Ajakirja Sotsiaaltöö artiklite viitamisjuhised

---

Ajakirjas on kasutusel APA viitamise tava. Teksti sees märgitakse ära autor(id) ja avaldamise aasta, mille põhjal lugeja leiab täieliku viite allikate loetelust artikli lõpus, kus allikad on toodud tähestikulises järjekorras. Kui aastaarv pole teada, kirjutatakse aastaarvu kohale lühend i.a (ilma aastata).

• Eestis tehakse koolisotsiaaltööd alates 1994. aastast (Kadajane 2001).
• Eraut (1994) tõendas, et isiklik teadmus on professionaalse pädevuse saavutamiseks ülimalt oluline.
• Eestis on universaalne peretoetuste süsteem (Sotsiaalkindlustusamet i.a).

Leheküljenumber(id) märgitakse, kui ei viidata kogu tekstile, vaid konkreetsel leheküljel paiknevale tsitaadile või mõttele. Tsiteerimisel esitatakse autori tekst sõna-sõnalt jutumärkides.

• Sotsiaaltöö tundub olevat „erinevate ametite võrgustik” (Payne 2005, 27).

Kui viidataval allikal on kaks autorit, siis märgitakse mõlemad autorid. Kui allikal on kolm ja enam autoreid, märgitakse esimene autor ning lühend „jt” (ja teised)

• Eneserefleksioon on pidev enese teadvustamise ja teadlikkuse arendamise protsess (Atkins ja Murphy 1993).
• Hollandis keskkooliõpilaste seas läbi viidud uurimuses leiti, et umbes 14% õpilastest kaalus tõsiselt sotsiaaltöötaja elukutset (Essen jt 2001).

Viidates mitmele allikale, eraldatakse need üksteisest semikooloniga ja reastatakse tähestiku järjekorras. Liiga palju viiteid ühe väite või mõtte juures võib raskendada artikli lugemist, seega tuleks kasutada ainult neid viiteid, mis on mõtte toetamisel otseselt vajalikud.

• Töökäte vähesus on paljude ekspertide hirm ning see avaldub ka Euroopas läbi viidud hoolekandealastes uuringutes (Moss 2004; Neményi ja Herczog 2006).

Kui samale autorile viidatakse mitmes järjestikuses lõigus, lisatakse autori nimi ja aastaarv esimesele lõigule, järgnevates aga asendatakse viide lühendiga „samas“.

• Kaalutlusõiguse alusel koostatud haldusaktis tuleb esitada otsuse aluseks olev õigusnorm ning faktilised asjaolud (Aedmaa 2001, 534).
• Arvesse võetavad asjaolud peavad olema tõendatud ja seotud kaalutlusotsusega ning esitada tuleb need kaalutlused, millest otsustamisel lähtuti (samas, 535).

Viidates autori(te) mitmele samal aastal ilmunud publikatsioonile, lisatakse nende eristamiseks ilmumisaastatele tähed a, b, c.

• Kaalutlusõiguse olemasolu annab haldusorganil võimaluse teostada haldust tõhusalt ning langetada iga üksikjuhu osas õige ja õiglane otsus (Pilving 2004a).
• Kaalutlusõiguse teostamine tähendab lubava õigusnormi alusel kaalumist, kas ja kuidas otsustada (Pilving 2004b).

Kui publikatsioonil pole autorit, tuuakse viites tekstipealkiri ja ilmumisaasta. Kui tegemist on konkreetse organisatsiooni seisukoha või andmetega, siis viitatakse sellele organisatsioonile. Kui pealkiri või organisatsiooni nimi koosneb kolmest või enamast sõnast, võib seda viitamisel lühendada, jättes alles kaks esimest sõna.

• Abi osutamine on efektiivne siis, kui on kindlaks tehtud abi vajadus, abistamise võimalused ja otstarbekus (Eesti Hooldusravivõrgu … 2001, 21).
• Enamikus Euroopa maades on professionaalsetel sotsiaalala töötajatel olemas oma eetikakoodeks (IFSW 2007).
• ÜRO on määratlenud inimõigusi kui õigusi, mis on meile omased ning milleta meie kui inimesed ei ole võimelised elama (United Nations … 1994, 4).

Seadusele viitamisel tuuakse välja seaduse nimi ja seaduse vastuvõtmise aasta. Kui tekstis räägitakse kindlast paragrahvist, tuleb märkida ka paragrahvi (ja lõike) number.

• Sotsiaalhoolekande seaduse (2015) § 9 sätestab abi andmise juhtumikorralduse põhimõttel.
• „Lapse õiguste ja heaolu tagamiseks tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske“ (Lastekaitseseadus 2014, § 6 lg 1).

Viidates teise autori vahendatud tsitaadile või viidatud allikale, tuleb ära tuua nii tsitaadi või seisukoha autor kui ka allikas, milles viide või tsitaat sisaldus.

• Sotsiaalset õiglust määratletakse kui „ideaalset seisundit, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on samad põhiõigused, kaitse, võimalused, kohustused ja sotsiaalsed hüved” (Barker 1995, viidatud Reamer 1998 kaudu).
• Põhjendus peab olema lühike ja otstarbekas, seejuures seda põhjalikum ja mahukam, mida keerulisem on õiguslik ja faktiline olustik (Häfelin ja Müller 1990, 283; viidanud Aedmaa 2001 kaudu).

