Interdistsiplinaarsed loovmeetodid sotsiaaltöös: virtuaalne konverents tudengilt-tudengile

Liisa Digman, TLÜ sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistrant
Liisa Reeder, TLÜ sotsiaaltöö BA tudeng

---

15.–18. juunil toimus Euroopa Sotsiaaltöö Kõrgkoolide Assotsiatsiooni (European Association of Schools of Social Work, EASSW) ja Tallinna Ülikooli koostöös Euroopa sotsiaaltöö hariduse teemaline virtuaalkonverents pealkirjaga „Innovatsioon ja säilenõtkus: sotsiaaltöö hariduse valmisolek ebakindlatel aegadel” (ingl „Innovation and Resilience: Preparedness of social work education in uncertain times”).

Konverentsi avas 15. juunil ingliskeelne eelkonverents „Interdistsiplinaarsed loovmeetodid sotsiaaltöös”, mille korraldasid Tallinna Ülikooli tudengid ning nende juhendajad, sotsiaaltöö lektorid Kersti Kriisk ja Reeli Sirotkina. Konverents valmistati ette Erialasid Lõimiva Uuenduse (ELU) projekti raames, milles osales 22 tudengit üle ülikooli nii bakalaureuse kui ka magistriõppest. Veebikonverentsi päeva lavastas tehniliselt Videal Productions OÜ, ettekandeid oli kuulamas inimesi üle maailma.

Eelkonverentsi teemad

Maailm muutub üha keerulisemaks. Haavatavate inimeste ja rühmade toetamiseks ja võimestamiseks sotsiaaltöö traditsioonilistest meetoditest enam ei piisa. Loovmeetodite kasutamine annab inimeste toetamiseks hea võimaluse, kuid see eeldab peale sotsiaaltöö teadmiste täiendavaid teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi teistestki valdkondadest nagu näiteks infotehnoloogia, kaunid kunstid, loodus- ja humanitaarteadused.

Teaduspõhist tõendust on leidnud mitmed innovaatilised loovmeetodid nagu sotsiaalteater, looma-, kunsti- ja muusikateraapia, infotehnoloogia ning multimeedia lahendused (Avramova-Todorova ja Todorov 2019; Allison ja Ramaswamy, 2016; Gustafsson, Svanberg ja Müllersdorf 2015; Jackson 2015; Stark 2002). Praktikas on nende lahenduste rakendamist piiranud sotsiaaltöö tudengite ja praktikute vähene teadlikkus neist meetoditest ja nende rakendamise võimalustest. Teisalt on interdistsiplinaarseid ehk valdkondadevahelisi loovmeetodeid ja lähenemisviise sotsiaaltöös väga palju.

Eelkonverentsil tutvustasime loovmeetodeid nelja teemablokina: kogukond, loodus ja loomad, liikumine ning informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Järgnevalt anname lühiülevaate töötubades käsitletud võimalustest.

Kogukond ja sotsiaaltöö

Kogukonna töötoa fookuses olid kogukonda ja selle liikmeid võimestavad ja eri riikides toimivad head praktikad. Toodi näiteid tegevustest, mis edendavad vastastikuse abi osutamist – selle järele on praegu väga selge vajadus, et tagada tugi ja abi igale kogukonna liikmele. Kogukonna võimestumine on protsess, mille kaudu inimesed suurendavad oma vahendeid ja arendavad omadusi, mis aitavad neil saada oma elu üle suurem võim; sellel on selge eesmärk kutsuda esile muutusi (Laverack 2007, 33). Inimese võimestamine on ka sotsiaaltöös üks olulisi ülesandeid, seetõttu rakendatakse traditsiooniliste sotsiaaltöömudelite kõrval aina sagedamini kogukonnapõhiseid lähenemisi. Kogukonda kaasatus võimaldab inimesel kogeda rahulolu eluga, paremat tervist, heaolu- ja kuuluvustunnet (Sarason 1974).

