Hooldekodude elanike ja hoolekandetöötajate vaktsineerimine COVID-19 vastu

„Eestis alustati ettevalmistusi COVID-19 vaktsineerimiseks eelmise aasta suvel. Euroopa Komisjon küsis siis liikmesriikidelt vaktsiinitootjatega sõlmitavate eelostulepingute jaoks esialgseid andmeid vajaminevate vaktsiinikoguste ja prioriteetsete sihtrühmade kohta,ˮ selgitab otsuste tagamaid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber.

Hooldekodude elanike ja töötajate vaktsineerimine on prioriteet

„Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitas vaktsineerida esmajärjekorras tervishoiutöötajad, et tagada tervishoiusüsteemi toimepidevus, ja seejärel hooldeasutuste ja hoolekandeasutuste elanikke, sest neis asutustes on risk haigestumiseks väga suur. Haigestumisega võivad kaasneda aga väga rasked tagajärjed,ˮ räägib Sõber.

„Hoolekandeasutuste elanikel on terviseameti hinnangul risk haigestuda umbes kuus korda kõrgem kui kodus elaval eakal. Kui saame selle haavatava sihtrühma vaktsiini abil kaitstud, siis loodetavasti väheneb ka nakkusrisk,ˮ julgustab Kärt Sõber pingutama seatud eesmärgi nimel.

Plaani kohaselt alustatakse vaktsineerimisega nendest hooldekodudest, kus on suurem nakatumise risk, nt kus on palju elanikke ja mis asuvad kõrgemate nakatumisnäitajatega piirkondades, samuti haiglate statsionaarse õenduse osakondadest.

Praktilise vaktsineerimise korralduse koordineerimise on enda peale võtnud haigekassa, kes jälgib igapäevaselt vaktsiinidooside jaotust ning suhtleb ja nõustab hooldekodusid praktiliste küsimuste tekkimise korral. Haigekassal on see kogemus juba varasemast, seoses hooldekodude elanike gripivastase vaktsineerimisega.

COVID-19 vaktsineerimise olukord hooldekodudes

13. jaanuari seisuga on vaktsineerimine lõppemas kümnes hooldekodus. Enamikes hooldekodudes plaanitakse vaktsineerimisega alustada järgmisel nädalal. Võttes arvesse, et vaktsineerimisega alustati hoolekandeasutustes alles eelmisel nädalal, on see haigekassa esmatasandi teenuste osakonna spetsialisti Mari Kalbini hinnangul tubli tulemus.

Alustati saartest – selle nädala jooksul peaksid saama vaktsineeritud kõik Hiiumaa ja Saaremaa hooldekodude elanikud ja töötajad.

„Haigekassa on võtnud ühendust 110 hooldekoduga, et vaktsineerimine kokku leppida,ˮ kirjeldab Mari Kalbin oma meeskonna tegemisi. Algul võeti ühendust Ida-Virumaa ja Eesti suuremate hooldekodudega ning liiguti edasi väiksemate hooldekodude ja erihoolekandeasutustega. Nädala lõpuks proovitakse saada ühendust kõigi üldhooldekodudega ja enamike erihoolekandeasutustega.

Haigekassa plaan on, et kolme nädalaga saaksid esimese vaktsiini kõigi hooldekodude elanikud ning töötajad, kes on andnud selleks nõusoleku.

Mari Kalbini sõnul oleneb vaktsineerimise tempo ka hooldekodudest endist. Ligi pooled üldhooldekodudest, kellega haigekassa töötajad see nädal suhtlesid, on valmis alustama vaktsineerimisega kohe. Ülejäänutes on ettevalmistused pooleli: kogutakse veel hoolealuste või nende esindajate ning töötajate nõusolekuid ning lahendatakse korralduslikke küsimusi.
Neis asutustes, kus on eeltöö tehtud, käib protsess väga kiiresti. Asutus saab vaktsiini tellida enamasti samal päeval ja hakata juba kolme päeva pärast vaktsineerima.

Kuidas on vaktsineerimine korraldatud?

„Üldiselt vaktsineerivad hooldekodudes lepingulised õendusteenuse osutajad, kellel on haigekassaga leping,ˮ selgitab Mari Kalbin praktilist korraldust. Kui lepingut ei ole, siis vaktsineerib kas inimese enda või kokkuleppe alusel hooldekodu teenindav perearst.

Aasta alguses jõustus ka sotsiaalministri määrus, mis lubab hooldekodude õendusteenuse osutajatel saada tellimislehe alusel apteegist šokiravimeid (sh adrenaliini) – seda on vaja, et ka hooldekodude õendusteenuse osutajatel oleksid vajalikud esmaabi vahendid olemas harvaesinevaks juhuks, kui mõnel patsiendil tekib pärast vaktsineerimist anafülaktiline reaktsioon. Seepärast on oluline jälgida vaktsineeritut pärast vaktsineerimist 15 minuti jooksul.

