Haapsalus on koduteenus palju arenenud ja vajab palju veel arendamist

Haapsalu hoolekandekeskus osutab koduteenust koostöös linnavalitsusega. Teenust kasutab üle 200 inimese ja seda osutab 13–15 töötajat. Koduteenuse meeskonda juhib hooldusjuht. 

Oleme koduteenust pidevalt arendanud. Vahel tundub, et polegi enam kuhugi areneda. Aga maailm muutub. Ja meie muudkui uurime, kus tehakse midagi teisiti, ning mõtleme, milliste probleemide korral ja olukordades saaksime veelgi paremini aidata mõne muu lahendusega.

Digimaailm tuleb hooldustöötajatele appi

Kaheksa aastat tagasi kasutati veel Exceli tabeleid ja tööaega arvestati väga algeliselt käsitsi. See ei andnud ülevaadet teenuse osutamisele kulunud ajast ega töö sisust, teenuse planeerimine ei olnud väga täpne. Praegu pakutakse digilahendusi, mis on aidanud olukorda märgatavalt parandada.

Koduteenusega saab pakkuda ka ennetavalt järelevalvet ja tuge.

Haapsalu hoolekandekeskuses võtsime 2019. aastal kasutusele FleetComplete’i, mis aitas korraga lahendada kaks probleemi: koduteenuse tööülesannete jagamise ja tööajaarvestuse ning automaatsed sõidupäevikud. Ajakasutus on tänu sellele oluliselt paranenud: vähem on paberimajandust ja telefonikõnesid ning on selgem ülevaade toimuvast.

Palju on muutunud ka hooldustöötajate omavaheline suhtlus, üksteisele abi pakkumine. Lisaks näeb otsene juht, kui keegi võiks vajada abi ja saab kiiresti tööd ümber korraldada. FleetComplete on koduteenust meeletult edasiviiv lahendus. Selle kasutamiskogemus on näidanud, et kasutegur on suur ja seda oli väga vaja, siiski on arenguruumi veelgi.

FleetComplete on aidanud töö planeerimist parandada märgatavalt.

Koduteenuse osutamisel on Haapsalus oluliseks ja loomulikuks saanud ka häirenupud ning andurid. Kuus aastat tagasi tutvustasime inimestele käele kinnitatavat Medi häirenuppu. Klientidele tundus see esmalt keeruline ja tarbetu. Tihti oli öeldi, et minuga ei ole ju veel midagi juhtunud. Oleme inimestega suheldes rõhutanud, et ilmtingimata pole vaja nuppu kasutada. Kui aga abi peaks tarvis minema, on see kohe kättesaadav ja halvem jääb olemata.

Iga muudatus ja uus asi võtab aega, et harjuda. Nii võttis aega ka mõlema lahenduse omaksvõtt nii töötajatel kui ka teenuse kasutajatel, et kasu näha. Esimesed häirenupud soetasime ja teenust osutasime projektiraha eest, kuid ühel hetkel oli neid rohkem vaja ning kehtestasime kasutajatele omaosaluse.

Iga muudatus ja uus asi võtab aega, et harjuda.

Turule tulevad pidevalt uued lahendused ja nüüd on hea öelda, et juba saab teenuseosutajaid soovitada inimese olukorrast lähtudes. Kes ei soovi nuppu käe peal, saab valida Koduanduri. Kellele aga ei sobi kella pidev laadimine, saab kasutada kestvama patarei ja dispetšeriteenusega nuppu. Kellel aga on tihe kontakt lähedastega, võib kasutada Terviseabi nuppu ja lähedased saavad erinevaid näitajaid telefonist jälgida.

Sotsiaalministeeriumi korraldatud heaolutehnoloogiate festivalil tutvustati ka lahendust, mis on sisuliselt nende kolme teenuse kombinatsioon. Seega on, kuhu suunas tulevikus vaadata. 

Teenuste mitmekesisus on tähtis ja tagab koduteenuse parema kvaliteedi, kui suudetakse ja ollakse valmis neid teenuseid inimestele pakkuma.