Eestis on ellu viidud mitmeid kogukonnapõhiseid sotsiaalset heaolu suurendavaid projekte. Näiteks võib tuua 2020. aastal lõppenud MTÜ Kodukandi pilootprojekti, mis viis kokku üksildased eakad, erivajadustega inimesed ning nende vabatahtlikud seltsilised (Peets 2020). Populaarseks osutus ka Meeste Garaaži algatus, mille sihtrühmaks on mehed kui koduväliselt vähem kaasatud grupp (Toim 2019). Kogukonnapõhise lähenemise tugevaid külgi ilmestasid hästi külalisesinejad Rea Sepping (MTÜ Eikellegimaa) ja Anu Leps (MTÜ Jututaja), kes tutvustasid säilenõtklikku eluviisi ning põlvkondadevahelist suhtluspraktikat. Kogukonna töötuppa oli välisesinejana kutsutud Horvaatia tudeng Eleonora Nicolaci, kes tutvustas pagulastele suunatud mentorluse programmi „Borders None: Get Together”.

Loodus, loomad ja sotsiaaltöö

Teine töögrupp arutas selle üle, kuidas saaks sotsiaaltöö praktikas kasutada rohkem ära seda, mida pakuvad loodus ja loomad. Töötoa ettekannetes oli juttu kahest peamisest teemast: loodusteraapiast ja loomateraapiast. Tutvustati matkamisvõimalusi, sealhulgas virtuaalreisimist, mis on eriti aktuaalne COVID-19 olukorras, kuid väga vajalik ning arendav ka näiteks piiratud liikumisvõimega inimestele (Kabir jt 2020). Ettekandes toodi välja virtuaalreaalsuse pakutavad võimalused stressi põhjustatud häirete ravis (Banos jt 2011).

Loomateraapiatest tutvustati hobuteraapiat (Clarke 2020), kus näitena toodi kogemus Austraaliast, tutvustati ka koertele lugemise programmi ning räägiti sellest, kuidas võivad loomad mängida olulist rolli laste arengus (Endenburg ja Lith 2011; Wohlfarth jt 2014; Johnson 2017). Eraldi räägiti koerateraapia kasutamisest vanglates (Allison ja Ramaswamy 2016; Britton ja Button, 2006). Külalisesinejana astus üles Eesti Loodus- ja Loomateraapia Keskuse tegevjuht Kristi Raava, kes tutvustas teraapiakeskuse võimalusi, näiteks selgus, et keskuses pakutakse muuhulgas ka kanateraapiat.

Liikumine, tants, muusika ja sotsiaaltöö

Kolmandas töötoas tutvustati liikumise-, tantsu-, ja muusikateraapiat, esitleti piktogrammide kasutusvõimalusi ning sotsiaalala töötajate seas korraldatud loovtöömeetodite kasutamise küsitluse tulemusi. Küsitlus tehti 43 sotsiaalala spetsialisti hulgas selle aasta mais ning tulemustest selgus, et enamik vastanutest on arvamusel, et loovmeetodeid on võimalik kasutada erihoolekandes, päevakeskustes ja psühholoogilisel nõustamisel. Sotsiaaltöötajate arvates saab neid meetodeid rakendada põhiliselt teraapia vormis, enda töös peeti võimalikuks kasutada piktogramme ja pildikaarte. Oldi arvamusel, et kui meetodeid tutvustada rohkem, oleks kõigil võimalik neid oma igapäevatöösse lõimida.

Tantsuteraapia teemalises ettekandes selgus, kuidas kasutada tantsu- ja liikumisteraapia ja teadveloleku võimalusi, toetades tööstressiga toimetulekut ja ennetades läbipõlemist (Hanso 2018). Töötoas sai aktiivselt osaleda ja teha kaasa ettenäidatud harjutusi.

Väga huvitav oli ettekanne taiji quan'ist – muuhulgas räägiti taiji liikumisviisi ja võitluskunsti mõjust eakate kognitiivsete funktsioonide säilitamisel (Miller ja Taylor-Piliae 2014) ning intervjueeriti Tallinnas elavat taiji meistrit Sheng Yongshengi.