Vaktsineerimiseks hooldekodus kohapeal ei ole vaja eritingimusi. „Me ei eelda, et asutuses oleks ultrasügavkülmik vaktsiini pikaajaliseks säilitamiseks – 70 kraadi juures. Lühiajaliselt säilivad Pfizeri ja Moderna (Pfizeri vaktsiini puhul kuni 5 päeva ja Moderna vaktsiini puhul kuni 30 päeva) vaktsiin ka 2–8 kraadi juures. Kui tavaliselt toovad vaktsineerijad terviseameti regionaalosakonnast vaktsiini termokastiga ise vaktsineerimiskohta, siis COVID-19 vaktsiini transport on vähemalt nende n-ö pretensioonikamate vaktsiinide puhul korraldatud keskselt. Terviseameti kesklaost viiakse vajalik kogus viaale hooldekodusse (kui vaktsineerija on kohapeal olemas) või kui pereõde vaktsineerib, siis perearstikeskusesse, kust õde need kaasa võtab,ˮ selgitab Kärt Sõber.

Kui enamik hooldekodusid on seni tellinud Pfizeri vaktsiini, siis 13. jaanuaril jõudis terviseametisse ka esimene Moderna vaktsiini tarne ning tasapisi alustatakse vaktsineerimist ka Moderna vaktsiiniga. Üldiselt järgitakse põhimõtet, et ühes asutuses kasutataks sama vaktsiini. „Esimesele doosile järgneb kindla aja pärast teine doos sama vaktsiini. Kui asutusse tuleb vaktsiini vajavaid inimesi juurde, siis tuleks kindlasti ka nende puhul kasutada sama toodet – nii on lihtsam vältida segadust eri vaktsiinide kasutustingimustega, v. a juhul, kui inimene on tulnud teisest asutusest, kus ta on juba saanud esimese doosi vaktsiini, siis tuleb talle korraldada sama toote teise doosi manustamine,ˮ lisab Mari Kalbin.

Täpsustavate korralduslike küsimuste korral saavad hooldekodud pöörduda haigekassa poole, vaktsineerijate kontaktiks on terviseamet.

Millal jõuab järg teiste sotsiaalvaldkonna töötajateni?

Sotsiaalministeerium saatis kohalikele omavalitsustele 8. jaanuaril kirja, kus andis teada, et KOVide juures töötavad eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad saavad võimaluse vaktsineerimiseks kõige varem esimese kvartali lõpus. Lõplikult oleneb see aga Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest.

Erandina võimaldatakse piisavate vaktsiinikoguste olemasolu korral varasemat vaktsineerimist riskirühmadega otseselt kokku puutuvatele töötajatele, eeskätt koduhooldustöötajatele, kuid täpsem vaktsineerimise aeg on alles selgumas.

Ministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Sille Pihlak kinnitab, et täpsemat infot sotsiaaltöötajate vaktsineerimise kohta praegu anda ei ole. Ministeerium on palunud omavalitsustelt infot, kui palju on neil sotsiaalhoolekande valdkonna eesliinitöötajaid. Omavalitsused saavad ise hinnata, keda on oluline vaktsineerida eelisjärjekorras.

Eraldi tähelepanu paluti pöörata eesliinitöötajatele, kel on klientidega otsekontakt ning kes on teadaolevalt kõrgema nakkusriskiga. Need on:

• koduteenuse osutajad (koduhooldustöötajad)
• sotsiaaltöötajad
• lastekaitsetöötajad
• isikliku abistaja teenuse pakkujad
• tugiisikud
• sotsiaaltransporditeenuse pakkujad/autojuhid.

Ministeerium palus saata andmed koduhooldustöötajate kohta 14. jaanuariks, teiste töötajate kohta 22. jaanuariks. Kui andmed on koondatud, täpsustab ministeerium koostöös teiste osapooltega olulise tähtsusega eesliinitöötajate nimekirja ja nende vaktsineerimise järjekorra.

Riskirühmade teavitamine ja transpordiabi

Kohtumistel kohalike omavalitsuste esindajaga edastas sotsiaalministeerium neile palve aidata kaasa üle 70-aastaste ning teatud diagnoosidega inimeste vaktsineerimisele saamisega. Riskirühmade vaktsineerimine toimub perearstide juures ning Eesti Perearstide Selts on koostanud põhimõtted, mille alusel hakatakse riskirühma kuuluvaid inimesi vaktsineerima kutsuma.

„Esimesed perearsti juurde kutsutavad on üle 80-aastased. Järgmised on üle 70-aastased inimesed, kellel on kaasuvad haigused. Pärast võtame järk-järgult ette kõik kaasuvate haigustega patsiendid, sõltumata vanusest. Seejärel jõuame kogu elanikkonnani. Kõigepealt peame vaktsiini abil kaitsma neid inimesi, kes on ohustatud kõige enam,ˮ rääkis 13. jaanuaril terviseameti pressikonverentsil haigekassa esmateenuste osakonna juhataja Külli Friedemann.