Loorberitele puhkama ei saa jääda

Mis peale eespool kirjeldatu aitaks teenust osutada veelgi paremini, efektiivsemalt ja professionaalsemalt?

Näiteks kasutatakse palju pilveteenuseid, et saada ülevaade, mis on juhtunud keerulises olukorras ja pidevat jälgimist vajavate klientide juures. Selline lahendus aga ei ole jätkusuutlik ega mugav ja tekib ka palju andmekaitse küsimusi. Seega otsime Haapsalus aktiivselt, kuidas saaks juhtumikirjeldusi koostada kiiresti, neid sorteerida ja vastavalt päringutele suurema vaevate viisakas vormis edastada. Lisaks oleks hea, kui selle kaudu saaks ka lähedased pidevalt kursis olla, kuidas nende omaksel läheb. Tänu sellele langeks vastutus rohkem ka lähedastele. 

Oleme teenuseid projektide toel aastaid edasi arendanud.

Oleme teenuseid projektide toel aastaid edasi arendanud. Kaheksa aastat tagasi osutasime teenust tööpäevadel kell 8–17, kuid juba päris mitu aastat tagasi laiendasime teenust ka nädalavahetustele. Peamiselt oli selleks kaks põhjust. Esiteks, projektide põhieesmärk oli toetada tööl käivaid lähedasi, kuid ei saanud ju unustada neidki, kes käivad tööl vahetustega, s.t ka nädalavahetustel. Teiseks tekkisid probleemid dementsusega või psüühikahäirega inimestele ravimite andmisel. Inimesed ei suutnud ise ravimeid nädalavahetusel võtta. Koduteenusega aga saab selle hästi lahendada. Meie jaoks oli tähtis, et nädalavahetusel ravimite võtmine ei saaks põhjuseks, miks on vaja hooldekodusse minna.

Praeguse projektiga laiendame teenust ka õhtustele aegadele. See on inimestele veel harjumatu ja vahel raske vastu võtta. Tähtis aga on, et õhtused ravimid saaks ikka võtta kõrvalise abiga endiselt kodus.

Teenuse saamine lähtub abivajaduse hindamisest, mitte pelgalt inimese soovist.

Arendame teenust edasi ka sisuliselt. Kodus elamine peab olema väärikas ja inimene peaks suutma võimalikult palju ise teha. Selleks oleme juba paar aastat projektide toel kaasanud koduteenusesse tegevusterapeudi. Ta saab toetada nii meeskonda kui ka inimest ja tema lähedasi, et inimese elu oleks terviklikult kvaliteetsem ja õige abi saadaval. Siiski ei tohi inimese eest ära teha liiga palju, see tekitab õpitud abitust.

Kohe on valmimas ka sensoorikatuba, kuhu soovime hakata koduteenuse kasutajaid tooma, et aktiveerida nende meeli ja toetada võimalikult head hakkamasaamist ning seda säilitada.

Hooldustöötaja peab endalegi piirid seadma

Koduteenus ei ole pelgalt toidu toomine ja arsti juures käimine. Inimeste elu ja lood on väga erinevad ning hooldustöötajad ei oska alati ette näha, milles kliendid tuge vajavad. Vahel on need vara pärandamisega seotud lood. Võiks ju öelda küll, et meie ei tegele ega ole pädevad. See on õige. Kuid töötajad püüavad leida kontaktid, et inimese jaoks tehtaks kõige õiglasem tehing, ta ei saaks petta või teda ei kasutataks kuidagi ära. Elu on näidanud, et asi läheb keeruliseks, kui mängu on segatud pärandus.