Teadaolevalt on muusikaga võimalik ravida lühiajaliselt depressiooni sümptomeid (Aalbers jt 2017) ning see on abiks erisuguste diagnoosidega inimeste ravis. Sel teemal arutleti töögrupi külalisesineja, Eesti Muusikateraapia Keskuse juhi Alice Pehkiga, kes tutvustas muusikateraapia rohkeid kasutusvõimalusi. Muusika kasutamine igapäevases sotsiaaltöös kajastus ka küsitlustulemustes, pakuti näiteks nii loodushäälte kui ka rahustava muusika kuulamist kontoris.

Infotehnoloogia ja sotsiaaltöö

Moodne aeg nõuab uusi oskusi ja nutikaid lahendusi ning rahvusvahelise tööstusuuringu tulemused viitasid, et käesolevaks ajaks eeldab 90% kõigist ametikohtadest elementaarseid digioskusi (SA Kutsekoda 2016a) ning sotsiaaltöö ei erine teistest kuidagi. Eesti võttis eesmärgiks 95% digitaalse kirjaoskuse saavutamise aastaks 2023 (Haridus- ja teadusministeerium 2019), tehtud on suuri investeeringuid koolide tehnopargist internetiühenduse ja digiõpikuteni (Haridus- ja teadusministeerium 2021). Samal ajal on meie sotsiaalvaldkonna üks suurim probleem praegu see, et kõigile Eesti elanikele ei suudeta tagada kulutõhusalt vajalikku toetust ja kvaliteetseid teenuseid (SA Kutsekoda 2016b). Nutikaid abitehnoloogiaid ja tööprotsesside digiteerimist saab kasutada mitmel otstarbel: nii teenusekasutajate turvalisuse, igapäevase toimetuleku ja heaolu suurendamiseks kui ka abistajate töö kergendamiseks ja töökorralduse optimeerimiseks (ibid). Nii jääb rohkem aega kõige olulisemale – inimeseks olemisele ja kliendiga suhtlemisele.

IKT ja erisuguseid tehisintellekti kasutamise võimalusi sotsiaaltöös tutvustati viimases teemaplokis. Praktiliste näidetena tutvustati veebipõhiseid vestlusroboteid ning robotloomi. Kui esimene ettekanne juhatas teema sisse üldisemalt, siis Tervise Arengu Instituudi (TAI) loodud juturobot Abot näitas teed sotsiaalvaldkonna loovmeetoditele. Võrdlusmomendina toodi näiteks Elisa tehisintellektil põhinev Annika (Ploomann 2021), kelle võimekuses nähti suurepärast potentsiaali just sotsiaaltöö valdkonnas. Ettekande esitajal oli Annika väljaõpetamisel isiklik kogemus.

Ka Sotsiaaltöö ajakirja veergudel on varasemalt kirjutatud Eestis kasutusel olevatest tehnoloogilistest uuendustest (Bachmann 2020; Teder 2020), mis rahvusvahelisel areenil uuenduslikkusega silma paistavad. Selgi korral sai erilise tähelepanu osaliseks teraapias kasutatav robotkass (Gustafsson, Svanberg ja Müllersdorf 2015), kes oli stuudios olemas ning köitis viimases osas toimunud paneeli liikmete meeli. Kui loomateraapia kasulikkust töös eri sihtgruppidega (Nimer ja Lundahl, 2007) tõi välja ka loomade ja looduse töörühm, siis robotkassi nägid paneeli liikmed kui igati edukat alternatiivi juhuks, kui eluslooma pidamine ei ole võimalik. Seda siis eelkõige töös näiteks dementsusega inimestega (Teder 2020).

Koroona-aastale tagasi vaadates võib kokkuvõtvalt öelda, et tehisintellekti, automatiseeritud teenuste ja robotite kasutamine sotsiaaltöös ei olegi enam nii kauge tulevik kui see võib tunduda ning nende juurutamine sotsiaaltöö õpetamisse oleks pigem soovitatav.

