaedade õpetajatele korraldatakse koolitused. Haridusasutuste juurde moodustatakse tugimeeskonnad ehk tuumikrühmad, kes saavad koolituse, kuidas tõhustada varajast märkamist ja ennetustööd. Nende ülesandeks jääb oma asutuses teadmisi jagada ja võrgustikku edendada.

Kadrina vallas pööratakse üha rohkem tähelepanu lastega perede varasele toetamisele.

Sügisel 2021 tuli Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kaheaastase projekti „Lääne-Virumaa NEET-noorte toetamine ja suunamine aktiivsesse kogukonnaellu“ raames valda tööle NEET-juhtumikorraldaja. Loodame projektiga jätkata: on oluline, et NEET noorega tegeleb juhtumikorraldaja, mitte üks või teine spetsialist oma põhitöö kõrvalt. Noorele on oluline usalduslik suhe hooliva täiskasvanuga, kes tahab ja suudab olla tema kõrval, teda suunata ja toetada.

Oleme taotlenud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal riigilt rahalist tuge piirkonna elanikele psühholoogilist abi ja vaimset tervist toetavate teenuste osutamisel. Rahastuse on saanud nii vaimse tervise teenuse toetuse projektid kui ka psühholoogi palgatoetuse taotlused. Vaimse tervise toetuse projekti kaudu, mida veab lastekaitsespetsialist, saame täiendavalt parandada valla elanike psühhosotsiaalset heaolu ja vaimset tervist. Toetuse abil on Kadrina valla elanikel võimalik saada lisaks pere-, mängu-, loovteraapiat, aga ka osaleda pere lahendusringis ja vajaduspõhises tugigrupis.

Koostöös parema tulemuseni

Kadrina vallal on hea koostöö haridusasutuste, perearstide, piirkonnapolitseinikuga, teiste omavalitsustega maakonnas, aga ka sotsiaalkindlustusameti, päästeameti, hoolekandeasutuste ja raviasutustega. Ennetuse, tervise ja heaolu edendamiseks toimub tihe koostöö vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ja haridusasutuste spetsialistidega.

Varajase märkamise ja kiire sekkumise ning toetamise soodustamiseks korraldas lastekaitsespetsialist Kaili Treisalt 2021. aasta sügisel koos Lastekaitse Liiduga ka koolituse „Koostöös lapse heaks!“, mis oli suunatud lapse heaolu toetavale erialadevahelise koostöövõrgustiku arendamisele ja parema koostöö käivitamisele. Moodustatud koostöövõrgustik ühendab lasteaedade, koolide, noortekeskuste, politsei ja vallamaja spetsialiste – seega on tegemist valdkonnaülese meeskonnaga. Koostöövõrgustik kohtub regulaarselt 3–4 korda aastas ja igal kohtumisel omandatakse uusi teadmisi veelgi paremaks ühiseks tegutsemiseks, ikka selleks, et teha koos midagi ära lapse heaks. Suures panustajate ringis on koostööd tehes ka suur jõud.

Koostöö korral pole meie jaoks tähtsaim mitte koostöövorm, vaid eelkõige eesmärk, järjepidevus ja regulaarsus, mis aitab ühiselt jõuda paremate tulemusteni.

Ka sotsiaaltöötajat on vaja märgata

Mõeldes möödunud kriisidele – COVID-19 pandeemia, energiakriis või sõjapõgenike tulv –, võib märkida, et sotsiaaltöötajad ja hooldustöötajad on eesliinitöötajad, kelle tööks on ja jääb otsene kontakt inimestega. Kahjuks ei tunnustatud meid aga koroonakriisis sarnaselt meedikute ja õpetajatega. Ka järgnenud energiakriis tõi tööülesandeid juurde eelkõige just sotsiaaltöötajatele. Kadrinas suutsime oma väikse meeskonnaga siiski toime tulla. Esimeste sõjapõgenike saabudes olimegi hõivatud energiatoetustega ja esialgu jäi põgenike abistamine valla administratiivtöötajatele ja kogukonna tublidele vabatahtlikele.

Nüüdseks on põgenikud kohanenud ja tulevad uues keskkonnas toime. Viimase aasta kogemusest aga võib öelda, et sõjapõgenike toetamisel on keeruline toime tulla just vaimse koormusega, mis nõustamisega kaasneb: siia tulnud ukrainlased tahavad rääkida sõjast, näidata kogetust pilte jms, seega peab ka töötaja selle traumaga iga päev silmitsi seisma.

Ennetuse, tervise ja heaolu edendamiseks toimub tihe koostöö vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ja haridusasutuste spetsialistidega.

Oleme kriisidest siiski väljunud teadmisega, et need ajad on olnud keerulised ja töömahukad, nõudnud leidlikkust ja loomingulisust, kuid saame hästi hakkama ning oleme oma inimestele vajalikud. Hoiame ja hoolime üksteisest, saame arvestada vallavanema toetusega. Kadrinas on tugev ning ühtehoidev ja abivalmis kogukond.

Siiski oleks sarnaselt teiste omavalitsustega ka meil vaja sotsiaalvaldkonda spetsialiste juurde, samuti tunneme puudust erinevatest teenuseosutajatest nii KOV-i, maakonna kui ka riigi tasandil.

Murelikuks teeb, et sotsiaaltöötajatelt oodatakse üldiselt kättesaadavust ja töövalmidust iga päev ja iga kell ning uusi tööülesandeid lisandub järjepidevalt. Selle kõigega kaasneb ka suurem vastutus.

Kolleegid toetavad ja julgustavad

Õnneks on meie meeskonnas sedavõrd usalduslikud suhted, et julgeme üksteisele oma tundeid ja mõtteid vabalt väljendada, koos nutta ja naerda. Meie jaoks on oluline, et me ei jäta kedagi üksi: vajadusel korraldame kogu meeskonnaga ajurünnakuid ja arutleme, kuidas mõnd olukorda kõige paremini lahendada või istume veidi aega koos lihtsalt selleks, et näidata kolleegile oma toetust, teist tunnustada ja julgustada.

Meeskonnas on sedavõrd usalduslikud suhted, et julgeme üksteisele oma tundeid ja mõtteid vabalt väljendada.

Läbipõlemine algab enamasti pikaajalisest tööpingete kuhjumisest ja negatiivsest stressist, mida sotsiaalvaldkonnas jagub. Samuti ohustab läbipõlemine ennekõike neid, kes on kohusetundlikud ja tööle pühendunud. Samas on just nemad kõige väärtuslikumad töötajad. Tähtis on, et oma muredega ei olda üksi. Kindlasti toetab meid igapäevatöös ka teadmine, et meil on alati võimalus pöörduda ka vallavanema poole abi küsimiseks. Sõbralik naeratus ja küsimus „kuidas teil tegelikult läheb?“ on töötajatele oluline.

Kadrina vallavalitsuse sotsiaalala töötajad armastavad oma tööd ja teevad seda hea meelega. Seda on märganud ka teised, sest valla sotsiaalosakonna juhataja Siiri Sammel ja lastekaitsespetsialist Kaili Treisalt olid nominendid Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu konkursil „Lääne-Virumaa aasta sotsiaalvaldkonna töötaja 2022“.

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 3/2023.