Inimesed helistavad koduteenust osutavale hooldustöötajale, kui midagi on juhtunud, on mure või mõni mõte, mida ei ole kellegi teisega jagada. Vahel peavadki töötajad kehtestama ka enda piire, millal nad telefoni vastu võtavad. Ei ole võimalik, olla tööl iga päev ja igal hetkel. Aga mõnikord läheb ka neil süda härdaks. Hooldustöötajad on tihti kliendiga kahekesi, kui kiirabi leiab, et nende seisund on piisavalt hea koju jäämiseks, aga inimene ei saa tegelikult kodus enam üksi hakkama. Sel hetkel tuleb leida lahendus.

On juhtunud sedagi, et kliendi koju sisse astudes võidakse avastada, et inimene on mitu päeva põrandal lebanud või hullemal juhul surnud. Emotsionaalselt ei ole see kerge. Oleme püüdnud pakkuda kõikvõimalikku abi, mida tööta võiks vajada: supervisioon, kriisinõustamine, koolitus jms.

Kui on mõni olukord, mis on hooldustöötajate jaoks on uus ja tekitab palju küsimusi, siis ka sel juhul on hooldusjuht otsinud koolitusvõimalusi. Näiteks alles hiljuti oli töötajatel palju küsimusi ravisukkade kohta. Leiti võimalus kutsuda koolitajad, kes neile seda selgitasid.

Tasuta teenus on ennast õigustanud

Tihti imestatakse, et osutame Haapsalus teenust tasuta. Oleme küll ühe või teise laua ääres arutanud, kas peaksime nii jätkama. Praegu aga näeme, et tasuta teenusega tagame kiirema ja parema ennetuse ning ligipääsu teenusele.

Osa inimesi tuleb teenusele üsna varakult. Võib-olla on nad kuulnud, et kellelgi teisel on ja nemad tahavad ka. Siiski lähtub teenuse saamine abivajaduse hindamisest, mitte pelgalt inimese soovist. Vahel aga jäävad inimesed esialgu lihtsalt telefoni teel kord nädalas kontaktis olema või saavadki kord nädalas ühe külastuse. Nad tunnevad end turvaliselt, et keegi ikkagi käib mõnikord vaatamas, kas kõik on hästi. Nõnda on tekitatud usaldus ja loodud kontakt. Kui tervis ja toimetulek kehvemaks muutuvad, siis on esimene väga oluline samm tehtud. Kuigi paljud ehk maksaksid ühel hetkel heameelega, on palju ka neid, kes siiski mõtleksid, kas nad teenusele tulevad ja kas neil on seda vaja.

Ei ole võimalik, olla tööl iga päev ja igal hetkel.

Tasuta teenus on meil end õigustanud eriti siis, kui inimese toimetulek on kehv, kuid ta ei saa sellest ise aru. Suurema õnnetuse ärahoidmiseks püüame pakkuda järelevalvet ja tuge koduteenusega, mida on tal väga vaja. Tasuta teenus lubab meil seda teha. Sama käib ka dementsusega inimeste kohta, kes ei saa tihtilugu aru, miks keegi peaks nende juures käima. Ja las ta siis käib, kui ta tahab. Aga tegelikult on koduteenus väga oluline ja me saame seda tasuta osutada suuremate probleemideta.

Loodame nii jätkata, sest näeme, et inimesed julgevad abi paluda. Niigi segases ja raskes majanduslikus olukorras ei pea vähemalt selle pärast sel hetkel muretsema. Kuidas see tulevikus on, seda teab vaid tuul. 

Projektid on loonud lisa võimalusi teenuseid rahastada. Kui projektirahad lõppevad, peame oma võimalused ümber vaatama. Katsume, kui vähegi võimalik, leida lahendused, mis vabastavad töötajate tööaega ja jätavad teenuse inimesele muretult kättesaadavaks. 

Kui unistan tuleviku koduteenusest, siis …

Unistan, et lahendatud on küsimus, kuidas korraldada töötajate tegevus, mida saab automatiseerida või mõne teise teenuse kaudu osutada. Unistan koduteenusest, kus ülesanded, mida on võimalik automatiseerida või mõne teise teenuse kaudu täita, oleks nii ka korraldatud. Loodan, et saame juhtumite kirjeldamiseks ja tööaja organiseerimiseks peagi kasutusele võtta mõne terviklahenduse.

