Ilmus e-raamat „Avatud Dialoog“
E-raamat "Avatud Dialoog. Avatud Dialoogil põhinev sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 0–15aastastele" ilmus detsembris 2022 ja on kättesaadav Tartu Ülikooli kirjastuse kaudu.
Avatud Dialoogi uurimisprojekt viidi ellu Euroopa Sotsiaalfondi struktuuritoetuse meetme 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ toetuse andmise tingimuste „Sotsiaalse rehabilitatsiooni pakkumine töövõimereformi sihtrühmale ning raske ja sügava puudega 0–15-aastastele lastele“ tegevuse 2.3 „0–15-aastaste laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamine ning hooldajatele suunatud tugi- ja teavitustegevuste elluviimine“ raames. Avatud Dialoogi uurimisprojekti tellija on sotsiaalkindlustusamet, raamatu koostaja on Dagmar Narusson.
Raamat koosneb kahest osast. Esimesest kuni kolmanda peatükini on Eestis esimest korda kirjeldatud terviklikumalt Avatud Dialoogi[1] olemust. See osa on kui eraldi lugemismaterjal, mis annab sissevaate Avatud Dialoogi algtõdedesse. Raamatu teises pooles on ülevaade Eestis tehtud uurimistöö tulemustest. Peatume raamatu nendel osadel lähemalt.
Ülevaade Avatud Dialoogist
Esiteks, Avatud Dialoog on huvitav, sest see ei ole pelgalt meetod ega keskendu üksnes klienditööle. See on läbiv terviklik mõtteviis (alates individuaalsest tasandist kuni ühiskonnani välja). Seda mõtet tuleb tõlgendada nii, et Avatud Dialoog annab maailmavaatelised alused ehk baasväärtused, mida omaks võttes muutub abistaja arusaam murest, kriisist, inimsuhetest, vastutusest ja inimestega töötamisest.
Teiseks, Avatud Dialoogis nähakse, et abistamise süsteemid peavad muutuma ehk korraldus peaks olema uutel alustel. Selleks on välja töötatud kümme põhimõtet, mille alusel uus süsteem üles ehitada. Seega, inimeste ja ühiskondade maailmavaate muutustele lisaks antakse üsna põhimõttelised juhtnöörid, kuidas abisüsteeme ümber kujundada.
Kolmandaks, Avatud Dialoogis on kirjeldatud, kuidas inimeste ja võrgustikega töötamine peaks olema kujundatud. Klienditöö tasandil on 7 põhimõtet ja 12 elementi. „Avatud Dialoogi“ e-raamatu kolmes esimeses peatükis on kõik need kolm läbivat osa kirjeldatud nii, et anda lugejale algpõhimõtete ülevaade.
Kolme esimese peatüki ülevaated ei ole spetsiifiliselt ühegi valdkonna kohta ja annavad võrdselt infot Avatud Dialoogi rakendamiseks nii vaimse tervise ja sotsiaalvaldkonnas üldisemalt kui ka tervishoius. Ka kogukondade arendamisel saab samu põhimõtteid rakendada. Kogukonnapõhise vaimse tervise (süsteemi) korralduse alus on paljudes riikides just Avatud Dialoog. Arvan, et raamatu esimesed kolm peatükki võiksid olla huvitavad kõigile ajakirja Sotsiaaltöö lugejatele, olenemata sellest, millises sotsiaaltöö valdkonnas parasjagu tegutsetakse või kas ollakse valdkonna kujundaja ja poliitika üle otsustaja või klienditöö tegija.
Rakendamise kogemused
Raamatu teine pool, alates neljandast peatükist on spetsiifilisem. Esimene valdkond, kus Eestis on olnud võimalik Avatud Dialoogi rakendada, on mobiilne sotsiaalne rehabilitatsioon kuni 15-aastastele rehabilitatsiooniteenusele suunatud lastele. Juhin siinkohal tähelepanu sellele, et kuigi alustati ühest kindlast valdkonnast, ei ole Avatud Dialoog ühegi kitsa valdkonna spetsiifiline ja seda ei tuleks käsitleda sotsiaalse rehabilitatsiooni meetodina. Nagu eespool öeldud, saab Avatud Dialoogi laialdaselt rakendada ja eelkõige muudab see vaimse tervise ning sotsiaalsüsteemi paradigmat. E-raamat annab mitmekülgse ülevaate Avatud Dialoogi rakendamisest ja uurimistööst laste sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas.
- 4. peatükis on kirjas Eesti spetsialistide vahetud kogemused Avatud Dialoogi rakendamisest.
- 5. peatükis on lühiülevaade Avatud Dialoogi rakendamisest teistes riikides.
- 6. peatükis on ülevaade teistes riikides tehtud uurimustest.
- 7. peatükis on Eestis tehtud uuringu tulemuste ülevaade Avatud Dialoogi praktiseerinud spetsialistide kogemustest seitsme põhimõtte rakendamisel.
- 8. peatükis on Eestis tehtud uuringu tulemuste ülevaade, mis hõlmab laste vanemate vaadet Avatud Dialoogil põhinevas teenusel osalemisest.
- 9. peatükis on kolmanda uuringu tulemuste ülevaade, kus keskmes on teenuse korraldajate vaade Avatud Dialoogi rakendamisele mobiilses sotsiaalses rehabilitatsioonis kuni 15-aastatele lastele.
- 10.–13. peatükis on uurimistöö põhjal tehtud järelduste ülevaade ja soovitused Avatud Dialoogi rakendamise võimaluste kohta sotsiaalses rehabilitatsioonis.
Peatükid 4–13 annavad konteksti, kuidas teistes riikides Avatud Dialoogi rakendatakse, kuidas see on Eestis sulandunud sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemi ja millised sotsiaalse rehabilitatsiooni süsteemi arendamisküsimused kerkisid esile uurimistöö käigus.
Avatud Dialoogi e-raamatu tekstid on kirjutanud Tartu Ülikooli uurimisrühm, mis töötas aprillist 2021 kuni detsembrini 2022. E-raamatu teoreetilise osa ülevaate ehk 1.–3. peatüki kirjutas Dagmar Narusson. Neljas peatükk on kirjutatud koostöös Avatud Dialoogi rakendajate Mariliis Tähepõllu, Kadri Vilgatsi ja Dagmar Narussoniga. Peatükid 5–13 on kirjutatud uurimisrühma liikmed, igal peatükil on oma autorid. Uurimisrühma kuulusid analüütikud Laura Tiitus, Marju Kask, Birgit Malken, rühmajuht Marko Uibu ja uurimisprojekti juht Dagmar Narusson.
Kui „Avatud Dialoogi“ e-raamat äratab huvi, võtke palun ühendust Felika.Tuul@sotsiaalkindlustusamet.ee.
Tutvustus ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 1/2023
[1] Raamatu koostaja ja autorite arvates annab läbiva suure tähe kasutamine paremini edasi Avatud Dialoogi kui tervikliku mõiste olemuse.