Konverents kui interdistsiplinaarsuse ehe näide

Interdistsiplinaarsus ja loovmeetodid on kujunemas ülikooliõpingute ja sotsiaaltöö praktika lahutamatuks osaks ning nii tudengitelt kui ka praktikutelt oodatakse pidevalt uusi lahendusi, koostööd teiste valdkondadega ja loovat mõtlemist. Loovmeetodite rakendamise ja interdistsiplinaarsuse ehedaks näiteks meile, kui ELU projektis osalenud tudengitele, oli selle eelkonverentsi korraldamine.

Esimest korda toimunud eelkonverentsi raames oli määramatust palju – ülesanne oli luua interdistsiplinaarseid loovmeetodeid tutvustav sisu, kriteeriumiks vaid, et loovmeetod oleks juba sotsiaalvaldkonnas kasutusel või seda oleks võimalik rakendada sotsiaaltöö praktikasse. Tudengitel oli vaba voli kaasata välistudengeid ja praktikuid ning leida rahvusvahelisi praktikaid. Iga töögrupi lõpptulemus sai väga omanäoline, lisaväärtust lõi kindlasti ka virtuaalkonverentsi sega-meedia võimalus, mis tõi nii mõnedki projekti liikmed oma mugavustsoonist (ja erialalt) üsna kaugele.

Projektis osalenute arvates võib lõpptulemusega igati rahule jääda ning lootus on, et sellest võiks saada EASSWi konverentsi osa, andes nii tudengitele võimaluse osaleda aktiivsemalt sotsiaaltöö hariduse kujundamisel. Eelkonverentsi lõpus saadud tagasiside põhjal sooviks lausa 90% osalenutest osaleda järgmisel korralgi ning 70% vastanutest oli ka ise valmis ettekandega esinema. Loodame, et sotsiaaltöö loovtöömeetodite teadlikkuse parandamisele lisaks on pandud seeme idanema ning loodud alus rahvusvahelisele tudengifoorumile.

---

Projektis osalenud tudengid:

Kogukond: Elen Hermanson (noorsootöö BA), Katre Kalaus (sotsiaaltöö BA), Külli Kuri (andragoogika MA), Elo Lättemägi (sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse MA), Janne Savimaa (sotsiaaltöö MA), Katrin Siimsalu (andragoogika MA).

Loodus ja loomad: Kaisa Kaljurand (kliiniline psühholoogia MA), Kätlin Pugri (sotsiaaltöö MA), Mirjam Prass (sotsiaaltöö BA), Moonika Rander (sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse MA), Rita Tubarik (sotsiaaltöö MA).    
Liikumine: Oivi Boyers (sotsiaaltöö BA), Lenne Indov (sotsiaaltöö BA), Kerli Rand (Aasia uuringud BA), Liisa Reeder (sotsiaaltöö BA), Marek-Igor Vellend (sotsiaaltöö BA).
IKT: Liisa Digman (sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse MA), Nina Maystruk (vene filoloogia BA), Tatjana Mändla (kunstiteraapiad, MA), Anastasia Rešetnikova (õigusteadus MA), Regon Ruutma (andragoogika MA), Triin Salin (sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse MA).

---

Mõned näited loovmeetoditest praktikas

• Juturobot Abot
• Muusikateraapia keskus
• MTÜ Jututaja
• Borders None: Get Together
• MTÜ Kodukant
• Eesti Loodus- ja Loomateraapiakeskus
• Meeste Garaaž
• MTÜ Eikellegimaa
• Robotkass
• Taiji terviseliikumine ja võitluskunst

---

Viidatud allikad

Aalbers S., Fusar-Poli L., Freeman R.E., Spreen, M., Ket, J. C. F., Vink, A. C., Maratos, A., Crawford, M., Chen, X. J., Gold, C. (2017) Music therapy for depression. Cochrane Database of Systematic Reviews 2017, Issue 11. Art. No.: CD004517.

Allison, M., Ramaswamy, M. (2016). Adapting Animal-Assisted Therapy Trials to Prison-Based Animal Programs. Public Health Nursing, 33(5), 472.

