Hädaohus oleva lapse abistamine lastekaitsetöötaja vaates

Juhis on mõeldud lastekaitsetöötajate tegevuse toetamiseks ja ühtse praktika kujundamiseks olukordades, kui on vaja kiiret ning teadlikku sekkumist. 

Lastekaitseseadus toob välja, et termin „hädaohus olev laps“ tähistab last, kelle elu või tervis on ohus, või last, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste inimeste elu või tervist. Hädaohus last tuleb viivitamata abistada, tema elu või tervist ohtu seadnud olukord lõpetada ja paigutada laps ohututesse oludesse. Kohalik omavalitsus või sotsiaalkindlustusamet võib lastekaitseseaduse alusel eraldada lapse perekonnast ja vajaduse korral määrata lapse ning tema vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse suhtlus ohustab lapse tervist või elu.

Haldusakti koostamine nõuab tähelepanu

Kui kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja saab teada lapsest, kelle elu või tervis on ohus, tuleb tal viivitamata sekkuda ja toimetada laps turvalisse kohta kuni ohu möödumiseni. Oht võib seisneda lapsevanema tegevuses või tegevusetuses ehk suutmatuses tagada lapse turvalisus konkreetses olukorras. Laps võib olla vaja perest eraldada ka juhul, kui ta on ohtlik enda või teiste elule ja tervisele, kuid lapsevanem keeldub last paigutama asjakohasele teenusele, aga ka näiteks siis, kui lapsevanem ei ole kättesaadav. 

Juhis on mõeldud lastekaitsetöötajate tegevuse toetamiseks ja ühtse praktika kujundamiseks olukordades, kui on vaja kiiret ning teadlikku sekkumist. 

Lastekaitsetöötaja peab oskama eristada lapse perest eraldamist ja vanema nõusoleku alusel mujale paigutamist. Kui laps on sattunud ohtu lapsevanema tegevuse või tegevusetuse tõttu, tuleb kohalikul omavalitsusel koostada hädaohus lapse perest eraldamise haldusakt, mitte algatada lapse perest eraldamine vanema nõusolekul. Näiteks kui laps on sattunud hädaohtu, sest tema vanemad on tarvitanud alkoholi ega suuda tagada lapsele selles olukorras turvalist keskkonda, siis ei ole kohane võtta vanemalt nõusolekut lapse paigutamiseks teenuseosutaja juurde, vaid tuleb koostada lapse perest eraldamise haldusakt ja paigutada laps teenuseosutaja või turvalise isiku juurde. 

Hädaohus oleva lapse perest eraldamise haldusakt tuleb üle anda lapsevanemale ja sinna juurde peab käima ka selgitustöö.

Lapsevanema tegevuse või tegevusetuse tõttu hädaohtu sattunud lapse saab kohalik omavalitsus eraldada ja haldusakti alusel paigutada sobiva teenuseosutaja juurde kuni 72 tunniks. Lapsevanemale edastatud aktis peavad olema peale perest eraldamise põhjuse kirjeldusele märgitud ka lapse ja vanemate üldandmed, perest eraldamise seaduslik alus, akti kehtivuse aeg ning kellaaeg ja lapse viibimiskoht. Vajadusel tuleks lapse huvide ja heaolu kaitseks reguleerida ka lapse suhtluskord lapsevanemaga. Kui kohalik omavalitsus paigutab lapse teenuseosutaja juurde, tuleb koostada haldusakt ka teenuseosutajale, kelle juurde laps paigutatakse, ja märkida teenuse määramise alus.

Vanemad ja laps peavad olema kaasatud

Lastekaitsetöös üldiselt ning ka perest eraldamise korral on tähtis koostöö pere ja lapsega. Hädaohus oleva lapse perest eraldamise haldusakt tuleb üle anda lapsevanemale ja sinna juurde peab käima ka selgitustöö. Lapsevanemale on vaja selgitada, miks on vaja laps perest eraldada ja kuidas lastekaitsetöötaja edaspidi last ning peret abistab. Kuigi laps on perest eraldatud, on tähtis kaasata lapsevanem juhtumikorraldusse ja vanemal on õigus saada ülevaade kogu protsessist. Pere kaasamine ja usaldusliku suhte kujundamine ka nii keeruliste otsuste juures nagu lapse eraldamine perest tagab juhtumi lahendamisel paremad tulemused ning lapsele turvalisema keskkonna.