Koduteenuse sisu muutub aina paremaks. Toidu toomine ei peaks enam olema peamine põhjus, miks arvatakse, et meid on vaja. Tegelikult saame tõesti toetada inimeste turvalist ja väärikat elamist kodus nii kaua kui vähegi võimalik.

Unistan ka sellest, et koduteenust osutavatele hooldustööjatele hakkab kehtima kutsenõue ja nende palk on kindlalt ja alati üle miinimumi ning väärikas. Vananevas ühiskonnas ei saa me panna inimeste turvalist ja väärikat elamist nende õlule, keda me ise piisavalt ei väärtusta.

Abi keeruliste juhtumite korral

Hooldustöötajad annavad ka hooldusjuhile märku, kui inimese olukord hakkab lähenema sellele, et kaua ta enam kodus hakkama ei saa. Lähedastega suheldes rõhutame alati, et mõistlik oleks hooldekodukohaga tegeleda aegsasti, sest selle võib alati ära öelda. Aga kui vajadus tekib, kuid kohta pole kohe võtta, siis peab olema ise olema valmis tegema järeleandmisi.

Kõigepealt püütakse siiski toime tulla koduteenuse toel. Meil kehtivad kindlad põhimõtted, millal tuleb mõelda järgmise teenuse valikule. Peamine on siiski, et oleks tagatud turvalisus. Kui kodus elamine muutub ohtlikuks inimese enda (mõnel juhul ka teiste) tervisele, siis pöördume võrgustiku liikmete poole: omavalitsusus, lähedased, ja ka inimene ise.

Üks ohumärk on tõsised raskused liikumisega. Koduteenus eeldab siiski, et inimene tuleb kodus mingil määral ise toime. Vähemalt meie Haapsalus ei ole teenuste arendamisel nii kaugele jõudnud, et suudaksime pidevalt voodis lamavat inimest kodus hooldada. Kui inimene tihti kukub ja võib ennast panna kodus ohtlikku olukorda, siis hakkame vaatama teiste võimaluste poole. Kui inimene ei saa iseseisvalt enam WC-sse või kapist toitu kätte, ei suuda endale abi kutsuda ja sõltub ainult külastajatest, ka siis tuleb meie hinnangul leida teine lahendus.

Arvesse tuleb võtta ka inimese väärikust. Kas tema jaoks on hea olla kodus, üksinda ja sõltuda sellest, et üks-kaks korda päevas keegi ehk saab käia, aga kui midagi juhtub, siis keegi ei saa kohe reageerida.

Mõnikord tuleb hooldekodule mõelda ka dementsuse ja keerulise vaimse tervise korral, mis raskendab oma kodus elamist, näiteks tekivad segadushetked ja tuli tehakse valesse kohta, lahkutakse ootamatult kodust jms. Kindlasti aga püüame enne seda olukorra koduseinte vahel kontrolli alla saada. Aga kui see ei õnnestu, anname märku, et meil on juba keeruline teenust osutada.

Meie ei saa inimest siiski vastu tahtmist kuskile saata. Teeme ettepaneku ja anname hinnangu olukorrale. Sellisel juhul lepime inimese ja tema lähedastega kokku, mida ja kui palju meie teeme edaspidi ning kuidas nad siis muu abivajaduse ise lahendavad. Püüame inimese jaoks siiski alati olemas olla, kui soovitakse teisele teenusele minna ja meie abi vajatakse.

Hooldustöötajad teevad koostööd haigla, perearstide ja koduõdedega. Mõnest tervisemurest peavad nad kohe teavitama tervishoiutöötajat ja paluma abi. Vahel peab vaeva nägema, et olukorra tõsidust ikkagi mõistetaks. Enamik hooldustöötajaid on omandanud hooldaja kutse tase 3 ja neil on ka algteadmised, kuidas edasi anda info vanemaealiste tervise kohta.