Esmatasandi tervishoiu arengukava sotsiaalsüsteemi vaatest

---

Esmatasandi arengukava ei ole valmis ja kirjutises saan esitada veel kinnitamata mõtteid ning vaateid, mis võivad töö käigus täpsustuda ja muutuda.

Arengukava koostamine ja sotsiaalsüsteemi kaasatus

Esmatasandi tervishoiu arengukava koostamist juhib sotsiaalministeerium, projekti juures on abiks Eesti perearstide selts. Selle arengukava kõrval valmivad ka kiirabi arengukava ja haiglavõrgu arengukava, mis edaspidi aitavad kujundada ühist vaadet, tegevuskava ja tervishoiusüsteemi läbimõeldud juhtimist.

Esmatasandi arengukava koostamist alustati 2022. aastal. Esimese osana kirjeldasime ühise missiooni ja visiooni ning täpsustasime esmatasandi tervishoiu probleeme. Soovime, et aastal 2035 on Eesti esmatasandi tervishoid Euroopas juhtival kohal ja hoitud on iga Eesti inimese tervis. Nende eesmärkide saavutamiseks on olulised esmatasandi tervishoiu teenuste osutamise ühised väärtused: usaldusväärsus, inimkesksus, kaasaegsus ja uuenduslikkus ning koostöökesksus. 

Tõstatatud küsimuste alusel kujunesid töörühmad, mis alustasid probleemide ja ühiste eesmärkide täpsustamist koostöös esmatasandi arengukava osaliste ja sidusrühmadega. Probleeme täpsustati fookusrühmades koos peamiste partneritega. Ühe olulise murena toodi välja osaliste koostöö keerukus nii tervishoiusüsteemis kui ka süsteemiväliselt, sh sotsiaalsüsteemiga. Koostöövõimalusi sotsiaalsüsteemiga arutati järgmistes valdkondades: 

• kohaliku omavalitsuse ja sotsiaalsüsteemi koostöö esmatasandi tervishoiuga; 
• hooldekoduelanikele osutatavad esmatasandi tervishoiuteenused;
• koolitervishoidu ja lastekaitset puudutavad küsimused.

Kujundati üldised suunad, kuhu ühiselt edasi liikuda, ja toodi välja probleemid, mis tuleb lahendada, et ühiste eesmärkideni jõuda. Koondasime olulisemad teemad, mida arengukavas käsitleda, ja koostasime kolm strateegilist suunda, mille järgi esmatasandi tervishoid on 1) jätkusuutlik, 2) inimkeskne, 3) kvaliteetne ja ohutu. 

Sotsiaalsüsteemi seisukohast on kõige olulisem strateegiline suund, kus tegeldakse inimkeskse esmatasandi  tervishoiu kujundamisega, mis hõlmab ka spetsialistide koostööd. Selle raames tehti intervjuusid erinevate sidusrühmadega, sh  Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni esindajaga. Eri valdkondade spetsialistide intervjuudest leiti ühisosad ja lahkarvamused, mida arutati ühisel kohtumisel Tallinnas. Kohtumise ettepanekute põhjal seati ühised eesmärgid ja pakuti välja rakendatavad meetmed nendeni jõudmiseks, hiljem lisati indikaatorid, mille kohta kogutakse veel tagasisidet.

Ühe olulise murena toodi välja osaliste koostöö keerukus nii tervishoiusüsteemis kui ka süsteemiväliselt, sh sotsiaalsüsteemiga.

Arengukava koostamise ajal oleme saanud häid ideid ja leidnud lahendusi, kuid arengukavas on need sõnastatud üldisemate eesmärkide all, mis on meie jaoks olulised ühiselt saavutada. Varem kogutud üksikasjalikumad ettepanekud antakse edasi rakenduskava koostamiseks, kus saab tegevusvõimalusi ja plaane täpsemalt kirjeldada. Seega ei tasu ühelgi senisel ettepaneku esitajal ehmatada, kui tema mõte ei ole arengukava eesmärkide seas täpselt tema sõnastuses, vaid paikneb mõne suurema eesmärgi teema all. 

Esmatasandi tervishoid on inimkeskne

Esmatasandi arengukavas on kesksel kohal inimene, kelle jaoks me teenust kujundame. Tahame, et tulevikus oleks inimene esmatasandi tervishoius partner, kellele saame teenuseid osutada koostöös. Arst või õde ei saa seejuures inimese tervise eest vastustust võtta, kuid ta saab toetada inimest tema terviseteekonnal. Inimkeskse teenusega saavutatakse paremad tervisetulemid ja leitakse vajadustest lähtuvad lahendused.

Selleks et meie tegevus muutuks ka päriselt inimkeskseks, on vaja koostööd sotsiaalsüsteemiga. Tervise- ja sotsiaalsüsteemi lahususe probleemi ees on olnud mitu riiki, sest see tekitab olukordi, et inimene saab abi ühest või teisest süsteemist, kuid sageli on vaja mõlema toetust korraga.