Viidata tuleb ka allikatele, mis pole kättesaadavad (nt isiklik vestlus, kirjavahetus, suuline ettekanne). Teksti märgitakse autori initsiaal ning perekonnanimi ja täpne kuupäev, mil suhtlus aset leidis. Viidatud allikate loendisse selliseid allikaid siiski ei lisata.

• Meil ei ole veel selget arusaama, milline on alternatiiv heaoluriigile (T. Kurg, isiklik vestlus, 8. august 2012).

Viidatud allikate loetelu artikli lõpus

Artikli lõpus esitatakse kõigi allikate loetelu, millele on tekstis viitatud. Kõigi allikate puhul kehtib põhimõte, et välja peavad olema toodud autor(id), aasta, pealkiri ja allikas, kust teos on võimalik üles leida. Neid nelja elementi eraldavad üksteisest punktid (punkti ei lisata DOI või veebilingi järel). Loetelu esitatakse tähestikulises järjekorras.

Raamatutele viidatakse põhimõttel: Autor. (aasta). Pealkiri. Ilmumise koht: Kirjastus.

• Ife, J. (2001). Human Rights and Social Work: Towards Rights-Based Practice. Cambridge: Cambridge University Press.

Artiklikogumikus ilmunud artiklile või raamatu peatükile viidatakse järgmiselt: Autor. (aasta). Pealkiri. Teoses: Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi (toim.), Kogumiku pealkiri (leheküljed). Ilmumiskoht: Kirjastus.

• Harrison, K., Fahy, K. (2005). Constructive research: methodology and practice. Teoses: G. Tenenbaum, M. Driscoll (toim.), Methods of research in sports science: quantitative and qualitative approaches (660–700). Oxford: Meyer and Meyer.

Ajakirjas ilmunud artiklitele viidatakse põhimõttel: Autor. (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, nr, lk. Või: Autor. (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, aastakäik(number), artikli leheküljed.

• Kõre, J. (2005). Tähiseid Eesti Vabariigi hoolekande ajaloost. Sotsiaaltöö, 4, 52–57.
• Taylor, C., White, S. (2001). Knowledge, truth and reflexivity: the problem of judgement in social work. Journal of Social Work, 1(1), 37–59.

Kui allikal on olemas DOI-kood, siis lisatakse see viite lõppu.

• Meade, J. (2021). Mental Health Effects of the COVID-19 Pandemic on Children and Adolescents: A Review of the Current Research. Pediatric Clinics of North America, 68(5), 945–959. doi:10.1016/j.pcl.2021.05.003

Viidatud allikate loetelus tuuakse välja kõik autorid, kuid kui autoreid on rohkem kui viis, siis tuuakse välja neli esimest autorit, seejärel märgitakse kolm punkti ning viimase autori nimi.

• Basu, A., Kim, H. H., Basaldua, R., Choi, K. W., … Koenen, K. C. (2021). A cross-national study of factors associated with women’s perinatal mental health and wellbeing during the COVID-19 pandemic. PLOS ONE, 16(4). doi:journal.pone.0249780

Ajalehes ilmunud artiklile viidatakse järgmiselt

• Männiste, I. (1998). Tänapäeva sotsiaaltrendid ühiskonnas. Eesti Päevaleht, 7. aprill, 13–14.

Kui viidatud on sama autori mitmele eri teosele, siis reastatakse need loetelus aasta järgi kasvavas järjekorras. Kui autor on avaldanud ka teose esimese autorina autorite kollektiivis, esitatakse esmalt need viited, mille autor on avaldanud üksi.

• Sindi, I. (2020). Asendushooldusperes elava lapse identiteediõigus. Sotsiaaltöö, 2, 34−39.
• Sindi, I. (2022). Lastekülast kogukonda, armastav hoolitsus ja lapse osalusel põhinev lapsekesksus – kolm võistlevat heaoludiskursust asenduskodus. Sotsiaaltöö, 3, 69−79.
• Sindi, I., Strömpl, J. (2016). Asenduskodulapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaaltöö, 4, 21−30.

Seadusele saab viidata Riigi Teataja kaudu. Aastaarvuna tuuakse välja seaduse vastuvõtmise aasta. Loetelus tuuakse välja ka konkreetse redaktsiooni avaldamismärge.

• Sotsiaalhoolekande seadus. (2015). Riigi Teataja I. 22.03.2021, 14.

Internetis pärinevate allikate juurde märgitakse kuupäev, mil kodulehte viimati külastati.

• International Federation of Social Work. (2007). Ethics in Social Work. Statements of Principles. www.ifsw.org/en/p38000324.html (09.08.07).

Viitamisel õppematerjalile, ettekandele vmt tuleb lisada ka allika tüüp, näiteks

• Selg, M. (2010). Sotsiaaltöö eneseseletusteooriad I (õppematerjal). Sotsiaaltöö teooriad, Tartu ülikool.
• Narusson, D. (2021). Personaalne taastumine (ettekanne konverentsil). Taastumise toetamise võimalused, Tallinn, 21.–22. september.
• Lihtsa, T. (2018). Maaomavalitsuse sotsiaaltöötaja ametiidentiteet (magistritöö). Tartu ülikool. https://dspace.ut.ee/handle/10062/60982 (20.04.2022).
• Tervise Arengu Instituut. (2022). Võrumaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022 (infomaterjal). https://tai.ee/et/valjaanded/vorumaa-maakonna-tervise-ja-heaolu-ulevaade-2022 (20.04.2022).