Kärt Sõber nentis, et päevakorda võib tulla vajadus aidata eakas inimene perearstikeskusesse. Ta ei pidanud praegu võimalikuks seda, et inimest minnakse vaktsineerima tema koju. „Vaktsiinide transportimisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et Pfizeri vaktsiini viaal on 5-doosiline ja Moderna 10-doosiline. Inimest tema kodus vaktsineerides lähevad teised doosid raisku ja pretensioonikamaid vaktsiine, mida ei tohi nt pärast lahustamist raputada ega loksutada, on ka keeruline transportida,” kirjeldas Sõber takistusi. Ta avaldas lootust, et olukord paraneb, kui müügiloa saab nt tavakülmkapi tingimustes transporti taluv Astra Zeneca vaktsiin.

Riskirühma kuuluvaid inimesi teavitab vaktsineerimisest haigekassa. Kärt Sõber ja Mari Kalbin ütlevad, et kõigepealt on plaanis saata inimestele eesti.ee portaalist e-kiri. Oma nimistutes olevate riskirühma kuuluvate inimestega hakkavad ühendust võtma ka perearstid ise.

Isikukaitse ja nakkusohutuse nõudeid tuleb järgida ka pärast vaktsineerimist

„Arstidega on arutatud, kas tasub vaktsineerida, kui mõnes hooldekodus on inimesed juba COVID-19 läbi põdenud. Praegu on seisukoht, et vaktsineerimisel tuleks eelistada neid, kes ei ole veel COVID-19 haigust põdenud. Kuigi läbipõdemine iseenesest vaktsineerimise vastunäidustuseks ei ole, siis läbipõdenud inimesi tasub piiratud vaktsiinikoguste tõttu vaktsineerida hilisemas järgus. Kui asutuses on aktiivne haiguskolle, siis korraldatakse asutuste elanike ja töötajate testimine ja vaktsiini saavad need, kelle test on negatiivne,ˮ toob Mari Kalbin välja veel ühe olulise nüansi.

Kas ka vaktsineeritud inimesel on oht nakkust teistele edasi anda? Praegu on vastus jah, sest uuringud alles käivad ja andmeid selle kohta, kas vaktsiin ka nakkuse levikut takistab, veel ei ole. „Eeldame, et vaktsineeritud inimene ei tohiks uuesti haigestuda vähemalt poole aasta jooksul, kuid nakkuse edasikandmise võimaluse kohta meil kahjuks veel teadmist ei ole,ˮ nendib Kärt Sõber.

Isikukaitsevahendeid peavad seega kindlasti kasutama ka vaktsineeritud inimesed. „Teadmine immuunsuse kestuse kohta alles täieneb. Euroopa Liidu riikide arutelud reisipiirangute võimaliku leevendamise kohta vaktsineeritutele on ka algusjärgus. Muidugi tahaksid inimesed võimalikult ruttu tavapärase eluga edasi liikuda, aga peab veel kannatust varuma.ˮ

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik, seetõttu ei saa selleks kedagi sundida. Hooldekodudega suheldes on Mari Kalbin kokku puutunud ka sellega, et osa hooldekodude töötajaid on vaktsineerimise suhtes umbusklikud. „Nad ei ole küll otseselt vastased, kuid kardavad. Seetõttu on väga oluline jagada infot vaktsineerimise kasulikkuse kohta. Oleme palunud hooldekodude juhtidel jagada infot nii töötajatele kui ka oma hoolealustele, et inimesed hooliksid nii enda kui ka oma naabrite tervisest.ˮ

„Kui mõni töötaja või hooldekodu elanik keeldub vaktsineerimisest, siis tuleb nakkusohutuse säilitamiseks võtta asutuses kasutusele vastavad meetmed. On ju ka neid inimesi, kes tahaksid, aga keda ei saa vastunäidustuse tõttu vaktsineerida,ˮ lisab Kärt Sõber.

Hiljuti korraldas sotsiaalministeerium hoolekodudele vaktsineerimise teemal infopäeva. Kohtumisi peetakse ka kohalike omavalitsuste esindajatega ning samuti kohtutakse kõigi regionaalsete kriisistaapide esindajatega, et jagada infot COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisu ja plaanide kohta.

Intervjueerisid Regina Lind (ajakiri Sotsiaaltöö) ja Triin Raag (sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond)

---

* 25. jaanuari seisuga oli esimese vaktsiinidoosi saanud 54 hooldekodu elanikud ja töötajad. Samuti on alustatud vaktsineerimisi erihooldekodudes. Eestis on kokku 191 üld- ja 55 erihooldekodu (sotsiaalministeeriumi pressiteade, 25.01.2021).

Loe ka sotsiaalministeeriumi blogist esimesena koroonaviiruse vastase vaktsiini saanud Ida-Viru keskhaigla arst-residendi Jelena Rozinko kogemust.