Perest eraldamist on tähtis selgitada ka lapsele tema vanust ja arengutaset arvestades. Lastekaitseseadus toob välja, et lapsele peab selgitama kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid. Perest eraldamine on lapsele äärmiselt traumeeriv ja esil on hirm, mida põhjustab teadmatus eesootavast. Hirmuga toimetulekule ja turvatunde taastamisele aitab kaasa usalduslik ning hea suhe lastekaitsetöötajaga ja selgitus, miks niisugune olukord on kujunenud. 

Lapsele selgituste jagamisel peab vältima keerulisi termineid ja pikki selgitusi, mida laps ei pruugi mõista.

Lapsele selgituste jagamisel peab vältima keerulisi termineid ja pikki selgitusi, mida laps ei pruugi mõista. Kasutada tuleb lapsele tuttavad sõnu, mille tähendust ta teab. Vestluste ajal peab keskkond olema turvaline ja toetav: ei tohi olla tegureid, mis lapsele endiselt hirmu tekitavad. Ka lastekaitsetöötaja kehakeel ja selgitused peavad olema toetavad, julgustades last oma tundeid ning mõtteid väljendama. Lapsi, nagu ka täiskasvanuid, on vaja austada, mis tähendab, et lapsele tuleb anda tõest infot temale sobivas ulatuses, õhutamata liigset lootust, mis ei pruugi täituda.

Lapsega vestlemisel tuleb anda talle aega oma arvamuse esitamiseks ja küsimusteks. Lastekaitsetöötaja jaoks on hädaohus oleva lapse perest eraldamine äärmiselt kiire tööprotsess, kuid lapsega rääkimiseks tuleb võtta aega ja olla lapse jaoks kohal. 

Perest eraldamise korral on lastekaitsetöötajal oluline toetada last, tutvustada teenuseosutajat ja edasist elukorraldust. Väga tähtis on, et laps teaks, millised muudatused teda ootavad, kui kauaks ta teenuseosutaja juurde jääb ja kuidas ta edaspidi suhtleb lähedastega.

Teenusele paigutamine vanema nõusoleku alusel

Hädaohus oleva lapse abistamisel on tähtis käsitleda eraldi juhtumeid, mil lapse ohtu sattumine ei ole lapsevanema tegevusest tingitud. Sel juhul ei ole tegemist hädaohus lapse perest eraldamisega, vaid laps paigutatakse teenuseosutaja juurde vanema nõusoleku alusel lastekaitseseaduse § 32 lõike 5 kohaselt. Näiteks võib seda vaja olla, kui lapsevanemad viibivad väljasõidul mitme tunni kaugusel, kuid laps on sattunud hädaohtu ja teda ei ole võimalik kohe vanematele üle anda, või kui last üksinda kasvatav vanem läheb haiglasse operatsioonile, tal puudub tugivõrgustik ning tal ei ole last kuhugi jätta. Sellisel juhul pöördub lapsevanem kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole ja laps paigutatakse teenuseosutaja või lapse jaoks turvalise isiku juurde vanema nõusoleku alusel. Kui laps on ohtu sattunud lapsevanemate pärast, siis kõnealust seadusepunkti rakendada ei saa.

Juhul, kuil lapse ohtu sattumine ei ole lapsevanema tegevusest tingitud, paigutatakse laps turvalisse kohta vanema nõusoleku alusel.

Lapsevanema nõusolekus peavad olema märgitud lapse ja lapsevanemate üldandmed, ajutise paigutamise seaduslik alus ja eesmärk, teenuseosutaja või turvalise isiku andmed ning kinnitus, et nõusolek on antud vabatahtlikult. Lapsevanem võib nõusoleku igal ajal tagasi võtta. 