Avramova-Todorova, G., Todorov, M. (2019). Digital Technologies for Art Therapy Practices Used in Healthcare. Medical Science Pulse, 13(1), 43–47.

Bachmann, T. (2020) Abistavad digilahendused – tuleviku hooldustöö võti. Sotsiaaltöö, 2, 97–101.

Banos, R. M., Guillen, V., Quero, S., Garcia-Palacios, A., Alcaniz, M., Botella, C. (2011). A virtual reality system for the treatment of stress-related disorders: A preliminary analysis of efficacy compared to a standard cognitive behavioral program. International Journal of Human-Computer Studies, 69(9), 602–613.

Britton, D. M., Button, A. (2006). Prison Pups: Assessing the Effects of Dog Training Programs in Correctional Facilities. Journal of Family Social Work.

Clarke, J. (2020). Equine Therapy for Mental Health Treatment: What Horses Bring to the Therapeutic Process. (09.08.2021).

Endenburg, N., van Lith, H. A. (2011). The influence of animals on the development of children. The Veterinary Journal, 90:2, 208–214.

Gustafsson, C., Svanberg, C., Müllersdorf, M. (2015). Using a robotic cat in dementia care: a pilot study. Journal of Gerontological Nursing, 41(10), 46–56.

Hanso, H. (2018). Tantsu- ja liikumisteraapia ja teadveloleku integreerimine tööalase stressiga toimetulekuks ja läbipõlemise ennetamiseks. Magistritöö, Tallinna Ülikool. Etera.

Haridus- ja teadusministeerium (2019). Digipöörde programmi 2020–2023 seletuskiri. (09.08.2021).

Haridus- ja teadusministeerium (2021). Haridus- ja noorteprogramm 2021–2024. (09.08.2021).

Jackson, K. (2015). Beyond Talk — Creative Arts Therapies in Social Work. Social Work Today, 15(3), 22.

Johnson, G. (2017, 22. märts). How dogs could make children better readers. The Conversation.

Kabir, M., Rice, J. L., Bush, S. H., Lawlor, P. G., Webber, C., Grassau, P. A., Ghaedi, B., Dhuper, M., Hackbusch, R. (2020). A mixed-methods pilot study of ‘LIFEView’ audiovisual technology: Virtual travel to support well-being and quality of life in palliative and end-of-life care patients. Palliative Medicine, 34(7), 954–965.

Laverack, G. (2007). Health Promotion Practice: Building Empowered Communities. United Kingdom: McGraw-Hill Education, 33.

Miller, S. M., Taylor-Piliae, R. E. (2014). Effects of Tai Chi on cognitive function in community-dwelling older adults: A review. Geriatric Nursing, 35(1), 9–19.

Nimer, J., Lundahl, B. (2007). Animal-Assisted Therapy: A MetaAnalysis. Anthrozoos, 20:3, 225–238.

Peets, S. (2020). Pooleteise aasta jooksul on vabatahtlikud pakkunud tuge ja seltsi 680 eakale ja erivajadusega inimesele.

Ploomann, M. (2021, 14. märts). Kuule robot, lepime kokku, et ei mölise! Ärileht.

SA Kutsekoda (2016a). Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

SA Kutsekoda (2016b). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö valdkond. Uuringu lühiraport.

Sarason, S. B. (1974). The Psychological Sense of Community: Prospects for a Community Psychology. Jossey-Bass: London.

Stark, A. (2002). The American Journal of Dance Therapy: Its History and Evolution. American Journal of Dance Therapy, 24, 2, 73–95.

Teder, T. (2020). Tehnilised abilahendused Koeru Hooldekeskuses. Sotsiaaltöö, 2.

Toim, K. (2019). Meeste kogemuste kirjeldused meeste garaaži tegevustes osalemisest. [Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool].

Wohlfarth, R., Mutschler, B., Beetz, A., Schleider, K. (2014). An investigation into the efficacy of therapy dogs on reading performance in 6–7 year old children. Human-Animal Interaction Bulletin. 2:2, 60–73.