Inimkeskse teenusega saavutatakse paremad tervisetulemid ja leitakse vajadustest lähtuvad lahendused.

Esimene samm parema koostöö nimel peaks olema sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi infovahetus ning iga spetsialisti ligipääs infole tema töökohustustest tuleneva vajaduse ja pädevuse alusel. Perearst ei saa olla lastekaitsetöötajale info edastaja. Kui lastekaitsetöötajal on vaja terviseandmetele ligipääsu, et oma tööd teha ja last aidata, siis tuleb riigil see tagada.

Teine samm peaks olema inimese ümber võrgustiku moodustamine. See tähendab, et tervisemuret märgates toetab sotsiaaltöötaja vajaduse korral inimest tervishoiusüsteemi jõudmisel ja ka vastupidi, kui tervisesüsteem näeb, et inimene vajaks sotsiaalsüsteemi tuge, saab sellest kergesti märku anda. Meil on vaja üksteisega suhtlemiseks ühist keelt, selleks võiksid olla ühised abivajaduse hindamiskriteeriumid. 

Paremini toimiv ja korraldatud tervishoid mõjutab igati positiivselt ka sotsiaalsüsteemi. 

Ühe olulise muudatusena nähakse, et inimest suunatakse süsteemis alati tema vajadusi arvestades ja spetsialistide suhtlus on mõlemasuunaline. Spetsialistide suhtluse põhialus on kollegiaalsus ja hea tahe. Head suhtlemistava peab toetama igal tasandil ja õpetama ka tulevastele kolleegidele. Sammhaaval saab nõnda parandada tervishoiu suhtluskultuuri.

Nimetan ka mõned sotsiaalsüsteemi jaoks olulisemad eesmärgid ja rakendatavad meetmed, mida on arengukavva pakutud.

• Kõik esmatasandi teenused on inimesele nende vajadusest lähtuvalt tagatud.

Inimesel on võimalik saada esmatasandi põhiteenuseid kõigis tõmbekeskustes ja kõigis maakondades on kättesaadavad funktsionaaldiagnostilised uuringud. Meede aitab kaotada piirkondlike teenuste erinevusi, võimaldab maapiirkondades tulevikus põhiteenuseid saada ja inimesel jõuda lihtsamini talle vajalike uuringuteni.

• Toetatakse inimese liikumist esmatasandi tervishoiusüsteemis ja sidussüsteemide vahel, see toimub spetsialistide koostöös ning turvalise infovahetuse kaudu.

Tagatud on järjepidev ja sujuv abi kõigi abiandjate usaldavas ning vastastikku lugupidavas koostöös. Toimub nii tervishoiu, sotsiaalvaldkonna, kogukonna kui ka muude tasandite koostöö. Koostöö põhimõte on kollegiaalsus ja heatahtlikkus.

• Esmatasandi spetsialistid osalevad süstemaatilises tervisedenduses ja haiguste ennetamisel.

Ennetus ja tervisedendus on süstemaatiline ja kaasab nii esmatasandi teenuseid, kohalikku omavalitsust kui ka kolmandat sektorit.

• Esmatasandi teenuste osutamisel arvestatakse inimeste erisusi.

Riik tagab inimesele abivahendid ja teenused vajaduse alusel. Kokku on lepitud ühised näitajad, mille järgi abivajadust, hakkamasaamist ja ohutegureid hinnata, et selle alusel paremat abi osutada. Kokku on lepitud esmatasandi transpordi- ja koduteenuste ning hoolekandesüsteemi kättesaadavuse tagamise ja teenuste osutamise reeglid. Vajaduse korral osutatakse elulõpu teenuseid.

Meil on vaja üksteisega suhtlemiseks ühist keelt, selleks võiksid olla ühised abivajaduse hindamiskriteeriumid. 

Siin on näitena esitatud vaid mõned eesmärgid. Tähtis on, et paremini toimiv ja korraldatud tervishoid mõjutab igati positiivselt ka sotsiaalsüsteemi. 

Edasine tegevus

Nii mõnigi arengukava eesmärk on juba osaliselt töös. Loodame, et esmatasandi tervishoiu arengukavaga saame sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi paremini siduda, inimesi rohkem aidata ning kujundada tulevikku, lähtudes ühistest eesmärkidest. Oluline on ka tegevuse järjekord: sageli on head mõtted nii sotsiaal- kui ka tervishoiusüsteemis juba mitu korda kõlanud, kuid jäänud toppama teiste kiireloomuliste ülesannete taha. Loodame, et arengukava aitab hoida käigus just olulisi ja vajalikke ülesandeid.

Praegu kogutakse esmatasandi tervishoiusüsteemi osaliste tagasisidet arengukava kohta. Tagasiside andjate ringi suurendatakse järk-järgult. Palun ka sotsiaalvaldkonna esindajatel olla valmis kava üle vaatama ja sisulisi mõtteid jagama. Loodame, et arengukava valmib aasta lõpuks ja mõjutab meie edasist käekäiku kuni aastani 2035.