Ka siin on tähtis, et lastekaitsetöötaja selgitaks perele asjaolusid, kaasaks teda otsustesse ja vastaks võimalikele küsimustele. Samuti tuleb lapse vanust ja arengutaset arvestades selgitada välja ka tema arvamus ja rääkida lapsele, mis saab edasi. Lapsega vesteldes tuleb arvestada samu põhimõtteid, mis on toodud eespool välja hädaohus oleva lapse perest eraldamise puhul.

Juhtumi käsitlus peab olema terviklik

Hädaohus lapse perest eraldamise hetkest 72 tunni jooksul peab lastekaitsetöötaja hindama, kas oht lapse elule ja tervisele on möödunud ning kas lapse saab üle anda lapsevanemale. Kui hindamise tulemusena selgub, et oht lapsele ei ole selle aja jooksul möödunud ja perest eraldamise asjaolud püsivad, on vaja pöörduda esialgse õiguskaitse korras kohtusse hooldusõiguse peatamiseks, piiramiseks või täielikuks äravõtmiseks. Hinnang lapse abivajadusele on soovitatav koostada 24 tunni jooksul, sest see annab piisavalt aega vajaduse korral täiendavate dokumentide koostamiseks ja jätab aega ka kohtule avaldusega tutvuda ning otsus koostada.

Kõik kohaliku omavalitsuse toimingud lapse perest eraldamisel tuleb fikseerida sotsiaaltoetuste- ja teenuste andmeregistris STAR. Hädaohus oleva lapse perest eraldamise korral algatatakse juhtumimenetlus ja koostatakse juhtumiplaan, mis sisaldab abivajaduse hindamist ning tegevuskava. Kui pere kohta on juba varem juhtumimenetlus algatatud, siis märgitakse vastavad toimingud avatud menetluse alla. 

Kõik toimingud lapse perest eraldamisel tuleb fikseerida sotsiaaltoetuste- ja teenuste andmeregistris STAR.

Juhtumimenetluses on vaja terviklikult hinnata lapse abivajadust ja ka last kasvatavate inimeste vanemlikke oskusi. Tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas lapsevanemad suudavad piire seada ja tagada lapsele esmase hoolitsuse, juhendamise, emotsionaalse soojuse ning turvalisuse. Niisugune hindamine võimaldab kujundada tervikpildi vanemlusest ja sellest, kuivõrd lähtub vanem lapse heaolust ning kas ta on valmis muutusteks. Lapse heaolust lähtumine tähendab, et raskuste ilmnemisel suudab vanem mõista, mis on parim lapse huvides, seda tunnistada ja vastutada. Vanema valmisolek muutusteks tähendab aga motiveeritust ja muutumisvõimet ning soovi teha koostööd spetsialistidega lapse heaolu tagamiseks.

Perest eraldamise protsess on keeruline nii perele, lapsele kui ka lastekaitsetöötajale endale. Arusaamatuste vältimiseks on äärmiselt oluline otsused kirja panna, teha selgitustööd lapsele ja perele ning kohe kavandada edasised sammud. See tagab, et lastekaitsetöötaja otsused on läbipaistvad, kaalutletud ja lähtuvad alati lapse parimast huvist. Lapsel ja perel on õigus olla kaasatud lastekaitsetöösse ning sellest kinnipidamine soodustab positiivsete tulemuste saavutamist ja juhtumi lahendamist mõistliku aja jooksul. Pereliikmete aktiivne kaasamine aitab neil tunda, et nende arvamusi ja vajadusi arvestatakse, osalemine otsustamisel suurendab ka nende koostöövalmidust tulevikus.

Juhis saadetakse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele ja selle leiab veebilehe lasteabi.ee spetsialistile mõeldud vahelehelt. 

Artikkel ilmus ajakirjas Sotsiaaltöö 4/2024.