Juhend ajakirja Sotsiaaltöö autoritele

---

Ajakirja Sotsiaaltöö lugejad on enesetäiendamisest ja valdkonna edendamisest huvitatud Eesti sotsiaalvaldkonna spetsialistid, nende juhid, sotsiaaltöö ja lähedaste erialade üliõpilased, teadlased, poliitikakujundajad.

Ajakirjas ilmunud artikleid võib kasutada õppe- ja arendustöös, koolitustel, kogukonna teavitamiseks jms. Kokkuleppel toimetusega on lubatud avaldada või refereerida ajakirjas ilmunud artikleid ka teistes väljaannetes ja veebilehtedel, viidates ajakirjale ja lisades lingi ajakirjas ilmunud artiklile.

Artikliettepanekud saab kooskõlastada toimetusega meiliaadressil ajakiri@tai.ee või tel 5345 2543.

Artikli vormistamine

Käsikiri saadetakse toimetusele meiliaadressil ajakiri@tai.ee, vormistatuna programmis Word (laiendiga doc või rtf), kirjagarnituuris Times New Roman 12 p, reavahe 1.

Artikli pikkus

Informatiivne või kogemuslik artikkel on keskmiselt 12 000 – 15 000 tähemärki tühikutega; teoreetiline ülevaade, uurimuse või analüüsi tutvustus kuni 18 000 tähemärki tühikutega, kokkuleppel toimetusega ka kuni 21 000 tähemärki.

Tavaartikli ülesehitus:

• Pealkiri
• autori nimi + foto
• ametikoht, ettevõtte nimi
• Juhtlõik (2–3 lauset), sisu peaks sobima kokku pealkirjaga
• Tekst
• Vahepealkiri
• Tekst
• Vahepealkiri
• Jne

Uurimuse või analüüsi tulemusi tutvustava / teadusartikli ülesehitus

Uurimuslikul artiklil on juhtlõigu asemel u 10-realine lühikokkuvõte, kus kirjeldatakse mõne lausega uurimisprobleemi, valitud metoodikat ja olulisemaid tulemusi. Lisada tuleks ka 3–6 märksõna.

Artikli sisu:

• Artikli pealkiri peab lühidalt ja selgelt väljendama seda, millest artiklis juttu.
• Artikkel algab juhtlõiguga, mis tekitab lugejas huvi ja sõnastab artikli probleemi.
• Pärast juhtlõiku tuleb sissejuhatav osa, millele ei panda pealkirja.
• Artiklil peavad olema selgelt ja lühidalt sõnastatud vahepealkirjad.
• Artiklit ei ole hea lõpetada vahepealkirjaga „kokkuvõtteks”.

Tavapärasest erinevaid fonte käsikirjas ei kasutata. Erandiks on võõrkeelsed sõnad, mis pannakse kaldkirja (tax free, comme il faut).

Joonealuseid selgitusi võiks kasutada pigem mõõdukalt, et need ei koormaks lugejat. 

Joonised ja tabelid

Numbrile lisaks on igal joonisel allkiri. Joonis 1 kirjutatakse suure algustähega ja poolpaksus kirjas, näiteks:

Joonised tuleks saata muutmist võimaldava originaalfailina (nt Excelis), mis võimaldab teha parandusi ning muuta fonte ja värve.

Kasutada võib ka tabeleid. Igal tabelil on pealkiri, nummerdatakse samuti nagu joonised, nt:

Fotod jm illustratsioonid

• Kujunduses on koht autorite fotodele, kui artiklil on üks või kaks autorit. Kõige paremini sobib heledal ühtlasel taustal värviline näopilt/portreepilt kvaliteediga 1000x1000 pikslit ehk 300 dpi. Fotod saadetakse eraldi failidega jpg, tiff või muus pildiformaadis.
• Artiklile võib lisada ka illustreerivaid fotosid, mis avaldatakse sobivuse korral veebis ja kokkuleppel toimetusega ka paberil ajakirjas.
• Logod saadetakse värvilisena, eelistatult ai, eps või cdr formaadis. Rahastajate logosid ajakirja paberväljaandes ei avaldata, kuid rahastajaid võib artiklis nimetada. Nt lisades artikli lõppu või allmärkusena lause: „Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Tööturul osalemist toetavad sotsiaalteenused“ või „Artikli valmimist toetas Eesti teadusagentuur“.

Viitamine

Viidata tuleb kõigile artiklis kasutatud teiste autorite mõtetele, uurimustele. Ajakirja Sotsiaaltöö viitamisjuhised.

Töö artiklitega ja avaldamine

Toimetusel on õigus käsikirju toimetada. Vajaduse korral konsulteerib toimetus kolleegiumi liikmetega või teiste valdkonna asjatundjatega. Muudatused kooskõlastatakse autoritega. Artikkel avaldatakse veebilehel www.tai.ee/sotsiaaltöö ning selle linki jagatakse Sotsiaaltöö uudiskirjas ja Sotsiaaltöö Facebooki lehel. Neli korda aastas – veebruaris, mais, oktoobris ja detsembris – ilmuvas paberajakirjas avaldatakse valitud artiklid.

Eelretsenseeritavate artiklite avaldamine

Ajakirjas avaldatakse ka eelretsenseeritud teadusartiklid sotsiaaltööst ja sotsiaalpoliitikast – nii originaalsete uurimistulemuste tutvustusi kui ka ülevaateartikleid aktuaalsetest erialaprobleemidest.

Eelretsenseerimise läbinud artiklid on ajakirjas sellekohaselt tähistatud ja neid klassifitseeritakse Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikaatori järgi 1.3 taseme artikliteks – „artiklid eestikeelsetes teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuse kolleegium“.

Tutvu eelretsenseeritud artiklite vormistusnõuete ja soovitustega autoritele.

Artikli retsenseerimisele ning toimetamisele kuluv aeg sõltub mitmest asjaolust, sh juba töös olevate artiklite mahust, retsensentide olemasolust ja ajakavast, muudatusettepanekute mahust. Seega tuleb autoritel arvestada, et esimese versiooni avaldamisest kuni artikli ilmumiseni võib kuluda ka aasta.

Kõigi kaastööde puhul teeb lõpliku otsuse artikli avaldamise kohta ajakirja toimetus.